Nov 302006
 

Ma kardan, et me saame endale varsti mingi topise. Ei taha topist. Tahan normaalset inimest, kes actually jagaks midagi sellest alast. See on lihtsalt masendav. Aga ma ju ei taha tegelikult tööasjadest rohkem rääkida – süda on niigi paha kõigest.

Mis veel?

Olen kuidagi äkitselt ja ootamatult jõuluvaimustuses. Täiesti sobival ajal, homme algab ju jõulukuu :) Olen täna terve päeva jõululaule kuulanud (noh, okei, hommikul ja õhtul, tööl mitte, seal on kõige tavalisem muusika “Paljad naised duši all” jms :D)

Huvitav, kas jõulutunne tuleb sel aastal (pole teine käinud juba 2002. aastast saati)? Tahaks… Aga kui ka mitte, siis küünlad ja jõulumuusika saavad sellegipoolest iga päev olema ja piparkoogid tulevad ka. Ja kuusk. Otsustasin selle tuua 17. detsembril, et veidigi rohkem nautida saaks – olen ju nii vähe kodus.

Ületöötamist ja kõike muud arvesse võttes otsustasin mingi aeg tagasi, et hoian eraeluliselt madalat profiili ja igasugustest ilusatest poistest eemale. Järjekordne seitsmekuune tsölibaat tundus täiesti aruka ideena.

Kuni eilseni, mil mind tabas täiesti suvalisel ajal keset päeva tööl ilma igasuguse põhjuseta tungiv soov mõne ilusa pika poisiga meeletult suudelda. Jah, suudelda. Ja kui mul oleks olnud actually võimalus seda teha, oleks need tahtmised raudselt kuskile edasi läinud.

Jõuame siis jälle selle paratamatu tõsiasjani, et ma vajan aeg-ajalt füüsilist lähedust. Aga seda pole kuskilt võtta. Ma EI TAHA otsida. Mul POLE AEGA kusagil käia, kus oleks võimalus mõni ilus pikk poiss ära skoorida. Ma EI VIITSI selle mõttega kuskile välja minna – ma ei arva, et sellest midagi head tuleks.

Nutt ja hala ühesõnaga.

Ja jõuluvaimustusest ajendatuna tahaksin ma kedagi, kellega käsikäes advendiajal pühapäeva õhtuti vanalinnas jalutada ja jõulumeeleolu nautida, jättes kõrvale kogu ümbritseva kommertsi ja muu jama. Sel ajal on vanalinnas hästi ilus.

Oh jah. Mis teha, mul on ka see oma (kiiksuga?) romantiline pool olemas. Ja lööb vahel välja. Häda ja viletsus, kui nii ebasobivatel momentidel.

Ja mitte keegi ei taha siia kolida. Äkki sellepärast, et ma pole ikka viitsinud EKA foorumisse kirja saata? (mitte et ma oleks kindel, kas sellestki mingit tolku oleks)

Natuke liiga masendav jutt sai vist. Sest üldine konditsioon ei ole tegelikult üldse nii halb :) Tuksun siin vaikselt, kuulan jõululaule, teen jõuluplaane, naudin ajutist päris üksi elamist ja mõtlen, et peaks suurpuhastust tegema. Enne Muraka lahkumispidu peab see igatahes toimuma. Pühapäev kõlab päris hästi.

Kas keegi ei taha mulle 24. detsembril külla tulla ja jõule mängida? Ma ei kavatse enne 25. detsembrit Pärnusse minna. Võin siin üksi ka Rimist ostetud seapraadi ja hapukapsaid soojendada (ahjukartulitega saaksin vist isegi hakkama), piparkooke näksida ja jõululaule kuulata… Aga kellegagi koos oleks ikka toredam. On üldse olemas keegi, kes ei ole jõuluõhtul oma pere/kallimaga?

Kas keegi pikk ilus poiss ei tahaks ennast minu vajaduste rahuldamiseks välja pakkuda? :P Teeks mu elu lihtsamaks…

Nov 302006
 

Maris: “Kas sa tead, mis seal on???”

*šokk*

Keegi on Muraka toa akna taha kuuse pannud…

Kuulasime jõululaule ja üldse oli tore.

Otsustasin, et toon siia jõulude ajal kuuse. Mis siis, et ma eriti kodus pole. Sest kuusk on äge. Ja mul on palju ilusaid ehteid. Elektriküünlad on ka.

PS. Avastasin, et ma tahaks siin hoopis üksi elada, aga mu palk ilmselgelt ei võimalda seda. Vajan rikast sponsorit. Anyone?

Nov 302006
 

Maris (karjub teisest toast fotokat näppides): “Kust ma menüü saan?”
Tikker (karjub vastu): “Seal on kuskil mingi nupp!”

Mõista-mõista, mis see on! (tootereklaam Tallinna ühistranspordist)

Lilled surevad?
Laps on haigestunud?
Nahk vananeb?

Nov 292006
 

Tänase imekauni päeva esimene sissekanne on inspireeritud järgmistest faktidest:

  • Murakas kolib täna välja
  • T-marketis olid eile nii pikad kassasabad, et poes jäi käimata

Seega. Kui ma täna õhtul koju lähen, valitseb seal tühjus. Pole Murakat, pole tema asju, pole telekat. Siiani pole ka kedagi, kes tahaks Muraka asemele kolida.

Ja veelgi suurem tühjus valitseb köögikappides. Mul on jahu, mannat, riisi ja neljaviljahelbeid, kohvi, veidike suhkrut ja mett, kaks präänikut, kaks saiakontsu, kaks muna (toorest), kolmandik pakki võid, kolmandik purki maasikamoosi, kolmandik pudel Ti amot, kolmandik pudel merlot’d, pool pakki keefiri (mida ma ei joo – Pips ostis pühapäeval), pool pudelit mingit mullivett (vt märkust keefiri kohta), peaaegu liiter majoneesi ja peaaegu tühi ketšupipudel. Ahjaa, mingeid räime rollmopse marinaadis vist ka kuskil kolm tükki.

Piima pole. Isegi makarone pole.

Põhimõtteliselt võiks keegi mulle täna õhtul (söögiga) külla tulla. Põhimõtteliselt võiks ta tulla ka oma asjadega ja minu juurde elama kolida (veel tervitatavam).

Põhimõtteliselt võin ma süüa ise ka osta, aga külla võiks ikkagi tulla (veinipudeliga) ja minu juurde kolida võiks keegi kohe definitely.

Ma suudaks paar nädalat üksi üüri maksta, aga see oleks lihtsalt raha tuulde loopimine.

Miks keegi minuga koos elada ei taha???

(Äkki sellepärast, et ma pole viitsinud eriti otsida. Hmm, indeed, that might be the case. Ma pean ikka EKA foorumisse kirjutama…)

Nov 292006
 
Avastasin, et mu töökoht pakub mulle:
  • võimalust olla noorusliku ning tulemustele orienteeritud meeskonna täisväärtuslik liige
  • võimalust realiseerida end ettevõtte ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel arenevas ja põnevas keskkonnas
  • põnevaid ja vaheldusrikkaid klienditeenindussituatsioone
Tundub, et mul on ikka jõle põnev töö!
Nov 282006
 

…kuna minul neid eriti pole.

Kui sa tunned, et ma olen oma blogis sulle liiga teinud, rääkides liiga üksikasjalikult sinu isikust, tegemistest, mõtetest, tunnetest, millest iganes, kopeerinud siia katkendeid su blogist, mida sa ei tahaks siin näha. Jumala eest, ütle ainult ja ma korrigeerin oma postituse vastavalt su soovile.

Ma üritan oma liigseid avameelsushooge taandada vaid enda mõtetele ja kui arvan, et inimesed, kellest ma midagi kirjutan, ei taha ehk selle teemaga seoses tuvastatavad olla, räägin umbisikuliselt või kasutan vaid nime esimest tähte.

Aga kuna ma ise olen siiski väga avameelne, võin vahel ilmselt puusse panna. Ma ei tee seda paha pärast. Ma lihtsalt ei tunneta ehk kõigi paranoiasid nii hästi ära.

Niisiis. Kui sa tunned, et olen SULLE liiga teinud. Noh, kellelegi teisele võib-olla ka, aga seda peaksid siis pigem nemad ütlema, eks? Siis lihtsalt räägi minuga. Ja kõik saab korda.

Tänan tähelepanu eest.

Siiralt teie,
(virtuaalne ekshibitsionist) Tikker

Nov 282006
 

Daki ütles umbes aasta tagasi nii:

/—/ Aga ma tahaks küll teinekord mõnes sügavamõttelises vestluses mõtlikult lõuga sügata, ohata ja pilku kaugusesse visates tsiteerida mõnd Underi või Rimmeli unustamatut värssi, pannes vakatama kogu ümbritseva seltskonna. /—/

Rudolf Rimmel oli minu isa.

Ma ei tea, miks ma selle fakti siin nüüd avaldasin. Äkki sellepärast, et natukene uhke tunne tuli.

:)