Apr 182007
 

Vestlus läks libedalt, normaalselt, suhteliselt mittemidagiütlevalt.

Läksin sinna hea ajavaruga, Journey Planneri järgi oleks pidanud minema ca 2 tundi, hommikusel ajal isegi tund ja kolmveerand. Aga riskida ei tahtnud, ma ju polnud varem seda marsruuti sõitnud, oleks võinud peatuse maha magada või mingil põhjusel ummikusse sattuda ja ma üldse ei teadnud, kus see pood seal täpselt asub.

Niisiis lahkusin kodust kaks ja pool tundi enne intervjuu aega. Otse loomulikult läks kõik plaanitult ja perfektselt ning jõudsin kohale tund aega varem, kui vaja. Jah, ainult poolteist tundi läks bussisõidule. Poe leidsin ka kerge vaevaga üles. Passisin siis niisama ja jalutasin ümbruskonnas ja kohalikust kaubanduskeskusest läbi. Päris normaalne koht on.

Intervjuu ise oli lühike, ca 15 minutit. Äärmiselt rõõmsameelne nooremapoolne näitsik rääkis mulle firmast ja tööst natuke, küsis, kas mul on küsimusi, mul polnud… Kiitis mu inglise keelt :D Ütles, et pidi hea olema. Mu meelest olen suht roostes. Teen grammatikavigu kogemata (rääkimisega samal ajal saan kohe aru ka, et on valesti, mul põhi ikka on tugev, eks) ja otsin õigeid sõnu ja väljendeid… Aga noh, mul on vaid praktikat vaja, varsti olen nagu vana kala :P Praegu oli tema kiiret juttu isegi kohati raske jälgida. Praktikat, praktikat… Aga hea oli kuulda, et mu keel oli tema meelest hea :D

Ma ei viitsi pikemalt rääkida, mis inimest nad seal täpselt otsivad ja mis töökohustused olema saavad, kui peaks selle töö saama, küll siis kuulete. Mulle öeldi, et ainus asi, mida nad eeldavad mind oskavat, on Photoshop, ülejäänut õpetavad nemad. Ma küll kasutan Photoshoppi pidevalt ja valetasin oma cover letteris suure sõnaga kokku, et tunnen kõiki põhifunktsioone, aga tegeikult ma ikka nii palju ei tea ka. Küsiti, kas ma fotosid taastada (oli vist) oskan, ma noogutasin agaralt ja ütlesin, et vast ikka. Khm. Peaks vist natuke uurima seda poolt. Sest tegelikult ma ei oska, vaadake :D

Enivei, täna ja homme on siis intervjuud ja reedel helistatakse tagasi nendele, kes proovipäevale saavad tulla. Et kui mulle reedel helistatakse, siis ma hakkan kiiresti Photoshoppi tudeerima. Igaks juhuks ka ei viitsi.

Üldiselt… Ei saaks just öelda, et see töö mind nüüd nii ilgel kombel vaimustaks, aga igatahes palju ägedam, kui paljud teised tööd. Ja see asukoht on jama! Aga suva kõik. Mul on ilgelt tööd vaja ja see oleks nagunii ajutine. Et hoidke mulle pöialt.

Transpordiga on nüüd juba küll nii, et ma enam ei karda ilma kaardita välja minna. Kui kuskile konkreetsesse kohta (aja peale) minek on, siis kasutan muidugi alati Journey Plannerit, aga üldiselt bussipeatustes on korralikud kaardid ja värgid ja need on täitsa tarbitavad. Kramp on kadunud ühesõnaga. Jumal tänatud.

Mul oli üleeile ja eile mingi kummaliselt uimane olemine – mitte unine, aga selline nagu vati sees ja eemalolev, ei suutnud kuidagi oma mõtteid kontsentreerida. Eile lisandus veel peavalu, mille vastu tablett ei aidanud ja mis kadus alles õhtuks, masendus nagunii. Mõtlesin, millest see kummaline uimasus tulla võiks, lõpuks leidsin, et äkki vähesest söömisest. Mul nimelt polnud eriti isu ega ka viitsimist poodi minna (rahast rääkimata), seega olin kahe päeva jooksul söönud ainult paar moosisaia ja taldrikutäie makarone ning joonud vett. Vedasin siis eile õhtul ennast poodi, ehkki isegi trepist alla minek tundus hiigelsuure füüsilise pingutusena.

Ja vist oligi söömises asi. Nüüd on igatahes normaalne olla.

Põiepõletik on ka enam-vähem tagasi tõmbunud, ma muidu eile jõudsin nii kaugele, et ostsin siis soovitatud jõhvikamahla selle ravimiseks… Tuli välja, et mahl oli magus, nii et täiesti pointless. Ma vihkan jõhvikamahla, muide. Täna ostsin greibimahla, vat see oli hapu. Mõrkjas suisa, nagu greip ikka. Iiris tegi nägusid ja ütles, et talle ei maitse. Mulle maitseb väga :P Igatahes loodame, et see põletik kaob päriselt ära, head teed talle minna.

Rohkem vist ei midagi praegu.

(Mh, ma kohe tunnen, kuidas mu blogi pole viimasel ajal muud, kui üks nutt ja hala või tuim olude kirjeldus. Ma ükspäev lugesin selle aasta esimesi kuid üle ja kohe TUNDSIN, et ma kirjutasin siis paremini, et oli huvitavam lugeda. Loodetavasti ma saan oma tavalise teravuse tagasi, kui siin asjad paika loksuvad, ma hetkel igatahes tüütan ennast.)

  One Response to “Ootame, vaatame…”

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)