Oct 302007
 

Kui ma veel nädal-paar tagasi arvutasin oma kulusid-tulusid ja tundus, et ei ole nagu hullu midagi, siis vahepealse aja jooksul veidike üle kulutades ja täna uuesti reaalsemate numbritega arvutades (sest tegelikult ma vist ikka nädalas nii palju palka saama ei hakka, kui lootsin, ehkki palgatõusu sain kätte) on olukord tunduvalt nukram.

Lubasin endale pühalikult, et ei vaata enam mingite DVD-lehekülgede poolegi, igasugustest (riide)poodidest hoian eemale ja väljas (joomas) ei käi. Ja veel üks lubadus, mis just praegu pähe kargas – registreerin ennast raamatukogu lugejaks. Sest raamatute ostmiseks pole ka enam raha.

Kuna november on kõige vastikum kuu aastas (sellele järgneb pingereas kohe tihedalt veebruar… Ja need on juhtumisi kuud, mil mu emal ja õel sünnipäevad on – ei midagi isiklikku, ausalt :D), siis ei tohiks soojas kodus püsimine eriti raske olla. Ülejäänud DVD-dega võin vabalt järgmise aastani oodata, selleks ajaks lähevad need ainult odavamaks. Riideid on mul ka, olgem ausad, küllalt, et hakkama saada. Ehkki tahaks veel ja veel. Kuni poodidest hoiduda, ei tohiks suurt kiusatust olla. Kõige raskem saabki olema ilmselt kõikvõimalike väljas (söömas, joomas ja niisama lõbutsemas) käimistega, aga siinkohal loodan ma eelkõige Mehe toetusele, kes on praeguseks läheneva Eesti reisi tõttu suht samal säästurežiimil.

Te ju teate mu ainsat ja kõige pühamat uue aasta lubadust – seda tuleb alustada võlgadeta. Aasta lõpp on lähedal, enam pole nende eest kuskile põgeneda.

Ja ma usun, et ma saan hakkama!

PS. New York Minute oli esimene noist filmidest, mida ma tõesti täiega nautisin (isegi rohkem, kui Raise Your Voice‘i) – see oli lihtsalt nii naljakas… Ja ilusad peategelased. Mehele meeldis ka :P Ja First Daughterit olin kunagi Eestis telekast näinud, ehkki väga ähmaselt oli meeles. See oli täitsa okei, aga ei midagi erilist.

Oct 292007
 

Täna veidi enne tööpäeva lõppu aknast välja vaadates imestasin, kuidas nii kiiresti nii pimedaks läks. Siis tuli meelde – keerasime ju kella. Juba enne viit oli täitsa hämar.

Praegu on kell veerand üksteist, aga tunne on umbes nagu pool kaks öösel.

Tegelikult ei ole mul sügise vastu midagi. Selles on oma romantika. Tuleb ainult häid külgi otsida :)

Kui ma saaks lõigata välja kõik laulu- ja tantsuosad (ja kõik muu kunstilise etlemise) filmidest Step Up ja Raise Your Voice, siis saaks neist lõikudest kokku suurepärase meelelahutuse, mida võiksin vaadata kümneid ja kümneid kordi. Filmid ise on tüüpilised Ameerika noortekomöödiad, täiesti ettearvatava teemaarenduse ja lõpuga… Mis on oma naiivselt viisil küll nunnud, aga mitu korda järjest vaadata ei viitsi. Kogu see tants, laul ja möll seevastu – see on viimase peal.

Step Up on juba vana lemmik, Raise Your Voice’i vaatamise siis just lõpetasin ;) Seal oli kaks nii kuradi tuttavat näitlejat – Lauren C. Mayheni kohta ma ei suutnudki selgust saada, pole tema osalusega filme nagu rohkem näinud, aga John Corbett oli indeed Seksi ja linna Aidan, ainult vanema väljanägemisega ja tunduvalt karvasem.

Ajudeta noortekomöödiad on ikka palju võimsamad, kui nende sisu keerleb kunsti ümber. Loodetavasti leian veel mõne taolise.

Oct 282007
 

…sest hambapasta on otsas. Loodan sellele, et hommikul pigistan veel killukese välja – pesemata hammastega oleks ikka VÄGA s*tt tööle minna.

Londonisse kolimise ajast on mu toolbarile lisandunud järgmised lingid: Wikipedia, IMDB, Amazon, eBay, shopsafe.co.uk, Google Reader, BBC London weather, Lloyds, Journey Planner ja Torrentz. Vanadest on alles hot (ei kasuta), Blogger, blogi, Orkut, hanza.net, TeleYks (ei kasuta), Google, Neti, Gmail ja Sitemeter. Ajaloo prügikasti on lennanud Delfi naistekas (Delfi on endiselt koduleht, ehkki ei loe ka seda kunagi), ilm.ee, rada7 ja… Kindlasti on midagi veel, aga rohkem ei mäleta. Lingiriba oli küll juba Eestis täis, aga avastasin hiljuti, et saidi nime polegi vaja – pea kõigil on ju oma logod olemas.

Saite targemaks, ah?

Google’i kaudu on minu blogini jõutud järgmiste otsingutega: eestlased londonis, are jaama, “rate.ee”, up and down down and up up, söögikoht tige tikker (muhahaa, teengi neile juba reklaami), msni nimed (no tõsiselt, ise ei oska välja mõelda v?), restoran tige tikker (ausalt, kui sinna detsembris lähen, siis nõuan neilt reklaami eest pappi!), london märts 2007

Ja siis on mul veel uus linkija: Kroku (tegelikult ta vist enam nii uus pole, sest ma olen sel lehel varemgi käinud, tookord ilmselt samuti Sitemeteri referrali kaudu).

Käisin täna Londonis elatud aja jooksul esimest korda klubis. Stopp… Kerime tagasi… Õnneks mitte esimest, vaid teist. Esimene oli siis, kui Pips siin oli.

Täna nägi asi välja umbes nii, et saime Ronni-Katrega reinu pubis kokku (Reinu polnud üldse tööl ja mina jõudsin töölt alles selleks ajaks, kui pubi kinni pandi (aga vähemalt Mees oli nunnu ja ostis mulle siidri mustsõstrasiirupiga teele kaasa, et ma kuivale ei jääks)), jalutasime ringi ja otsisime kohta, kus veel üks jook juua ja siis koju minna, tahtsime minna stripibaari, aga tekkisid kahtlused selles osas, kas näiteks kahe joogi eest £250 arvet ei väänata ning avastasime, et nad sulgevad 10 min pärast, leidsime lõpuks klubi, kus sissepääsu eest raha ei nõutud, maksime £2.50 garderoobi ja 2x£7 red bulli + viina eest, istusime tantsupõranda ääres, vaatasime ahvidiskot (Ronni väljend, irw) Pussycat Dollsi saatel (vist on nende laul: don’t u wish your girlfriend was hot like me…?) ja läksime koju.

Khm, jah. Selles mõttes ma olen täitsa rahul, et tegu polnud mu esimese klubiskäiguga, muidu oleks ehk igaveseks tuju ära võtnud. Irw.

Juhtusin arvuti kella vaatama ja see on 2:00. Järelikult ta keeras ennast just tund aega tagasi. Kahju, et minut varem ei vaadanud, oleks saanud silma peal hoida, kuidas kell 2:59 pealt 2:00-ile läheb :) Aga see post tuleb veel mingi 2:… kellaajaga, kirjutama hakkasin ma ju varem.

EDIT: hmm, 1:41, imelik… Kas kella ei keerata siis kolmest, vaid kahest?

Pean seitsmest tööle minema, oleks vist kohane magama minna. Mees ammu nohiseb.

Ah, seda ka veel, et kui ma üksjagu aega tagasi kirjutasin, et sain team leaderiks, siis sellega tulid mingid jamad, sest kõrgem ülemus hakkas näkku panema ja ei tõstnud mu palka (nagu ma supervisorite jutust aru sain, siis sellepärast, et oktoobri alguses tõusis miinimum ja kõigi teiste baristade palka pidi kohustuslikus korras tõstma, seega minule “ei jätkunud” – ehk firma kitsi kokkuhoiupoliitika, mitte Pete’i isiklik vimm minu suhtes) ja mina sain sellest alles poolteist nädalat hiljem teada. Kaks ja pool nädalat hiljem teatati, et nüüd on kõik korras… Ja mulle maksti isegi juba selle poolelioleva nädala eest £6, nagu täna payslipilt teada sain, ehkki arvasin, et alles sellele järgnevast nädalast alates. Aga seda pole ikkagi ametlikult teatavaks tehtud, et ma team leader olen – supervisorid teavad, tavabaristad mitte. Mul pohh, kuni mulle makstakse :D

Ja oma national insurance numberi plastikkaardi kujul sain ka juba paar nädalat tagasi kätte, aga payslipil see mu meelest siiani ei kajastu, ehkki ma andsin numbri Tarasele juba kuu aega tagasi, kui see team leaderi jutt esimest korda oli. Ja mu aadressil, millel payslipil üks täht puudu oli, on nüüd üks täht ülearu. Ma ei viitsi teist korda enam vinguma minna, ehkki häirib. Ja lepingut, mida mulle kuu aega tagasi samamoodi team leaderiks saamisega lubati, pole mulle ka ikka veel tehtud. Ja jällegi pean tunnistama, et mul on sügavalt pohhui – ei lepingu ega selle numbri olemasolu ei muudaks mu jaoks midagi, sest ära võib töölt nagunii minna nädalase etteteatamisega ja iga nädal palka saades maksad makse ka nii või teisiti vähe.

PS. Ma ostsin endale eile salli (£15) ja mütsi (£12). Ma TEAN, et ma olen idioot ja ma reeglina ei maksa riiete eest nii mõttetult suuri summasid. Aga need olid nii pehmed ja soojad… Ja PUNASED… Ja läikiva punase niidiga läbi kootud, nii et nägid välja sellised, nagu tavaline kootud müts, kui sa oled lumesajuga väljas käinud ja siis tuppa tulnud ja lumi sulab mütsil ja veepiisad sätendavad… Äh, sattusin lihtsalt jõulumeeleollu. Natukene.

Oct 262007
 

No tegelikult olen ma alati mugav inimene olnud ja kõike võimalikku netist tellinud, aga sellist luksust, nagu siin Inglismaal, Eestis ikka pole. Eesti on ise väike, lehekülgi on vähem, valik on väiksem, soodustused samuti… Kas Eestis on võimalik tellida netist midagi ilma postikuluta? Ma eriti ei tea (nojah, Teleyhe SIMi sain, aga see on väheke teine teema, ma mõtlen just DVD-sid jms). Ja seega pole hinnas eriti vahet, kas tellid netist või ostad poest – hind on netis soodsam, aga postikulu tuleb lisaks… Mugavam ehk, seda küll.

Aga siin… DVD-de kohaletoimetamine on UK piires tasuta (vähemalt neil viiel leheküljel, kust ma tellisin). Ja hinnad on soodsamad, kui poes (kui poodi muidugi üldse on – HMV netihinnad olid mind huvitavatel DVD-del poehindadega võrreldes igatahes peaaegu poole odavamad).

Kui on natuke viitsimist otsida ja hindu võrrelda, saab jube odavalt igasugust huvitavat träni. Klikk-klikk-klikk ja valmis.

Ma siis nüüd ootan. 29 filmi, Las Vegase kaks esimest hooaega ja veel üks asi. Kokku läks see mulle maksma £134. Mina olen igatahes rahul :P

Olgu õnnistet netikaubandus!

Oct 252007
 

…mis eile kirjutamata ununes.

Tuletades meelde selle postituse lõpus kirjutatut – kolm ja pool kuud tagasi taheti mind extraks värvata ja jäi jutt, et nad helistavad mulle ise. Suht varsti pärast seda mingi tundmatu numbri pealt helistati ka, aga kuna olin tööl, ei saanud vastu võtta. Ise tagasi ka ei helistanud (ma ju polnud kindel, kas see oli see firma ja krediit vist oli ka hetkel otsas). Nii see jäigi – liiga palju muid asju oli mõttes ja kogu teema ununes täiesti.

Tol esimesel korral selle tüübiga rääkides oli mul palavik ja sellest tulenevalt s*tt olla. Eile, kui ma lippasin töölt korraks Sainsbury’sse saia ostma (käib supi juurde, ostame seda kogu aeg sealt), pidas sama tüüp mu taas kinni ja rääkis sama juttu. Seekord nägin ma lihtsalt suhteliselt ebakaubanduslik välja – jakk töö T-särgile peale tõmmatud ja…

Igatahes – mu nimi pandi uuesti kirja ja tehti uus pilt ja ma jään siis nüüd jälle kõnet ootama. See eelmine number on mul salvestatud, nii et kui peaks jälle vastamata kõne tulema, siis ma vähemalt TEAN, et tegemist on nendega ja võin tagasi helistada. Ja ma üldiselt eriti ei saa võõrastelt numbritelt kõnesid.

Huvitav tähelepanek on see, et ma suutsin oma telefoninumbri alles väga hiljuti pähe õppida ja seekord polnud mul mobiili kaasas – poleks number peas olnud, ei oleks saanud järele ka vaadata.

Mis juhtuma peab, juhtub varem või hiljem nagunii? Ma usun sellesse. Eks näis. Kui see asi on mulle mõeldud, siis see saab ükskord ka reaalsuseks.

Veel DVD-hullusest rääkides – ma tahan endale kindlasti muretseda Sex and the City, Gilmore Girlsi ja Las Vegase DVD-d. Gilmore Girlsi enam uuena täies ulatuses üldse ei müüda, Las Vegast saab igalt poolt ja eBays on kõige odavam (kasutamata ja õiged väljalasked ka), aga SATC… Shoebox on kõige odavam Virginis – £49.99 – aga ma üldse ei taha nii palju maksta. Rõõmustasin, et eBayst saab odavamalt, nii £35-40-ga, kui hästi läheb, aga avastasin täna, et see on mingi Aasia eriväljalase, millel muidu poleks ju absoluutselt midagi viga (inglise keeles jne)… Aga karbi peal on kirjas special editiong. Ja sellest trükiveast mulle piisab, et mitte osta. Tahan shoeboxi, aga need on eBays sama kallid. Noh, ma hoian silma peal, äkki saab millalgi kuskilt odavamalt. Näis.

Ly kolib täna välja – nad leidsid Nelega endale lõpuks elamise. Nii naljakas, kui see ka pole, aga nüüd on mul juba täitsa kahju. Läti tšikiga ma nii palju ei suhelnud ja Nele-Lyga alguses ka mitte. Varem olid nad kõik minu jaoks vaid inimesed, kes ebasobival ajal WC-d ummistasid või nõud pesemata jätsid, aga nüüd, kus siin elab ainult Ly ning ma olen nii tema kui Nelega palju rohkem suhelnud, on selline… Kurb tunne. Meil oli päris lõbus. Aga noh, küll Ladybird meid jälle kokku viib ja soolaleivapidu ootame ka :D

Poisid said eile lõpuks normaalse modemi, mis tähendab, et meil on nüüd kodus korralik kiire jagatud internet – enne kasutasime selle jagamiseks mingit väärakat poolkatkist modemit, mis neti nii aeglaseks tegi, et kahe arvutiga aktiivselt surfates jooksis juba kokku, millegi tõmbamisest rääkimata. Nüüd on kõik lill. Shaun the Sheepi teise hooaja esimesed osad jõudsid just kohale :P

Oct 252007
 

Mulle, nagu teada, meeldib põhjalikku eeltööd teha. Eriti, kui on kavas osta suuremas koguses. Ma tahan olla kindel, et ma ostan asjad just sealt, kus hind on kõige odavam (eeldusel, et kvaliteet on sama, eks).

Leidsin sellise lehe – ja vähemalt mulle oli see küll asendamatuks abiliseks. Ma olen suhteliselt kindel, et enam odavamalt ei saa. Noh, ma olen ka terve öö üleval istunud ja kõigil sobivatel lehtedel ükshaaval oma lemmikfilme otsinud… Ja nautinud iga minutit sellest ;)

Lõppkokkuvõttes tundub, et homme tellin endale kuuest erinevast netipoest 31 erinevat filmi ja see kõik läheb mulle kokku maksma £114, mis teeb keskmiselt £3.68 ehk ca 85 kr ühe DVD kohta. Kõik need pole tegelikult mu kõige-kõige lemmikumad filmid, aga osad tulid lihtsalt kaasa – mõnikord oli lihtsalt odavam osta 3 filmi kogumik vms (ja kõik nö kaasa tulevad filmid paistavad ka huvitavad :P).

Ühtlasi jõudsin järeldusele, et kõik sarjad ja Bond on ikkagi odavam osta eBay kaudu, aga sellele mõtlen kohe palju hiljem.

*hõõrub rahulolevalt käsi*

*haigutab*

*keerab ennast magama*

Oct 232007
 

Eile saime Murakaga üle pika aja päevakese kvaliteetaega veeta. Või nojah, kvaliteet, irw – käisime kohvikus, shoppamas, teises kohvikus ja veel shoppamas :D Aga terve päev oli igatahes väga mõnus ja see on ainus, mis loeb.

Murakas jõudis kohale kella 12 paiku ja meie esimene soov oli saada kuskilt tass kohvi (ja tükk kooki). Otsisime Brixtoni kõrvaltänavatest tagajärjetult mingit kohvikut ning lõpetasime peatänava suurimas kaubanduskeskuses – ma olin Caffè Nero silti sissepääsu juures korduvalt näinud, aga kus see seal täpselt on (keskusel on vist neli korrust), polnud õrna aimugi.

Saime ülimeeldiva üllatuse osaliseks. See oli tõsiselt mõnus koht! Hubane, hea kohv, maitsvad toidud – noh, okei, ma sõin vaid tiramisu kooki (njämm-njämm!) ja Murakas mingit jogurtitaolist asja, aga ma vaatasin nende võileivavalikut ka – igatahes ahvatlevam, kui meie oma ja neid saab koha peal soojendada. Supivalik oli ka suurem kui meil.

Niisiis istusime kõrge laua ääres akna all, rääkisime poolteist tundi juttu ja mõnulesime:

Siis läksime ja käisime läbi kõik need poed, mida ma nägin laupäeval E-ga jalutades – kus paistis olevat suur valik ja soodushinnad. Lähemal vaatlemisel osutus olukord muidugi arvatust nukramaks (nagu tavaliselt), aga saagiga võib siiski rahule jääda – mina sain endale pika säärega saapad (£20), kaabu (£7) ja käekella (£3), Murakas mantli (£28) ja teksad (£9).

Kuna uued asjad tuli ometigi kohe selga panna, siis läksime koju ja vahetasime riided. Järgmiseks suundusime… No otse loomulikult Vera Cruzi ;) Et enne järgmist shoppingutiiru kõht korralikult täis süüa.

Siin on Murakas oma uue mantliga Vera Cruzis, saate kohviku seestpoolt ka ära näha:

Kõhud täis, võtsime suuna Oxford Streetile. Ma ei hakka parem halama teemal, kuidas signal failure‘i tõttu oli metroo Victoriast Brixtonini kinni, isegi rail replacement bus ei käinud ning inimesed suunati 2-ga Stockwelli Northern Line’ile… Kuidas ma ei saanud seega osta ka travel cardi, sest metroo oli kinni ja pidin jalutama 2/3 teed tagasi koduni, et osta see meie off license‘ist (kodust esimest korda tulles poleks saanud – pidin enne sularaha välja võtma ja automaadid on alles veidi enne jaama). Kohale me lõpuks jõudsime – küll nii pool tundi või isegi tund plaanitust hiljem.

Oxford Streetil tegin kõigepealt Murakast pilti, sest ta tahtis oma uusi oste demonstreerida:

Kuna minust eriti pilte pole ja üldsegi ei näinud ma kõige kaubanduslikum välja, siis peate leppima pildiga minu uutest ägedatest saabastest (konts on 7 cm, hõkk – ma pole juba mitu aastat kontsadel käinud… Aga üllatavalt mugav, hõõruma ei hakanudki, ainult ära väsisin lõpuks) ja pildile on jäänud ka jupp minu ägedast seelikust, mille juba mõni aeg tagasi ostsin ja mille kohta kõike ütlevad, et see pole üldse minu stiil – volangidega ja üleüldse liiga naiselik, aga NII nunnu!

Ja minu uuest kaabust (kaabu nagu must kaabu ikka):

(kott on kohe täitsa vana, ostsin eelmisel suvel Kaubamaja Humanast)

Oxford Streetilt leidis Murakas endale kassiga kõrvarõngad ja punamütsikese mütsi läheneva halloweeni jaoks ning £1 topi H&M (või äkki hoopis Nexti) lasteosakonnast.

Mina sain H&M-st £10 eest kaks sviitrit, mis ühekaupa ostes oleksid maksnud £8, nii et olen täitsa rahul.

Siis ostsin veel HMV-st kaks filmi ja Murakas ostis DVD-markerid… Ja lõpetuseks kolasime veidi Primarkis, kust ma leidsin £3 eest ägeda punase vöö ja ostsin E-le hommikumantli.

Koju jõudsime õhtul kell üheksa – väsinud, aga rahulolevad.

Täna hommikul olen aga uurinud DVD-filmide hindu Eestis, et jõuda järeldusele, mis hinnani on mõtet neid siit osta ja mis hinnast alates juba Eestist. Nii palju, kui ma olen aru saanud, on Eesti allahindlused näkased ja mõttetud, seega võin siit osta vabalt kuni £8 maksvaid DVD-sid (sest Eestis on normaalhind 199 kr). Ja muidugi sarju, neid pole Eestis vist üldse.

Tegin endale eBay ja Paypali kontod, Amazon on vist juba varasemast olemas. Hoidke alt!

Sest ma hea meelega maksan originaalide eest, kui tegu on mu lemmikfilmide ja -sarjadega, aga ma ei ostaks elu sees ühtki filmi, mida varem näinud pole – sel puhul käin kinos või tegelen piraatlusega :P

Igasuguste filmide ja sarjade ostmise mätta otsast on Londonis ikka väga pro elada :)

Oct 232007
 

…kui ta läbi une mul käest kinni võtab.

See, et ma siis teise käega pilti teen, ei ole enam muidugi nii normaalne, aga fotokas oli just käepärast, kuna laadisin akut ja… :P

Ühtlasti tundub kohane panna siia üks ninnunännu pilt pühapäeva õhtust, kui Swamm mu fotokat kuritarvitas (alguses ahistas ainult mobiiliga, aga hiljem tegin vea – mainisin, et mul on fotokas ka):

Me ostsime elutuppa punase pirni, meil on nüüd punaste laternate rajoon.

Ja et sissekanne liiga lääge ei saaks, siis veel teinegi pilt samast õhtust (minu soovil poseeritud, tegelikult tegin video ka, sest nad istusid seal reas nagu kanad õrrel ja taustaks oli Mehhiko muusika, aga nad rikkusid selle oma jutuga ära):