Dec 102006
 

Reedel oli siis Muraka lahkumispidu. Miks ma sellest varem ei kirjutanud, küsite? Väga lihtne – oigasin eile terve päeva voodis ja ravisin elu kõige hullemat pohmakat. Sellest loo moraal: liiga vähese vaba aja omamine ja sellest tulenev tunne, et neid väheseidki vabu päevi tuleb täiega ära kasutada (loe: vabale päevale eelneval õhtul suuremal hulgal siidrit viinaga tarbida) ei ole enamasti õigustatud ja lõppeb nii, nagu ülalpool juba mainitud: terve su reaalne vaba päev läheb pohmaka ravimisele.

Mina igatahes õppisin sellest midagi! Avalikke idiootsusi seekord õnneks ei teinud, vähemalt see läks hästi :P

Igatahes olid kohal kõik vanad ja uued (v.a. need, kes välismaal) ja ma ütleks, et pidu oli tore.

Viimane õhtu koos Murakaga möödus traditsiooniliselt: McDonalds ja America’s Next Top Model. Traditsiooniliselt kallasin ma pool kruusi piima voodisse ja traditsiooniliselt avastasime, et osa, mis pidi pealkirja järgi olema 7. hooaja finaal, oli tegelikult hoopis eelviimane. *tige*

Ja täna hommikul kell viis läks Murakas taksoga lennujaama. *nukker*

PS. Avastasin, et üks väga oluline pilt jäi kollaaži panemata – eelmise suve lõpus inventuuri ajal tehtu nimelt. Aga mul on aega asja parandada, kuni Murakas USAst tagasi jõuab :P

  2 Responses to “So long, farewell…”

  1. […] lugeda tõestust selle kohta, et kõigil juhtub. Minul viimati näiteks nädal tagasi, Martal muuhulgas aasta tagasi, sinul ka kindlasti aeg-ajalt […]

  2. […] 2006 Mustamäele Muraka juurde (detsembris kolis tema minema ja asemele tuli Annika ning me kõik teame, mis sellest sai, […]

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)