Jun 252007
 

Kõigepealt pean ausalt üles tunnistama, et pealkiri on suhteliselt õhust võetud umbluu ja põhjustatud ilmselt sellest, et ma eile suurest igavusest igal pool pilte klõpsides neid muuhulgas ka metroos tegin.

Kui eile õhtul töölt koju jõudsin, olid igasugused õhtused plaanid ikka veel suhteliselt lahtised ja olematud. Teatud põhjustel oli mul vaja võimalikult kiiresti kodust jalga lasta, seega otsustasin lihtsalt lõunasse minna.

Teatud põhjustel oli mul vaja nii kaua väljas oodata, kuni Iiris kodus asju võtab, nii ma siis töllerdasin tänaval ja tegin suvalistest kohtadest pilti:

Siis sõitsime Iirisega Finsbury Parki, tema läks rongi ja mina metroo peale:

Aga mis jaanipäeva tähistamisse puutub, siis brutaalselt ja lühidalt öeldes jõin ma ennast lihtsalt purju. Üks Fizz teel Finsbury Parki, teine metroos ning kolmas lõunas passides ja Swammi kõnet oodates… Hakkas pähe küll ja suisa kaks korda sai Brixtoni KFC (McDonaldsi analoog) WC-d külastatud.

Lõpuks läksime Streatham Hilli, kus oli pidu Jani sõbra juures. Jan oli Swammi tuttav Tšehhi kutt ja peol olid peamiselt poolakad.

See pilt on tehtud natuke enne peopaika jõudmist. Lihtsalt naljakas oli.

Peol oli vaja ometigi hädasti viina juua ja veel rohkem purju jääda. Ja tantsida mingi täiesti kummalise muusika järgi. Ja kõigest suhteliselt kiiresti ära tüdineda. Nii et kuskil öösel kahe paiku võtsime ette pika teekonna tagasi põhja, mis möödus seekord uniselt, sündmustevaeselt ja suhteliselt valutult.

Kui täna varahommikul natuke vahepeal üleval olime, ei olnud just eriti hea olla (loe: pohmakas oli). Pärast poole kaheni magamist oli juba tunduvalt parem.

Ja siis… Ja siis! Siis tehti mulle jälle süüa :P Ehk siis hommikusöök inglise moodi (röstsai oli muidugi ka, aga pildistamise hetkel alles rösteris):

Räägi siis veel, et armastus ei käi kõhu kaudu. Mina olen igatahes iga päevaga üha rohkem sillas :P

Ja siis kiirustasin tööle. Ja täna juhtus olema kõige vaiksem õhtu minu seal töötamise aja jooksul üldse. Mul oli nii igav, et puhastasin masina alust ja kraanikausitagust. Selline õhtu siis. See läks küll hästi.

Ühtlasi sain ühe oma neljast sulgemisest avamise vastu vahetatud ning ühe supervisori jutust võis järeldada, et mul ehk varsti palka tõstetakse. Eks näis :P

Aga üldiselt ma loodan, et teil seal Eestimaal oli… Jaanilikum jaanilaupäev kui minul. Järgmisel aastal tahaks ikka lõkke ääres istuda ja šašlõkki süüa, mitte Jani sõbra juures viina juua. Aga hea seegi, et tema nimi oli Jan ja mitte näiteks…*insert random Czech male name here, cause I don’t really know any*

Et vähekegi teemakohane :D

Jun 232007
 

(Selles mõttes, et ma pole viimasel ajal viitsinud just eriti kirjutada või mis)

Mul oli nimelt kaks vaba päeva ja ma nautisin neid täiega… Äärmiselt laisalt. Meeldivas seltskonnas :P

Täna tööle minna oli muidugi karm, sest:

1) Pärast kahte vaba päeva järjest viitsid veel vähem tööd teha, kui tavaliselt

2) Järgmise nädala graafik on jumala k*pp – P-K iga päev sulgemine, N-R vabad ja L jälle avan (selgituseks: sulgemine on k*pp ja seda ei tohiks üle kahe päeva nädalas olla, nädalavahetusel avamine on ka k*pp, sest R-L on teatavasti põhiläbu õhtud ja mida sa läbustad, kui järgmine päev enne seitset tõusma pead) – ülemus ütles ainult: shit – ta polevat tähelegi pannud, et mulle nii sai ja lubas, et ta PROOVIB midagi ette võtta… Näis.

3) Sain teada, et Cristina (meie endine manager, kes paar nädalat tagasi 7 kuud rasedana töölt ära läks) ja Luca (üks supervisoritest, kellel hiljuti sünnipäev oli) pidasid eile õhtul pidu, kuhu kõik kutsutud olid ja mina ei teadnud sellest mitte midagi. Neljapäeval pandi kaart kohalejõudmise juhistega teadetetahvlile, aga mul olid N-R vabad ja ehkki ma käisin neljapäeval korra töölt läbi, et uut graafikut vaadata, siis teadetetahvlini ma ei jõudnud, kuna mulle öeldi, et Taras (praegune manager) pole seda veel ära toonud… Grr. Oleks hullult tahtnud minna, noh!

4) Avastasin, et mul on järgmise reedeni elamisraha 23 naela :S Üüri maksmise aeg, noh. Aga kurat, küll ma hakkama saan! (ainult selle üle mõtisklen pidevalt, millest ma Eesti võlgu tagasi maksma peaks, aga noh, nüüd hakkan hullult kokku hoidma, vast ikka kuidagi saab)

Aga nagu alati, olgu ma nii torssis kui tahes, läks tuju pärast paari tundi tööl jälle heaks. Meeldivalt kiire oli, nalja sai ka, Mees ja Iiris käisid läbi ja mul oli isegi mõlemal puhul aega nendega veidi suhelda… Ja üldse oli lill.

Aga nüüd ma olen kodus ja üldse ei tea, mis õhtul saab. Väljas müristas just ja ilm ei saa ilmselt eriti kena olema. Mõtlesime vahepeal Muraka juurde minna, aga rongipiletite jaoks polnud raha ja ta perele tulid nädalavahetuseks külalised, nii et poleks nagunii saanud. Üks variant oleks veel minna mingi Tšehhi tüübi juurde peole, aga sel pole muidugi miskit pistmist jaanipäevaga.

Eks näis.

Üldiselt on mul ikkagi äärmiselt hea tuju. Äkki sellepärast, et eile õhtul oldi minuga äärmiselt armas. Või lihtsalt :)

Okei. Rohkem ei ole teile vist midagi rääkida. Tahaks hirmsasti pilte ka panna, aga pole praegu midagi. Paari suve tagune Hiiumaa reis tuli tegelikult meelde täna ja võib-olla nostalgitsen millalgi sel teemal. Vaatame…

Aga kõigile eestlastele HEAD JAANIPÄEVA ja grillige Londoni eestlaste eest ka!

Jun 202007
 

Keskkooli lõpetamisest on kuidagi juba viis aastat mööda saanud ja poolteist nädalat tagasi toimus esimene meie lennu kokkutulek, kuhu mina muidugi minna ei saanud, sest olen ju siin :(

Ma varem eriti ei süvenenud sellesse teemasse, aga täna sattusin Orkutis meie lennu communitysse ja lugesin foorumit ja vaatasin pilte ja… Nii kohutavalt kohutavalt kahju on, et ei saanud minna. Oleks nii väga tahtnud näha, mis meist kõigist saanud on.

2005. aasta sügisel oli viimane vilistlaste kokkutulek, seal ma käisin ja ma mäletan seda tunnet, mis mind ikka täiega rabas. Kuidas ma armastan oma kooli… Lihtsalt nii palju häid mälestusi.

Oeh. Loodetavasti olen järgmist kokkutulekute ajal ikka Eestis, siis ei puudu neilt mitte mingi hinna eest.

Minu kool on lihtsalt parim!

EDIT kell 4:06

Pole oluline, et ma pean kell üheksa tõusma, eks. Olen siiani netis kolanud ja nostalgitsenud. Orkutist uusi vanu tuttavaid leidnud. Kooli kodukalt videosid vaadanud… Õpetajate päev. Õpside bänd. Naera puruks.

Nostalgia.

Meenutus rongkäikudest kogu kooliga läbi Pärnu (kesk)linna. See võimas ühtekuuluvustunne. MEIE-tunne. See ei kao. See jääb. Elu lõpuni :)

EDIT kell 4:36

Aga äkki peaks hoopis õpetajaks hakkama?
(aga ega ma tegelikult kusagil mujal kui oma koolis õpetada ei tahaks ka)
Ma AUSÕNA lähen kohevarsti magama, vaatan ühe video veel ära.

Jun 202007
 

Keegi oli täna meie staff roomi WC uksele sellise foto kleepinud. Vaatasin ja naersin.

Aga muidu on kurb.