Dec 042016
 

Polegi kolmapäeva õhtust saati igapäevaelust kirjutanud, viimane aeg märk maha jätta.

Pärast toonast suurt köögikoristusmaratoni olen jõudnud koristamise rindel ära teha äärmiselt vähe. Täpsemini siis – neljapäeva õhtul sai kraanikausialune kapp puhtaks, reedel tegelesin ellu jäämisega :D, täna puhastasin ära segisti otsa keeratud jubina (sõel ja kummist julla, mis vee survet vähendab – oh seda katlakivi ja roostet, aga ei miskit, mille vastu ei aitaks keev vesi ja sidrunhape) ning küürisin puhtaks nõudepesuresti (meil see metallist, nii et taas kord leotamine sidrunhappega kuumas vees ja seejärel veidi füüsilist nühkimist kareda nuustikuga).

No ja ongi kõik, kolme päeva jooksul nii vähe! Endal ka imelik!

Oli teada, et see nädalavahetus tuleb kiire, tänasest päevast möödus suurem osa kodust väljaspool. Mul oli terve pikk nimekiri asjadest, mida on vaja osta, lisaks igasugu üritused ja kohustused.

Viisime lapsed kella kaheteistkümneks raamatukokku jõuluetendusele, ise käisime samal ajal paaris kodukaupade poes. Siis tõi Abikaasa lapsed ära, mina olin vahepeal H&Mis hunniku riideid neile selga proovimiseks valmis otsinud – kiirelt proovikabiinist ja kassast läbi ning minek. Poiss sai endale kaks paari pükse, Plika homseks tantsukooli jõulupeoks vajalikud mustad retuusid ja maika, millest viimase H&Mi tore teenindaja mulle laost välja otsis, kuna keset talve neid väljas polnud.

Siis Magaziin, siis K-Rauta, siis Kaubamajakas ja Chopsticks, siis Poiss Abikaasa ema juurde, ülejäänud kolmel kiire lõunasöök kodus, Plika etenduse proovi, mina linna selle lõppu ootama, Abikaasa massaaži… Kuuest jõudsin koju, Abikaasa läks edasi ema juurde Poissi ära tooma, aga jättis hoopis Plika sinna ja läks minu emaga talle kõlareid otsima… No ühesõnaga jah, pikk päev :D

Aga vähemalt sain igasugu asju, mida ammmmmu vaja oli. Laste riideid juba mainisin, aga kodukraamist näiteks uue vakstu ja pajalapid ja konserviavaja ja koorimisnoad ja… Ehituspoest leidsin täiesti juhuslikult €5.90 eest kelgu :D Meil on kelleltki saadud kollane salvokas, aga kolm aastat tagasi ostetud kahesel kelgul tuli põhjast tükk ära, nii et vajas välja vahetamist – kaht last nüüd enam lasteaeda vedama ei pea, sobis suurepäraselt kõige lihtsam kampaaniahinnaga kelk, olin soodsa leiu üle väga rõõmus.

Ja uue rahakoti pilditaskutesse tellisin sobiva mõõduga pildid ära. “Uus” rahakott sai ostetud koos eelmisega, samuti kolm aastat tagasi :) Ootas seni kapis oma aega, nüüd saatsin kollase-rohelisega nukrusega pensionile – sai mulle vahepeal ikka väga-väga armsaks, lihtsalt oli juba igalt poolt nii kulunud… Vaatame, kaua uuega harjumiseks läheb, eelmine meeldis ikkagi rohkem.

Ahjaa, jalgrattale lambi ja sadulakatte ostsin ka. Nüüd küll tuli lumi maha, nii et rattasõidul jälle kriips peal, aga enne oli õhtul pimedas ikka üsna kõhe… Eelmine lamp kadus kuskile ära ja polnud seni olnud aega uut osta. Sadulakate on rõveroosa, aga maksis ainult €1.20 ja olen sellest tihti puudust tundnud, vihmase ilmaga väga mugav. Olen tavalisi kilekotte otsa sidunud, aga need kipuvad ära lendama. Spets kummiga kate ikka palju etem, olgu siis rõveroosa või mitte :D

Teekannu ei leidnud, sest tahame suurt ja sõelaga (ema luges veel sõnad peale, et hästi tihe sõel peab olema) ja ei tohi kindlasti olla klaasist, aga kõik olid just sellised ning Home&Gourmet pood, kust lootsin veidi fancymat valikut leida, oli miskil põhjusel ajutiselt suletud. Mulle sobiks ka täitsa mingi ilus keraamika, aga tundub, et polegi nii lihtne see värk ja ilmselt pean äkki ka soetama miskise malmist variandi, mida Liisi juures korduvalt imetlenud olen. Kus noid müüakse, pole aimu ka. Poleks arvanud, et teekannu leidmine nii keeruline on :D

Ja maasikatega klaasile, mille ära lõhkusin, ka asendust ei leidnud. Riia mnt kodukaupade pood ütles, et ammu pole olnud, enam vist ei tule. Aga samas hulgilao lehel on endiselt olemas. No ei ole mul aega kaubandust läbi kammida, €65+KM eest laost ka tellida ei taha :/ Ja sain need klaasid kingiks ligi 2a tagasi, nii et pole vist erilist lootust, et neid seal enam oleks, kust toona osteti (mingi Tallinna Selver, vist). Ja kolm klaasi ei päde üldse, noh, meid on ju neli!

Ja klambripüssi klambrid unustasin ehituspoest ostmata ja kes oleks osanud arvata, et CR123A patarei sihuke rariteet on, mida ei müü ei Magaziin ega K-Rauta. Photopoint küll müüb!!! :D Eks ma küsin elektroonikapoodidest, sealt vast ikka saab.

Homme on Plikal kell kaks proov ja kell neli pidu. Kella kahest viieni on ühtlasi ka tema klassikaaslase sünnipäev, kuhu kahjuks minemata jääb. Mis seal ikka.

Kuna Plika proovi viimine ja sealt toomine jääb ilmselt Abikaasa hooleks, siis homme on mul ehk võimalus vähemalt esimesed pool päeva koristusmaratonile pühendada. Jõuludeni on ainult 20 päeva! :D

Järgmise nädala kolmapäeval on lasteaias jõulukohvik ja laupäeval koolis advendilaat, mis omakorda tähendab küpsetustoimkonda teisipäeva ja reede õhtul ning ühtlasi taas üht laupäeva, kus kodus koristamiseks ilmselt aega ei jää (või noh, laat kestab kolmeni, pärast seda sealne koristustoimkond – võib ju juhtuda, et viitsin veel hiljem kodus ka?). Pühapäeval on Poisil üks sünnipäev, aga sellega on ainult viimise ja toomise vaev, minu koristamisplaane see ei sega. Ülejärgmise nädala laupäeval on Abikaasa suguvõsa jõulupidu, jõulunädala kolmapäeval Poisi, neljapäeval Plika jõulupidu. Poiss on vaja riietada taadiks, Plika lumehelbeks. No kurja küll, kõik need küpsetamised ja kostüümid… Keegi võiks need minu eest ära teha, ausõna, ma tahaks ainult koristada! :D

Ja piparkoogitainast on vaja teha ja lastest foto selle aasta jõulukaardi jaoks, siis tuleb need kaardid valmis meisterdada ja ära saata :D Ja hunnik piparkoogisüdameid küpsetada ja kaunistada ja laiali jagada. Ja vanavanemate jaoks traditsioonilised kalendrid kujundada. Aa, ja mingid jõulukingitused tuleb ju ka leiutada.

Ühesõnaga, jõulusagin, täiega. Aga kes palju teeb, see palju jõuab! Ja seda muret mul isegi pole, et tahaks laiselda, üldse ei taha. Ainult koristada tahan :D Kuni nädalavahetusel välja magada lastakse, seni on kõik ilus. Kui jõuludeks kõigega kenasti valmis jõuan, saab kuu viimase nädala puhata ja lebotada. Võtan traditsioonilise aasta lõpu puhkuse, õeke on ka perega Eestis ja… Rõõm. On, mida oodata!

No ja lõpetuseks ikka mõned kassipildid kah :P

img_5363

img_5372

img_5374

Dec 032016
 

Igatsesin oma kodu juba kümme aastat tagasi – see tundus toona täiesti kättesaamatuna.

Ei oleks ma oma kõige metsikumateski unistustes osanud arvata, et vaid neli aastat hiljem on see mul olemas. No veel vähem tõenäoline oleks tundunud ilmselt see, et mul on ka abikaasa ja kaks last :)

Tagantjärele mõeldes – siiamaani imestan, et meil õnnestus see tükk ära teha. Lihtsalt soov oli nii suur ja kõik sobivad asjaolud langesid kokku. Vanemahüvitist võeti sissetulekuna arvesse hoolimata sellest, et mul polnud tööd, kuhu tagasi minna. Masu tõttu olid hinnad soodsad. Suutsime Abikaasa palgast kuidagimoodi ära elada ja minu vanemahüvitist sissemakseks säästa. Perekond aitas ka rahaliselt. Ja ära tegime! Ostsime kodu!

Ja oleme kõige kiuste seda laenu juba kuus aastat kenasti maksnud. Ainult neli veel!

Nagu te teate, on olnud küllalt neid hetki, kus ma olen kärsituna siunanud remondi edasilükkumist. Aga igal juhul on kümme korda enam noid hetki, kus ma olen piiritult tänulik selle eest, et mul kodu üldse on. Olgu ta nii väsinud kui tahes, ikkagi oma. See mind üldse ei häiri, et hetkel veel ka panga oma. Üle poole juba meie oma :D Ja neli aastat läheb lennates!

Selle aasta lõpp, ma tunnetan, on eriline. Mitte kunagi varem pole ma nii suure hooga kodus toimetanud. Ma usun, et hoogu jagub lõpuni välja – et seekord tõesti täitub mu unistus teha kodu praeguses olekus nii korda, kui see üldse võimalik on. Et pole ühtki ebavajalikku asja, ühtki katkist asja, kõik on maast laeni puhtaks küüritud, kõik asjad omadele kohtadele ära pandud.

Ja siis saab unistuste remont ka tulla, ma olen selles kindel. Mul on 100% usk sellesse, et järgmiseks sügiseks on meil unistuste kodu.

Aga see kodu on unistus juba praegu. Oma ja armas.

Nagu mu külaline esimest korda siin olles tõdes: soe tunne on. Ja mitte sellepärast, et tuli on pliidi all.

On küll, olen nõus. Eriti just köögis. Selles väikeses kohutava läikiva nõukaaegse rongivaguni seinakattega ja igivanade köögikappidega köögis.

Kodu on kodu.

Ja remondi puhul on oluline, et kogu see soojus ja hubasus säiliks. Kodu peab olema soe ja õdus koht, kus on nii mõnus elada, et üldse ei tahagi kuskile mujale minna :)

Dec 022016
 

Pere ja töö kõrvalt ei jagu just ülearu palju aega sotsialiseerumiseks – olen esimene, kes seda tõdeb ja tunnistab. Aga seda mõnusam on, kui võimalus vahel siiski tekib.

Kuna enamik sõpru on mul Tallinnas, siis enamik mõnusaid kohtumisi leiabki ka aset just seal – kui juba teise linna mindud, katsub ikka leida ka aja, et kellegagi kokku saada.

Pärnus elab mul täiskohaga kaks sõpra, aga ühel neist on nii kiire, et ma pole teda viimased kaks aastat praktiliselt näinud. Loodan siiski, et mingil hetkel asi paraneb :D Reaalselt on hetkel ainus inimene, kellega Pärnus peale pere tihemini suhtlen, Annika.

Aga vahetevahel olen ikka tundnud puudust veel mõnest “kohalikust” sõbrast, kellega õhtuti klaasike veini võtta ja maailma asju arutada.

Kust need uued tuttavad ja sõbrad ikka täiskasvanute maailmas tekivad – kooli, töö, ühiste hobide ja sõprade kaudu. Siis on tutvumine kuidagi loomulik – on mingi ühisosa, kust saab vestlust edasi arendada, edasi läheb mõnede inimestega juba iseenesest. Mul on viimastest aastatest palju toredaid tuttavaid töö ja blogi kaudu, kellest nii mõnedki on praeguseks sõbra tiitli auga välja teeninud. Ükski neist ei ela aga Pärnus…

Siin Pärnus on üks inimene, kelle kohta olen pikalt mõelnud, et ta tundub väga sümpaatne – aga ühisosa oli liiga väike, et see tutvus oleks iseenesest kuskile edasi arenenud. Täpsemini oli tegu Plika parima lasteaiasõbra emaga, kellega oleme küll jutustanud lasteaias ja vahetanud nüüdseks juba õige mitu sünnipäevakutset e-maili teel, aga kontakt on jäänud seni pigem põgusaks.

Ja nüüd hiljuti, pärast järjekordset sünnipäevakutserallit (meil on tüdrukud ju ühel kuul sündinud), tundus, et kas nüüd või mitte kunagi. Kirjutasin talle, et kuule, sa tundud äge, joome veini.

Ja siis natuke pabistasin, et mis ta küll vastab, aga õnneks vastas, et joome muidugi :D Ja siis me üritasime oma graafikuid klapitada kaks nädalat, et ühist (laste)vaba õhtut leida. Ja eile õhtul jõudsimegi lõpuks sinnamaani, kus ma panin lapsed kell kaheksa magama, üheksaks oli külaline kohal ning korkisime veinid pidulikult lahti.

No ja ma parem ei täpsusta siin avalikult, kui mitu veini me ära jõime, aga ütleme nii, et väga-väga lõbus õhtu oli, mis läheb kindlasti kordamisele. Ehk küll tiba mõistlikuma veinikogusega :D

Kirjutasin hiljuti Liisidest oma elus. Novot, tundub, et mul vist ongi nüüd ka Pärnus oma Liis :)

Ma olen ääretult tänulik kõigi mõnusate kohtumiste eest toredate uute ja vanade sõprade ning tuttavatega. On nii hea, kui on olemas “oma inimesed”, kellega koos maailma asju paika panna.

Dec 012016
 

Tavaliselt kasutan väljendit “minu inimesed” pigem sõprade, tuttavate ja kolleegide kohta. Selles postituses kirjutan aga hoopis erinevatest “oma inimestest”, kes mu elu igas valdkonnas kergemaks teevad.

Elus on vaja ikka igasugu erinevaid teenuseid kasutada – kui palju lihtsam ning mõnusam on, kui oled leidnud endale sobivad kohad, kus sind teatakse, kus suhtlus on nii mõnus. Täiega oma inimesed.

Minu kosmeetik – olen tema juures käinud juba 13 aastat! Välja arvanud välismaal elatud perioodid, korra kuus, nagu aamen kirikus. Peale karvadest vabanemise saab ka kõiki muid maailma asju arutada. Me huvitume sarnastest asjadest ja meie maailmavaated sobivad hästi. Ta muudkui koolitab ennast ja on praeguseks ka terapeut, aga ma väga loodan, et ta kosmeetikuna veel aastakümneid jätkab. No ma tõesti ei kujutaks ette ka, mis ma ilma temata teeks.

Minu juuksur – olen tema juures käinud ilmselt peaaegu sama kaua. Ma ei ole kindlasti mingi kuldklient, arvestades, et ma üle 2-3 aastas kohale ei jõua ja kui kunagi noorena viitsisin värvimisega möllata, siis seda pole enam aastaid teinud… Aga ikkagi, nii hea on minna inimese juurde, kes sind teab, ja öelda – tee midagi, mis mulle sobiks :D No okei, viimased x aastat olen nagunii olnud täpselt ühe soenguga, aga sellise sooviga olen talle varem lähenenud korduvalt.

Minu kingsepp – viimased 2,5 aastat, mil Kaubamajakas töötanud olen, olen kõik parandamist vajavad jalatsid puhtast mugavusest sinna viinud, miks kaugemale minna, eks. Ja see kingsepp on seal nii vahva. Ma ei jõua kokkugi lugeda neid laste liimimist vajavaid jalatseid, mis ma talle viinud olen, igasugu muid asju ka. Teenindus on super, samal päeval saan alati kätte, vahel tuuakse suisa poodi ära mulle, ei pea isegi järele minema :)

Minu Swedbanki konsultant – tema juurde satun ma harva, aga ta on lihtsalt nii mõnus ja asjalik inimene, kellega on hea kõiki… pangaasju :) arutada.

Kindlasti on neid toredaid inimesi veelgi.

Ma olen väga-väga tänulik kõigi “oma inimeste” eest, kes mu elu oma suurepärase tööga nii mugavaks teevad.

Dec 012016
 

Ma ausõna ei jõua ära oodata, millal kodust kõik ebavajalik läinud on ja elamine maast laeni puhtaks küüritud :) No ma ju tean, et see kõik juhtub, enne jõule :D Aga võiks kiiremini valmis saada, kui päris aus olla, sest ma tahaks nii palju muid asju ka teha. Ja kuni koristamisega pole ühel pool, seni ei suuda millegi muuga tegeleda.

Täna õhtul tabas mind köögi kraamimise hoog. Ühe kapi olin ma millalgi varem ära tühjendanud ja puhastanud, nüüd tegin seda ülejäänud nelja kapi ning kahe sahtliga. Küürisin külmkapi ning kõigi köögikappide uksed ja küljed ka puhtaks. Tööpinnalt tõstsin kõik asjad ära, puhastasin põhjalikult, sh eemaldasin veekeetjast katlakivi, panin tagasi.

Leidsin VEEL asju, mida ära anda!

Nüüd on köögis vaja veel külmkapi sisemus ja kraanikausialune “prügikastikapp” ära puhastada ning pliitidele ja seintele üks põhjalik küürimine teha. Ahjaa, ülemiste köögikappide pealt jäi tolm ka võtmata. Aga ma ütleks, tubli pool on tehtud. Homme ma ilmselt lõpetada ei jõua, sest mulle tuleb külaline… Samas ta tuleb alles kell üheksa, seega ma võin õhtusöögiks pelmeene teha ja ülejäänud aega koristamiseks kasutada. Kui viitsin :D Hiljem veiniklaasi taha magama jääda ka ei tahaks – ma pole sel nädalal mitte ühelgi õhtul enne ühte öösel magama saanud… Päris normaalne vist ei ole.

Aga jah. Elus suudab keskenduda korraga ainult piiratud arvule asjadele. Kodu, pere, töö ja puhkamise kõrvalt (sest KOGU aeg ma ei viitsi, vahel lihtsalt lebotan ka) suudangi põhimõtteliselt keskenduda ühele suuremale projektile, milleks on hetkel suurpuhastus. Kui sellega ühel pool, siis saab mõelda jõulukaartidele ja kodu kaunistamisele… Piparkoogitaigna peaks katsuma küll koristamisega paralleelselt ära teha. Ja raamatud ootavad lugemist – need pole niisama raamatud, vaid on vaja ka reaalselt teha asju, millest seal räägitakse. Ja sarjad, need kõik ootavad – sellest ajast saati, kui Austraalia modellid läbi said, ei ole ma vaadanud midagi peale Gilmore Girlsi. Greyst on viimased neli-viis osa vaatamata, Kodutunnet terve viimane aasta. Ja Abikaasa tahtis mulle OITNB esimest osa näidata – tahaks vaadata küll, aga praegu üldse ei mõtlegi sellele, nii palju tähtsamaid asju on teha.

Ükshaaval :P Koristamine on kõige olulisem. Siis vaatab edasi.

Kassipilta kah. Leidis teine omale uue sooja koha. Need jubedad radikad, mida ma kunagi vabatahtlikult pildile ei jäta :P Pesurest ja triikimislaud elutoas. Imestate, et ma seal praktiliselt mingit aega ei veeda? Aga suva selle kõigega – olgu Kredex või mitte Kredex, unistuste remont saab järgmiseks sügiseks tehtud ja see on täiesti lõplik otsus!

Ühesõnaga jah… Jälle läks jutt vasakule ära. KASS siis!

img_5348

img_5349

img_5351

img_5352

Nov 302016
 

Elustiilist, huvidest ja tööst lähtudes jookseb mu FB feedi üksjagu öko- ja keskkonnateemat. Kuna need videod ju ise mängima hakkavad, jään ikka vahel vaatama.

Täna vaimustusin kingadest, mis on tehtud plastikpudelitest. Tõsi, hind on neil selline, et praegusel hetkel ma ka ei ostaks. AGA varsti olen ma rikas nagu troll ja siis proovin ära :P Nii palju, kui ma viitsisin googeldada, olevat tõesti väga mugavad. Taaskasutatud materjalist, hingavad, pesumasinas pestavad. Kõlab hästi!

Ma kuulun nende hulka, kelle jaoks baleriinade hea hind on €20, häda pärast võin maksta ka €30-40, perfektse ja ülimugava nahast toote eest ehk veel veidi rohkem. Mind siiralt huvitab, kui kaua Rothy’s kingad vastu peavad… Peab aastakese möödudes uuesti googeldama :)

Mis veel? No näiteks juba mitmete aastate tagune uudis, kuidas 19-aastane päästab ookeani. Praeguseks on ta juba 22, projekt tundub olevat kenasti töös.

Tunnistan ausalt, et ega mul pole aega kõigi taoliste ideedega süvitsi tutvuda, seega vabalt võib olla, et kuskilt nähtud äge uudisnupuke promob midagi, mis on tegelikkuses totaalne BS. Aga hommikuseks inspiratsiooniks on need videolõigud vahvad igal juhul.

Mulle meeldib, et keskkonnasäästlikkus on järjest olulisem teema. Tõsi, sellega kaasneb ka arvestataval hulgal rohepesu – aga praktilise talupojamõistuse olemasolul on terad sõkaldest eraldatavad :)

PS. Postitusega mitte kuidagi seotud, aga noid kingi googeldades jõudsin kellegi kommentaari kaudu lehele, mis müüb sokkide asenduseks mõeldud… Sisetaldu? Ma olen kirglik sokivihkaja :) Tea, kas Eestist ka midagi sellist leiaks? Eks sisetaldu müüb iga kingapood, aga pestavad need vist enamasti pole?

Nov 292016
 

Taas kord ilmselt juba lugematuid kordi varasemalt mainitud teema, aga ma olen ääretult tänulik selle eest, et mu tööd on võimalik vajadusel teha ka kodukontoris.

Kui tavaliselt on kodukontori põhjus tervis, siis täna – ema sünnipäev :) Lubasin talle õhtuks koogi küpsetada, aga töölt tulles oleks liiga kiireks läinud. Kuna ei olnud midagi põletavat, mis oleks nõudnud mu koha peal olekut, töötasingi lihtsalt kodust.

Minu tänane kodukontor:

img_5291

img_5299

Nov 282016
 

Mulle meeldivad jõulud. Sagimist ja üritusi on vahel rohkem, kui tahaks ning kinkide ostmine kipub osalt viimasele minutile jääma, aga üldises plaanis on jõulud imelised.

Nii mõnus on põletada küünlaid ja kuulata jõulumuusikat… Ja kuna esimene advent on käes, on keskus nüüd ka jõuluehtes. Nii ilus oli täna tööl. Peab poodi ka veidi rohkem kaunistusi vaatama.

Lapsed panid täna õhtu sussid aknale. Neljapäeval saavad kätte oma Lego advendikalendrid.

Mina olen endiselt koristuslainel, seega kodu kaunistamisega läheb veel aega. Küll aga mõtlen juba vaikselt jõulukaartidele ja piparkoogitaigna tegemisele.

Ja iga-aastastele traditsioonilistele jõulufilmidele – Love Actually, The Holiday, New Year’s Eve…

Imeline ootusaeg. Teeb pimeda detsembri palju helgemaks.

Nov 282016
 

Eile rõõmustasin, et kuna täna hommikul külla ei lähe, saab koristamisega varakult pihta hakata. Reaalsus oli muidugi selline, et magasime 11-ni, siis kulgesime niisama, 12-13 olid Plikal külalised, Abikaasa käis Poisiga poes, seejärel sõime “hommikust” ja kulgesime veel natuke niisama, pool kolm jõudsime lõpuks koristama :D

Aga täitsa edukas päev oli jälle. Mina toimetasin seekord teisel pool vähem – peamiselt võtsin tolmu, minu asjad olid eile juba sorteeritud. Võtsin siis lisaks õhtusöögi valmistamise enda hooleks, sest Abikaasal läks asjade sorteerimisega õhtuni välja. Prügimäele viimist ootavaid asju on nüüd tunduvalt rohkem kui enne ja hunnik remondikraami (värvi- ja tapeedilõpud ning muud nipet-näpet) ootab üles pildistamist ja gruppi üles panemist. Eks ma katsun uuel nädalal tegeleda. See nõuab veidi rohkem aega kui “tavalise” kraami üles panek :) Paar asja leidsin ja panin juba täna õhtul ka üles.

Päeval käis mul tunni aja jooksul eile õhtul üles pandud asjade järel viis inimest. Skoorisin omajagu šokolaadi :D See on suisa hämmastav, KUI palju šokolaadi ma olen suurpuhastuse jooksul selle grupi kaudu saanud :D Ja ausõna, ma ei oota kelleltki mitte midagi, ma olen lihtsalt rõõmus, et asjadest lahti saan. Aga noh, magusavarud on ju alati teretulnud.

Õige, kuues inimene käis ka veel veidi hiljem, kellele ma blogi kaudu kolm raamatut anda sain. Ja nüüd mul on tänu temale lastele sussi sisse panemiseks ka esimesed šokolaadid olemas :) Lastel ei tulnud küll täna pähe susse aknale panna, sest me ei tähistanud adventi mitte kuidagi ega isegi rääkinud sellest (no ei tulnud lihtsalt pähe, olime koristamise lainel, mitte jõulumeeleolus :D), aga olen kindel, et kui teised homme lasteaias ja koolis räägivad, mis päkapikud tõid, siis homme õhtul nad ei unusta :P

Jõudsin õhtul veel ühe kotitäie kraami läbi sorteerida, mida ma mälestuseks hoian. Ja torkas pähe, et teine sarnane kaust on mul ühes teises kohas… Nii et võtsin ilusa karbi ja panin kõik sinna kokku – mõned asjad viskasin ära ka, sest ei tundnud enam nende järele vajadust.

Enamik liimimist ootavaid asju sai ka kinni liimitud. Nüüd on mul magamistuba täis erinevad pisemaid ja suuremaid asju, mis on kas klambritega kokku surutud või mingi muu raskuse all. Mõnda asja tuleb kahes osas teha, nii et eks ma siis homme lõpetan.

Ahjaa, ja siis on muidugi veel köögitoolid, mis ka kõik logisevad, aga vot nende liimimise jätan Abikaasa hooleks, sest nii suurte asjade surve all hoidmiseks on vaja… Ma ei tea isegi mida. Las mehed teevad :P

Segadus on hetkel ära andmist ootavate ja äsja parandatud asjade tõttu küll veidi suurem kui eelmistel päevadel, aga see kõik on hea eesmärgi nimel. Küll varsti jälle korda saab!

Üks kassipilt kah lõpetuseks :)

img_5172