Apr 012007
 

Selle võiks vist kategoriseerida teema alla “eestlane maalt ja hobusega Londonis” vms. Unustasin oma kõige esimeses Londoni sissekandes mainida.

See oli neljapäeval, kui käisime Camdenis hiina toitu söömas ja hiljem korterit vaatamas ja Liina baaris… Igatahes tuli mingil hetkel jube janu. Tahtsin mahla osta. Virsikumahla. Leidsingi siis poest mingi variandi, mis oli liitrine ja pudelis. Olen jumala õnnelik eksju, ostan ära. Väljas hakkan jooma… Ja no NII kuradi magus, et sure või ära. Üldse imeliku maitsega.

Mingit järjekordset tunniajalist distantsi ühistranspordis veetes proovin korra veel juua. Ei, ikka sama jälk. Ja siis avas meie silmad iste tagapool platseeruv Briti vanadaam, kes teavitas mind kurvast faktist, et seda tuleks veega segada. Tegemist oli SIIRUPIGA. Khm, jah. Pudeli sildilt seda välja ei lugenud. Esimeselt vähemalt mitte. Tagant pisikeses kirjas lõpuks leidsin – 4 osa vett, 1 siirupit. Khm khm khm. Pole siis ime, et nii jälk oli.

Aga muidu see maitses veega suht sama rõvedalt. Ma pole absoluutselt siirupiinimene.

Leidsin ühest poest päris mahla ka, aga see ei maitsenud siiski nii hästi, kui Eesti omad. Esimene asi siis, millest ma puudust hakkan tundma. Ma muidugi pole veel jõudnud korralikult otsida, ehk kuskil on siiski ka NORMAALSE maitsega virsikumahla…

Piim on õnneks sama maitsega mis Eestiski. Vastasel korral oleks ma vist juba lennukiga tagasiteel.

Viimased kolm päeva olen söönud muuhulgas meeletutes kogustes igat sorti köögivilju, millest mitmeid ma ei olnud enne proovinudki. Murakas ja tema lapsed, noh. Aga kuradi head on! Brokoli, oad, herned, mais igast asendist… Noh, tegelt ei midagi erilist, aga mina pole üldiselt köögiviljainimene. Ei osta neid praktiliselt kunagi. Ma lihtsalt ei viitsi süüa teha. Aga kui keegi teeb, siis nosin hea meelega. Peaks tervislikumaks hakkama.

Tegelikult peaksin teile rääkima easter egg huntist, aga kuna tegin päeva jooksul jälle pea kakssada (enamuses mõttetut) pilti, siis võtab blogivääriliste välja valimine aega ja vaeva, ma praegu lihtsalt ei viitsi. Peaks pildistamise ära lõpetama… Aga ma ei saa, siin on lihtsalt nii ilus loodus!

Kui hästi läheb, siis tänase õhtu jooksul siiski kirjutan.

Head esimest aprilli teile ja… Nii edasi. Ma nüüd joon veini :P

  One Response to “Piinlikest vahejuhtumitest rääkides”

  1. hehhh. see siirupiga alt minemine on küll tuttav teema. ka meie (kui raha oli kohutaval kiirusel pea olematuks kahanenud) otsustasime väljas pikniku pidada (viimaste eestist kaasa toodud konservide ja leivaga) ja ostsime oma meelest hea suure pudeli odavat mahlajooki. loomulikult ei kõlvanud see juua, sest oli jõle ja odav siirup… mugisime oma võileibu kuivalt kuid aeg-ajalt mõni rasvasema rinnaga julge hunt siiski rüüpas ja krimpsutas nägu, et “on ikka jõle jook”… (london, 2005)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)