Imestasingi, miks ma linnast koju jõudes nii väsinud olin ja kogu keha kuidagi valutab. Nüüd siis tean. Oeh. Tahaks sidrunit, et meega teed teha, aga ei viitsi poodi minna. Kohvikoor sai ka otsa.
Tahaks kedagi, kes mind terveks raviks. Aga olen üksi ja homme on tööpäev.
Mis seal ikka.
Käisin täna üle väga pika aja raamatukogus – lihtsalt tuli selline mõte ja jalutasin enne koju minemist Sääse raamatukogust läbi, see silt on mulle pidevalt trolliaknast silma jäänud. Sain muuhulgas ühe trioloogia kolmanda osa, mida juba ammu lugeda tahtnud olen.
Tikker armastab seepe, kuni seal piisavalt põnevust leidub.
Avastasin, et siin on lugemiseks liiga pime. Ühtki lahendust ei oska ka välja mõelda. Hirmkasulik tervisele ja silmadele.
Mul on nüüd kolmas sammas ja uued kõrvarõngad. Olen endaga päris rahul.
Aga väsinud ja haige on olla. Niuts.
Minu koduraamatukogu – kaks maja edasi 🙂
Seepe – need on nagu – Brooke Logan Forrester Forrester Chambers Forrester Forrester Jones Forrester Forrester Forrester Marone?
(Ühe mu ekskursavenna msni nimi paari päeva eest)
Kolmas sammas? See on see kaela peal olev ja ohtlik sammas? Ma oleks tegelikult ka teise alt vist välja saanud vingerdada (vanamees näed), aga oli kasulikum võtta, et mitte maksta ülekannete eest tasusid.
Vaprad ja ilusad oli mu lemmiksari… Põhikoolis 😉 Raamat-seebid on Erseni New York Timesi bestsellerite sari ja muud taolised. Tõe huvides pean mainima, et võtsin ka kaks Christie krimkat.
Mis sambasse puutub, siis mind annab lihtsalt jõle kergesti ära rääkida, ma olen alati mõelnud, et peaks midagi kõrvale panema, tädike tegi mulle paberi peal selgeks, et miinusesse minemiseks peab ikka tõeline ajukeenjus olema ning see 300 krooni kuus ei tapa mind – jääb paar õhtut väljas joomata 😛
Pingback: Kõrvarõngastatistika – Tikri Päevaraamat