Mar 312007
 

Vali jooksurada lähtuvalt sellest, milliseid tulemusi soovid saavutada. Mäest üles ja alla jooksmine tagab pringid tuharalihased, samas kui lihtsalt mäest alla jooksmine tagab trimmis eesmised reielihased.

Lugesin siit

Tegelikult olen ma juba kole kaua aega mõelnud, et peaks trenni tegema. Vähemalt sellest ajast saadik, kui mind vedelates lihastes süüdistati… Aga no mida sa hing teed, kui kaaluprobleemi pole ja sale oled ka ja mugav oled ka ja süüa meeldib ka…

Tegelikult ma pole nüüd päriselt kindel, mis selle postituse mõte oli. Ahjaa. Mägesid tuleks otsida. Siis mu tagumik meeldiks Potsatajale ka (loe siit) :P Sest joosta mulle tegelikult meeldib!

(Hkhmm. Vähem veini tuleks ka juua)

Mar 312007
 

Meie pidasime õhtul pidu. Kuulasime Meie meest ja tantsisime ja hüppasime ja jõime veini ja sõime kooki.

Murakal on kõige armsamad lapsed üldse. Kui ma ka nii normaalsed leiaks, siis oleks hea meelega au pair. I can’t believe I just said that…

Ma vist sain aru, mida inimesed lastes leiavad :)

Mar 302007
 

Nii… Nagu lubatud! Lohepikk, piltiderohke ja muud taolist.

Alustama peaks ehk sellest, et kolmapäeva hommikul läks kõik p*rse alates sellest ajast, kui ma oma kottidega uksest välja sain.

Esialgne idee oli minna trolliga kesklinna ja sealt buss nr. 2 peale. Maris pidi kaasa tulema. Poolel teel trollipeatusse, mis pole üldsegi mitte kaugel, on aga paraku taksopeatus. Mul oli oma juberasketest kohvritest kopp ees, nii et võtsin lihtsalt takso. Mis juhtus olema linnatakso. Mis pole üldsegi mitte kõige odavam. Ja ma sõitsin kesklinnast läbi, et Maris EKA ühikast peale võtta. Ja Ülemiste ristis olid ummikud, nagu ikka.

Ehk siis. Selle asemel, et tellida takso ukse ette, kakerdasin ma üle mõistuse raskete kottidega taksopeatusesse, et võtta kallis takso ja maksta kogu selle lõbu eest 180 krooni. Okei siis. Shit happens.

Check in. 4,1 lisakilo. kuri tädi, kes polnud sugugi seda nägu, et pakub välja: võta kilo ära ja ülejäänu suhtes pigistan silma kinni (Murakas sai nii). Nelja kilo välja võtma ma ei viitsinud hakata. Niigi sai nii palju asju välja jäetud, et kurjast kohe. Maksin siis kenasti 500 kr. Maris laenas. Äge.

Käisin Ülemistes viimaseid asju ostmas ja korda ajamas. Tegin passipildid ja unustasin need sinna. Tahtsin raha vahetada, aga neil oli seal ainult 85 naela.

Lennujaamas unustasin enne passikontrolli raha vahetada. Sees oli kurss 27 (Ülemistes ja enne passikontrolli 23, midagi). Ja enamik raha oli mul vahetamata. 7600 krooni sai siis selle kirve kursi järgi vahetatud. Ütleme nii, et ma olin suht… Pissed off. Aga no mis mul üle jäi.

Lend hilines pool tundi. Käsipagasi rohkuse üle keegi õnneks ei virisenud – mul oli isegi kolm kotti. Spordikott, mille vaevu turvaväravatest läbi surusin, läpakas ja veel üks õlakott, sest Muraka kink ei mahtunud mujale.

Stjuuardess soovitas minu ees olevale pikale mehele mingisse konkreetsesse ritta istuda, kus jalgadele rohkem ruumi on. Vudisin tüübile järele, sain ka laia vahesse. Aga asjal oli muidugi konks – need olid need kaks rida, kus olid emergency exitid ehk ma ei tohtinud ühtki kotti alla jätta, kõik pidi üles panema. Kuna istusin akna all, siis ei viitsinud kõrval istuvat paarikest tülitada ja passisin seega kolm tundi tegevuseta. Sellest iseenesest oli savi, sest uni oli enivei, aga KÜLM hakkas! Ja mantel oli ka üleval. Eelmistest lendudest küll külmaprobleemi ei mäleta, ehkki Muraka sõnul olevat see tavaline. Aga noh, järgmiseks korraks jätan meelde.

Stanstedis läks kõik libedalt. Natuke ehmatas algul küll see, et lennukist maha tulles pidi mingi rongi moodi asja peale minema, mis siis passikontrolli ja pagasi juurde viis. Et nagu – lähed kuskile sisse, uksed lähevad kinni ja sind viiakse kuskile. Mis mõttes? Kuhu? Millal ma oma kohvri saan? Hallooo??

Aga noh, seal tuli jutt ka selle kohta, kuhu meid viiakse, et erilist paanikat ei jõudnud tekkida.

Kohvri punane värv tasus ennast ära. Lipiku nime ja aadressiga unustasin külge panna, aga õnneks ei juhtunud miskit. Murakas oli väljas vastas. Kõik oli lill.

Sealt edasi mina eriti enam ei jaganud. Püsisin lihtsalt Murakal sabas. Tema teadis, kuhu minna.

Läksime rongiga, sest see oli kiirem. Kallim kah, aga näed, mulle osteti pilet.

Nüüd tuleb siis pildi koht ka. Need me tegime rongis teel Stanstedi lennujaamast Victoria Stationisse:


Kuna Iirisel oli veel tund aega töö, siis läksime Liverpool Streetile kohvi jooma. Selle koha nime ma küll enam ei mäleta (Murakas arvatavasti teab):


Siin pildi peal on mu uued ägedad saapapaelad, mis Murakas mulle sünnipäevaks kinkis. Eriti küll näha pole, aga no mingit aimu saate (jah, ma tean küll, et saapad on suht s*tased :P).

Ostsime mulle kohaliku SIM-kaardi. Operaatoriks sai Orange, sest mina ei teadnud neist midagi ja see olevat ainus, mis Muraka juures levib ja erilist hinnavahet ei pidavat olema. Number on +447891938902 – salvestage ära, sealt mind edaspidi kätte saab!

Kusjuures miskipärast ei saa ma sellega oma uues moodsas telefonis sõnumeid saata – näitab lihtsalt, et valikud on vaid MMS ja e-mail, aga mitte SMS. Kummaline. Pean minema Orange mehi piinama. Seniks panin SIMi vana Nokia sisse ja selles töötab nagu nalja.

Kui nüüd veel oma numbri ka pähe õppida suudaks… Mitte et nad oleks lasknud millegi hulgast valida või midagi.

Siis saime Iirisega kokku ja sõitsime tema poole. Sain Londoni vahemaadest esimese maigu suhu. Nii tund või veidi alla selle sõitsime. Ja see pidi normaalne olema, hõkk. Igatahes läks Iiris poodi ja saatis meid koju pelmeene praadima. Siin Murakas praeb neid:

Murakas koos minu kingitusega:

Õmblen oma mantlile nööpe ette. Tegelikult tahtsin seda juba Eestis teha, aga ei leidnud niiti ja nõela üles. Siiani ei tea, kus need on. Laenasin siis Iiriselt:

Märkamatult oligi õhtu kätte jõudnud ja me läksime välja jalutama ja sünnipäeva tähistama. Ostsime juustu ja veini ja läksime Thamesi äärde:

Lihtsalt mingi koht, mille juures me seda veini jõime:

Meie jalad (Murakas isegi teab, kuidas mu fotoka taimerit kasutada, ma ise küll ei tea, jumala eest!):

Üks äge Muraka tehtud pilt minust ja Iirisest ja Tower Bridge’ist. Ma panin selle pildi oma läpakale wallpaperiks ka:

Haiglane roheline puu. Iiris ja Murakas tegid puu juures pornot ka (meeldetuletuseks porno vol 1), aga pime oli ja nad ei jäänud näha, nii et ma panin siis pildi ainult puust:

Sama haiglane munakujuline maja. Ägedalt haiglane muidugi:

Silla peal:

Suvaline vaade jõele (ilus oli, noh):

Veel silda (need varjud meenutasid klu klux klani):

Veel ilusat vaadet:

Hmm, kus me küll oleme? Mina ei jaganud midagi. Iiris tol hetkel vist ka väga mitte.

Ja siis me läksime Iirise ja Kay juurde ja magasime kolmekesi ühes voodis ja Kay pagendasime üldse põrandale. Jube ebaviisakas, ma tean. Ja Murakas ei saanud eriti magada, sest ta oli minu ja Iirise vahel ja mina olevat terve öö köhinud, nagu mul oleks jube janu. Ise ei mäleta küll mitte midagi. Magasin akna all ja sealt tuli vahepeal külma, äkki sellepärast? Igatahes olime Iirisega nii kohutavad voodikaaslased, et kui Kay varahommikul tööle läks, kolis Murakas põrandale ümber.

Siis, kui me lõpuks üles ärkasime, tegi Iiris meile hommikusööki. Röstsai ja värk. Äge. Ma ei mäletagi, millal keegi peale ema mulle viimati süüa tegi. Okei, kui järele mõelda, siis Murakas ka tegi täna :P

Algul mõtlesin, et otsin endale ajutiselt toa, kuniks korteri saame ja pidin ühte õhtul vaatama minema. Aga lõpuks me otsustasime, et nii pole mõtet ja et ma elan ikkagi Iirise ja Kay juures, kuni leiame midagi muud, sest nad tahavad võimalikult kiiresti välja kolida. Siis nad seal otsisid mingeid variante ja me leppisime paar aega kokku.

Lõpuks läksime siis välja ka. Camden Towni hiinakat sööma. See pilt on tehtud kuulsas kahekordses bussis ja Murakas demonstreerib Oysterit, mis on kohalik transpordikaart. Ostad selle ja laed snna peale raha. Oma päevapileti või nädala pileti ja nii edasi. Nii on soodsam, kui siis, kui Oysterit pole ja niisama pileteid ostad.

Camden Town… I just LOVE the place! Seal on nii palju ägedaid kohti ja inimesi ja seal müüakse nii palju ägedaid riideid… Pagan, Palju palju palju raha on hädasti vaja :D Ja kähku.

Aga kuna algul olime kõik siganäljased, siis ma ei mallanud pilti teha, nii et kõige ägedamatest asjadest pole praegu fotosid panna.

Sõime kahe naela eest hiinakat, mis oli sitaks hea (see maksab tegelikult 3.50, aga õhtul lastakse hind alla, nii et vedas).

Hiljem Iiris natuke pildistas, nii et paar pilti siis Camdenist siia ikkagi ka. Aga jah, kahju, et ma varem ei teinud. Hästi äge oli tõesti. No küllap läheme jälle ja siis teen:

Ja siin on veel üks bussis tehtud pilt, mis mulle lihtsalt meeldis. Äkki sellepärast, et mu nägu pole näha :P

Camdenist läksime üht korterit vaatama, mis oli s*taks äge (aga Iiris just helistas Murakale ja ütles, et me ei saa seda, kurat võtaks küll, noh :( ) ja siis me käisime sealt baarist läbi, kus Liina töötab (ja kui hästi läheb, siis saan sinna proovipäevale) ja siis pidime veel teist korterit vaatama minema, aga see oli kaugel ja me olime väsinud ja ei viitsinud.

Ja kõik need kohad, kus me käisime, igasse neist sõitsime ikka pool tundi kuni tund. Ja lõpuks õhtul pidime minema veel Iirise juurest peaaegu tund Victoria Stationisse ja sealt nii 50 minutit rongiga ja lõpuks veel autoga… Ja me olime s*taks väsinud ja väljas oli s*taks külm ja Murakas oli terve päeva nohune ja üldse poolhaige olnud ja…

Tema juurde jõudsime kuskil kesköö paiku.

Sain endale terve külalistetoa, kus oli suur voodi ja ilgelt mõnus soe tekk. Ja ma ärkasin hommikul üles selle peale, et linnud laulsid akna taga. Mõnus.

Nägin hommikul pere ära, siis läksid vanemad minema ja mina olen sellest saadik arvutis istunud. Murakas asjatab siin lastega ja mina istun ja külmetan (sest ma ei viitsi üles minna ja midagi rohkemat selga panna, eksju) ja kirjutan. Täna on sadanud ka terve päeva, et välja eriti ei kipu enivei. Aga ilm muutuvat kiiresti, nii et küllap tuleb see päike ka homme.

Ühesõnaga…

Äge on. Aga väsitav.

Ma loodan, et saan siin ikkagi lõdvaks lasta ennast ja välja puhata natukenegi. Teen oma CV korda ja hakkan tööd otsima kindlasti veel sel nädalal.

Seda ma küll ette ei kujuta, kuidas ma Londonis liiklemisega või kuskile jõudmisega ise hakkama saan. Seni käisin ainult Iirisel ja Murakal sabas ja ehkki ma üritasin üht-teist meelde jätta, siis ega eriti ei jäänud küll. Hirmutav. Te ju teate mu orienteerumisvõimet.

Aga noh… Küll kõik läheb hästi.

Ma vist praeguseks lõpetan, sest tõesti külm on ja väsinud olen ka…

Tahaks korralikult sisse elada. Tahaks tööd ja elukohta ja et ma oskaks ise kuskil käia. Tahaks, et raha ei oleks NII vähe.

Aga noh, küll saab. Kõike alati saab :)

Lähen nillin nüüd Murakat, äkki ta annab mulle miskit süüa. Nälg on :P

Mar 302007
 

Ütlen kohe ära – sellest postist te midagi asjalikku teada ei saa. Lihtsalt jätan endast kohustusliku elumärgi.

Tegelikult oli võimalus internetti saada ka eile ja üleeile. Miks ma seda ei kasutanud? Esiteks olin pidevalt väsinud ja muude asjadega hõivatud (võõras maa ja uue elu alustamine, saate aru küll), teiseks tahtsin netti OMA läpakasse. Iirise juures ei saanud. Õigemini oleks vist saanud, aga siis oleks pidanud AOLi kasutama ja see on k*pp. Võib-olla oleks teistmoodi ka saanud, aga mul polnud energiat, et sellele mõelda.

Ehk siis. Ma olen elus. Ma olen nüüd kolm päeva Muraka juures. Lähen tagasi pühapäeva õhtul või esmaspäeva hommikul. Selle aja jooksul on mul piiramatu interneti kasutamise võimalus jne. Ilus.

Kas teate, see on ajab suisa meeleheitele, kui oled kaks päeva netist eemal olnud. Sulle on 12+5 uut maili (jah, minu kohta on see palju, sest ma ei kirjuta kellegagi ja junki ei tule ka), üheaegselt algatatakse seitse MSNi vestlust ning blogid… Blogid! Andis ikka lugeda, ütleme nii ja suhteliselt üle jala sai seda tehtud. Süvenemiseks pole aega.

Üldse on kogu aeg selline tamp peal… Tahaks aja maha võtta. Ma tean, et saan seda siin ilmselt teha. Aga praegu on ikka veel tunne, et vaja teha-teha-teha. Noh. Et on KIIRE.

Tegelikult on siin chill. Lihtsalt jah. Puhata tahaks.

Murakas läks E-ga M-ile kooli järele ja mina jäin siia, et oma netiasjandusega otsa peale saada. Ma ei tea täpselt, kaua neil läheb, aga karta on, et siis oleks kena olla seltskondlik, ega ma lõppude-lõpuks siia arvutisse ei tulnud :D Aga pagan, tahaks ikka ennast selle blogivärgindusega otsa peale saada.

Okei, sellest pidi tulema lühike post. Nii palju siis sellest, jah. Mis teha, kaks päeva pole kirjutanud, vajadus on. Ja ma luban, et kirjutan hiljemalt õhtuks pikemalt ka. Lohepikalt kohe. Kõigest, mis viimastel päevadel juhtunud.

EDIT: Muutsin ajavööndi ära, nii et vanade postituste kirjutamise kellaajale võite mõtteliselt +2 tundi arvestada… Kui kedagi peaks huvitama :D

Mar 282007
 

On mõned, mis mulle ei meeldi ja on mõned, millest tuleks aru saada. Aga ma mõtlen sellest kunagi hiljem pikemalt.

Eile õhtul olin Levikas. Ja Woodstockis. Ja kui ma täna hommikul kell pool kaheksa koju jõudsin, oli tunne peaaegu selline, et… Tuleks tsiteerida Nadjat:

Minu jaoks lõppes pidu kella kahe ajal päeval, mil ma katkiste sukkade ja kontsadega (Piia: “Nagu väsinud hoor pärast rasket tööd…”) ühe tundmatuks jääva kolleegi juurest koju hakkasin minema.

Asjaolud olid küll väheke teistsugused – üks sukk keeldus minuga eile õhtust saadik koostööd tegemast ja hakkas teel Levikasse alla vajuma, mistõttu ma pidin seda kogu aeg käega kinni hoidma + ma haisesin suitsu järgi nagu vana tarakan – aga tunne oli täpselt sama.

Ei, väga tore oli. Midagi sai selgemaks, midagi läks segasemaks, aga olgu peale. Kriipima ei jää.

Tervitused sulle, playboy ;) (jah, ma PEAN norima, tänan küsimast. aga sa oled siiski armas)

Aga nüüd, lapsed! nüüd pakib Tikker arvuti kokku. Nüüd pakib Tikker ruuteri kokku. Nüüd pakib Tikker viimased asjad oma elamisest oma niigi täis topitud kohvrisse kokku ja lendab Londonisse.

Uued uudised uuelt maalt. Stay tuned!

Mar 272007
 

Asjad enam-vähem mahtusid. Seda, kuidas lõplik seis on, saab alles homme teada, sest on veel asju, mida ma homme hommikul kasutan. Loodame parimat.

Kõik vajalik sai VIST ostetud.

Homme pean minema kell 9 Foorumi Hansapanka raha vahetama, 9.20 bussiga lennujaama, siis check in, umbes kümnest Ülemistesse, kus tuleb lõpetada internetileping, teha passipilte ja koopiaid, osta paar viimast asja ja… Hiljemalt 11-ks lennujaama tagasi.

Plaanid on head, ah.

Maris hängib minuga kaasa, nii et päris üksi ma igatahes ei lähe. Kes mind homme hommikul saatma tulla tahab, see tulgu kümneks Ülemistesse või poole üheteistkümneks lennujaama. Täpsemaid koordinaate ei oska esialgu öelda, aga telefonid on olemas.

Peaks midagi sööma, aga isu pole.

Reisiärevust ka pole. Pole ikka veel tunnet, et lähen pikaks ajaks minema.

Aga ärevus, see on küll. Teise asja pärast paraku. Ma nüüd lähengi välja ja vaatan, mis saab.

Wish me luck…

Mar 272007
 

Ikka ei mahu raisk. Olen juba igast asju välja visanud. Ma kujutan ühtlasi ette, et lisakilod tulevad kolinal. Ah, pohhui. Lähen parem linna asju ajama, äkki on kohvri sisu tagasi tulles kokku tõmbunud või midagi muud taolist. Loota ju võib.

Lennuk läheb 11.55… Lennujaamas pean olema… Kümnest? Pärast check ini pean igatahes Ülemistest läbi jõudma, et internetileping ära lõpetada. Oeh. Võeh.

Ja ma ei tea ikka veel, kas keegi mind üldse ära saatma tuleb…

Mar 272007
 

Kopp on jubedalt ees ja lõppu ei paista. Ruumi ka mitte eriti. Just fun.

ylejäänud

Ühtlasi lubasin teile pilti Kaidi lillest. Sinna juurde ka söök, millega ema mind lahkesti enne Pärnust lahkumist varustas… Kuna arvas, et mul pole täna nagunii aega poodi minna. Tal ei oleks saanud enam rohkem õigus olla… Nüüd on vähemalt seegi mureta :)

Kuulan: Mika – Happy Ending
(Ja kõiki muid tema lugusid ka. aitäh Dakile)

Mar 272007
 

Jah, ma peaks praegu pakkima võimalikult kiiresti, et siis linna asju ajama minna, koju tulla, pakkimine lõpetada ja siis… Siis ei teagi, mis. Tundub kohane ennast purju juua. Ühtlasi tuleb miskine öömaja otsida, sest ehkki ma saan siin hommikul duši all käia ja nii edasi, pole mul enam teatavasti tekki ega patju. Ega magamiskotti. Ega ka tahtmist seda viimast ööd siin veeta.

Viimane vint asjale tuli siis bussis teel Pärnust Tallinna, kus mul tuli meelde, et Annika ja tema sõbranna käest on vaja saada hiljemalt homme hommikuks kätte korteri tagatisraha 3000 kr. Telefonikõne Annikale pani mind üle bussi kõva häälega ebatsensuurseid väljendeid külvama.

Omanik käis eile õhtul üüri võtmas ja nagu ikka, rääkisid nad üksteisest mööda. Ehk Annikale jäi mulje, et temalt tahetakse kahe kuu üüri, otse loomulikult tuli omanikule helistades välja, et tagatiseks jääb ikka ühe kuu üür, mis lihtsalt vahepeal 500.- tõusis. Omanik oli täiesti nõus sellega, et Annika ja Külli maksavad selle 3000.- kohe mulle ja 500.- talle siis, kui jälle näevad ja lepingu allkirjastavad, aga Annika teatas, et:

a) Tema ei maksa enne mitte midagi, kui lepingule alla kirjutanud pole (loe: ma ei usalda sind ega kedagi teist)
b) Tal on enivei palgapäev alles 10. Ja enne seda pole raha

Mitte et see poleks olnud mu põhimõtteliselt ainus raha. Mitte et omanik poleks normaalne. Mitte et Annika ei näeks tonte absoluutselt igas nurgas, kuhu ta vaid vaatab ja tema usaldamatus absoluutselt kõige suhtes ajab mu hauda…

Praegu jäi siis nii, et ema laenas mulle VEEL 3000 krooni ja Annika maksab selle talle palgapäeval ära. Loodetavasti.

Tramaivõi.

Ah, pohhui.

Ma üritan olla. Mis ikka.

Pakkida. Pakkida. Pakkida.

Mar 272007
 

Hommik oli õhtust nii palju targem, et olemine oli hästi vähekene kergem ja ma üritasin püüdlikult mingisugustki head tuju säilitada.

Ma rääkisin eile Murakaga ka veel ööbimisest ja elamisest ja kõigest muust, kus ikka pole veel midagi kindlat… Ja nüüd, kui arvuti lahti tegin, jõudis minuni Iirise kahe tunni tagune jutt, et ma ikkagi ei saa sinna elama, kuhu ajutiselt pidin saama, sest keegi oli millestki valesti aru saanud, seega pole ei mul ega Murakal võimalust kolmapäeval kuskil ööbidagi, ma pean vist jälle hakkama Gumtreest mingit ajutist tuba otsima (ma juba vahepeal tegin seda, aga siis pidi teistmoodi saama) ja üldse ma ei saa enam mitte kui millestki aru.

Einoh, vähemalt laenas ema mulle £350 kanti, et ma saaks (veel) töötuna igasuguse võimaliku elukoha tagatised jms ära maksta, kuuse alla ma ei jää. Ja selle nädala lõpuni pidin nagunii Muraka juures olema, me lihtsalt lootsime esimese õhtu ja öö ikka Londonis olla… No okei, plaane ümber teha saab alati… Jah?

Lihtsalt et kõik asjad muutuvad kiiremini, kui ma ennast ümber pööratagi jõuan ja ma ei saa veel nagunii mitte millestki aru ja see kõik just ei soodusta seda. Et ma ei saa mitte millestki aru. Jah.

Sihuke tunne, et hakka või kohe jooma.

Ainult see püüdlikult hoitud vähene hea tuju lendas aknast välja. Eilne asi tuletab ennast iga hetk vastikult meelde ja nüüd siis veel küsitavused homse suhtes.

Appi.