Jul 102008
 

See oli kõigest mai lõpus, KÕIGEST veidi üle kuu aja tagasi ;) Kuupäevaliselt siis 29. mai-1. juuni.

Neljapäevast jõudsin tookord isegi värske kokkuvõtte teha. Ülejäänud päevadel ei jõudnud mina miskit kirjutada, küll aga kajastas Maris neid oma blogis. lingingi siis parem tema poste ning lisan omalt poolt mõned märkused.

Reedest kirjutab Maris siin. Peale muuseumis käimise (see pilt on ka seal tehtud) ei jõudnud me suurt miskit asjalikku teha, lihtsalt võrratut sööki nautida ja ringi jalutada.

Maris oma uue telefoniga:

Muuseumi äge aed:

Ja muuseum ise oli… Khm, ajastuteemaline. Terved toad olid sisustatud vastavalt mingi ajajärgu mööbliga jne:

Ahjaa, triumfikaare peal käisime ju ka. Sellega oli küll üks ikaldus teise otsa: kõigepealt unustasin ma dokumendi maha ja otse loomulikult ei uskunud tädi mu 25-st nooremasse vanusesse, pidin täispileti ostma. Vetsus oli paber otsas. Üleval oli mingi idiootse ja arusaamatu reegli järgi mobiiliga rääkimine keelatud (see oli lihtsalt lahtine platvorm, kus inimesed Pariisi pildistada saavad, eks, mitte mingi teater või…) ja kui ma seda puhtast trotsist teha tahtsin, jäin kohe vahele ka, sest valvurid, kes muidu üles nägugi ei näidanud, tulid just siis teatama, et nad veerand tunni pärast sulgevad. Oh jah.

Jalutuskäigul koju jäid ette vahvad roosad toolid ja imeilus vaateaken:

Laupäevast kirjutab Maris siin. Ega polegi suurt lisada, oli tõesti suur shoppingupäev. Saak siis selline:

Kõige suuremas vaimustuses olen kahtlemata ketsidest, mis maksid vaid €5 – leidsin suvalisest urkapoest ja oli tõepoolest minu numbrit (nende valikusse kuulus kolm paari 41 ja üks paar 44 suurust – punaseid ja lilledega, khm).

Pühapäev oli sarnaselt neljapäevale äärmiselt tegus. Maris kirjutab siin.

Kõigepealt hunnik lossis tehtud pilte:

Käisime veel kord imemaitsvat eskaloppi ja crème bruléd söömas:

Ülesvõtteid hiigelpikast õhtusest jalutuskäigust:

Ja eriti ägedast pargist:

Vot nii, sain kuidagi Pariisi kroonikaga ka ühele poole. Küll patuga pooleks ja Marise abiga, aga siiski – PILDID on ju minu poolt. Ahjaa, Maris pani ka hiljem pilte üles – kui huvitab, vaadake siit.

Oeh. Ülejäänud asjadest ma ei jõua ikkagi täna kirjutada, sest peame minema hakkama. Ma katsun äkki need fotod DVD-le kõrvetada ja kaasa võtta… Ja Eestis oma võlad ikka ära likvideerida :P

  One Response to “Kui ma ükskord Pariisis käisin”

  1. […] 2008 kevadel ostsin Pariisist €5 eest vinged punased ketsid. Nendest said mustade ballerinade kõrval mu teised põhijalatsid, mida samuti väga usinalt kandsin. Pärast laste sündi eelistasin muidugi ballerinasid ja plätusid, sest ketse oli tüütu jalga saata, aga kandsin ka siis, lihtsalt vähem. Need hakkasid ka mingi hetk lagunema, on samas siiani täiesti kantavad – seisavad kapis pigem just sellepärast, et olen neid liiga palju kandnud, seega on tüdimus ja nagu ülal mainitud, on jalga panemine tüütu. […]

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)