Sep 292008
 

Olen täna terve päeva asjalik olnud: üritanud teha võimalikult üksikasjalikku nimekirja kõigest, mis enne Londonist ära kolimist ära teha/osta tuleb, saada ülevaadet maksudest ning meie lähema aja sissetulekutest ja väljaminekutest.

Nüüd nagu oleks mingi nimekiri koos, ehkki tunne on selline, et raudselt midagi unustasin… No algus on tehtud. Ja mõtlemisvõime on täiesti kadunud, liiga palju organiseerimist ühe päeva kohta :)

Mõtlesin, et kirjutan ajurakkude puhkamiseks teile hoopis eilsest. Sest eile oli üks ütlemata tore päev.

Ma ei ole üldse maailma suurim shoppamismaniakk – mul on tihti perioodid, kus ma ei taha poode nähagi. Aga vahel ma täiega naudin neid. Ja kui ma saan ilusa ilmaga Croydonis käia ning seal Mehega mõnusalt aega veeta, shopates ja kõike muud tehes, siis ma naudin seda kohe eriti.

Just seda me eile tegime.

Mõtlesime hommikul vara tõusta ja kohe Croydonisse minna, aga jõudsime sinna ikka alles peale ühteteist. Jumal tänatud, et meil plaanitust kauem läks – unustasin pisiasja, et pühapäeviti ei avata poode mitte kella üheksast, vaid just üheteistkümnest, nii et meie kohale jõudmine oli perfektselt ajastatud.

Käisime taas korda mu uues lemmikkohvikus, mille teisipäeval Murakaga avastasime – muffinid olid endiselt jumalikud ja hinnad odavad (hakkasin mõtlema, et isegi Eesti mõistes – värskelt küpsetatud muffin ja tass kohvi 50 krooni eest suurlinna suures kaubanduskeskuses pole ju üldse palju?).

Ja siis shoppasime terve päeva, vahepealse lõunapausiga – saime kõik, mis vaja ja veidi rohkemgi. Jõudsime napilt kella viieks valmis, pühapäeviti ju sulgetakse ka varem.

Maasikas sai omale seitsmest bodyst koosneva komplekti, kojutoomiskomplekti, mütsi ja kaks pudipõlle:

Mees sai neli T-särki, põlvpüksid järgmiseks suveks ning talvejope ja -jalatsid. Mina… Mina sain tupsumasina :D Noh, selle, millega kampsunite küljest toppe eemaldada – olen juba ammu tahtnud, aga Selecti kataloogist nagu tellima ei hakanud ja polnud kuni eilseni poodides silma jäänud. Katsetada pole veel jõudnud, sest meil on majapidamises ainult üks närune AA patarei.

Ja siis me ostsime veel voodipesu, mis sobib ideaalselt meie uue magamistoa värvidega:

Kõik olid rahul ;)

Ahjaa, MK One’i ukse pealt leidsime sellised sildid (kui töötaja nägi, et me pilti tegema hakkame, tuli ta illustratsiooniks poseerima, paraku tegin pildi just sel hetkel, kui ta korraks kõrvale vaatas):

Saime paraja kõhutäie naerda.

Sep 292008
 

vol 1

Ma tõepoolest maksin £39 trahvi, nagu selles postituses välja arvutanud olin. Ja see võeti maha alles 1. mail. Märtsi keskpaigas miinusesse läinud arve eest. Ja ma EI PANNUD seda tähele enne kui nüüd, septembri lõpus, sest ma üritan praegu meie maksudest mingit ülevaadet saada ja vaatan sellepärast oma konto väljavõtet leht lehe haaval läbi.

Kusjuures ma hoian alati oma konto väljavõttel silma peal, lihtsalt igaks juhuks. Mulle lihtsalt ei jõua kohale, kuidas ma seda mais tähele ei pannud! Ja ma olen tige. Sigatige.

Nüüd on juba ilmselgelt liiga hilja midagi teha.

Kuidas ma vihkan mõttetut raiskamist.

Sep 292008
 

Kuna UK-s on hambaarst rasedatele tasuta, mõtlesin enne Eestisse tulekut korra kontrollist läbi käia. Nagu alati, jätsin asja nii viimasele minutile, et nüüdseks on mul samaks nädalaks aega vaja.

Otsisin siis oma postikoodile lähimaid hambaarste. Esimesel oli vaba aeg alles järgmise nädala neljapäeval. Teisel ei saanud üldse löögile – juba kolme kutsungi järel lülitus sisse automaatvastaja, mis jagas üldist infot ja soovitas teate jätta – ma siis jätsin, aga ei looda eriti tagasi helistamisele. Kolmanda kohaga toimus umbes-täpselt selline dialoog:

Halloo?
Tere, kas see on hambaarst?
Jah, on.
Kas saab äkki veel selleks nädalaks aega?
Kas teil valutab?
Ei.
Aga mida te siis teha tahate?
Lihtsalt kontrollida oleks vaja, aga ma lähen juba järgmisel nädalal UK-st ära.
Tulge kolmapäeval kell kümme.
Kas mõnda muud aega pole? Mul on kolmapäev väga kinni.
No siis neljapäeval kell 11. Või kell 9.
Kell üheksa sobib paremini.
Olgu, neljapäeval kell üheksa.
Aitäh, head aega.
Head aega. Jumal õnnistagu sind!

NHSi kodulehe väitel on tegemist kellegi Wai C Yeapi nimelise arstiga, kes seal üksinda vastu võtab ning tavaliste teenuste kõrval on muuhulgas ka anxiety management – a range of techniques to help patients manage their anxieties about dental treatment. NHSi kodulehe väitel on praksis kolmapäeviti üldse suletud (aga ma tean omast käest, et need andmed ei pruugi alati kõige värskemad olla, minu perearstipraksises olid arstid vahepeal hoopis pensionile läinud ja uued asemele tulnud).

Aga siiski. Telefoni vastu võttes ei öelda “hambaarst kuuleb”, vaid lihtsalt “halloo”. Vabu aegu on samaks nädalaks nii mitmeid. Mult ei küsita isegi nime, öeldakse lihtsalt, et tule sel ajal. Ja siis veel see “god bless you” kõne lõpus.

Noh, ülevaatusega ei saaks ju midagi juhtuda. Aga kui midagi vaja päriselt teha on, siis ma küll ei tea, kas ma julgen. Võib-olla selline asi ongi Londoni arstide puhul tavaline, ma ei tea. Mul puuduvad kogemused. Aga minu meelest on see kahtlane.

Veider, väga veider.

Sep 292008
 

Reklaamin siis siin ka, äkki leian kellegi :)

Pakkumine on mõeldud kõigile londonlastele, kes kasutavad hetkel mobiiliga helistamiseks pay as you go-d ning kavatsevad jääda UK-sse vähemalt järgmise aasta jõuludeni.

Kuna võtsime kolm kuud tagasi 1,5-aastase mobiililepingu, aga kolime ootamatu plaanide muutuse tõttu juba kahe nädala pärast tagasi Eestisse, sooviksime selle mobiili ja lepingu kellelegi edasi pärandada. Kui tavaliselt nõutakse mobiililepingu sõlmimiseks pikaajalist address proofi, mistõttu värskelt Londonisse kolinud peavad reeglina vähemalt terve esimese aasta pay as you go-d kasutama, siis meie lepingu edasi pärandamise ainus tingimus on, et tollel isikul oleks olemas UK pangakonto (ning selle saab EL kodanik Lloydsist ilma igasuguse address proofita, passi olemasolust piisab).

Telefoniks on punane Sony Ericsson W660i. Operaatoriks on 3 ning £15 eest kuus saate 300 kõneminutit/sõnumit kõigisse UK mobiilivõrkudesse ja 02-ga algavatele lauatelefonidele + 300 tasuta minutit 3 enda võrgus + tasuta MSN, Skype jms (kolme kodukal on täpne list). Sõnum Eestisse maksab 25-30p (ei mäleta täpselt), need + muud välismaa kõned-SMSid tuleks siis arvele lisaks. TUNDUVALT odavam, kui kõnekaart!

Kui eelistad kasutada oma vana harjunud mobiili, võid ka ainult SIMi kasutada – seda juhul, kui su telefon tunnistab 3G võrku. Aga annan mobiili igal juhul lepinguga kaasa – Eestis pole mul seda vaja ja see on ju nö hinna sees. Müüge maha, kui soovite, võrgu luku saab igas putkas £10 eest maha võtta.

Nö kauba vahetus toimuks ajavahemikus 7-15. oktoober – saaksite minu elukaaslasega mõnes 3 esinduses kokku, teeksite lepingu oma nimele ümber ja saaksite kätte mobiili, SIMi ning kõik muud vajalikud jubinad (garantiidokument, karp, CD-d, kaablid, kõrvaklapid jms – kõik, mis juunis mobiili ostuga kaasa sai).

Kui sa ise pole huvitatud, aga ehk tead kedagi, kes võiks olla – saada see link talle!

Huvilised, jätke kontakt blogisabasse ja võtan teiega väga kiiresti ise ühendust ;)

Sep 292008
 

…seda küll ainult Londoni elanikele/külastajatele.

Teatavasti arvutab Oyster päeva raames automaatselt kõige odavama pileti ise välja ning lihtsalt pay as you go-d kasutades ei lähe kindlasti üle päevase bus passi/travel cardi hinna.

Aga kas te seda teadsite, et niiviisi pay as you go-d kasutades tuleb see päevane travel card vähemalt 50p odavam kui sedasama kaarti paberkujul ostes? Mina ei teadnud.

Võrdluseks (odavamad hinnad pay as you go-d, kallimad paberist travel cardi kasutades):
daily travel card, zones 1-2: peak time – £6.30/£6.80; off-peak time – £4.80/£5.30
daily travel card, zones 1-3: peak time – £8/£6.80; off-peak time – £5.40/£5.90

Sellest rääkimata, et paberist travel cardi on nii kuradi tüütu kogu aeg välja otsida ja august sisse toppida, Oysterit piiksutada on palju lihtsam.

Ainus jama on see, et paberist travel card kehtib oma tsoonides ka national raili kasutades, pay as you go-d nood jaamad pooltel kordadel aga väravate puudumise tõttu ei tunnista (see on küll peamiselt Lõuna-Londoni häda, kus ka mina paraku elan, põhjas on esimestes tsoonides väravad pea igal pool olemas). DLRi ja overgroundiga pole õnneks vahet, neil on Oysteri lugejad igal pool.

Ühesõnaga ärge jumala eest ostke paberist travel cardi, kui te sel päeval just National Railiga lõunas sõitma ei pea – see ei tasu ennast ära.

Sellised avastused siis nädal enne Londonist ära kolimist. Abiks ikka ;)

Sep 282008
 

Ärkasin täna hommikul korra kella kuue paiku (nagu see mu igapäevaseks traditsiooniks on) ja avastasin, et üks lääts on silmast kadunud.

Jajaa, mul on ju need day&night läätsed, mis istuvadki kuu aega järjest silmas ja vaja ainult tilku panna. Ma ei kujutaks teistega enam elu ettegi, niivõrd mugav olen. Vahepeal proovisin päevaseid, aga nende igahommikune silma panek ja enne seda käsikaudu ringi kobamine oli ju nõnna tüütu ;)

Noh, lääts oli igatahes kadunud. Lisaks teadsin, et vähem kui kaks tundi tagasi oli see veel silmas, sest olin kell 4:40 ka korra üles ärganud ja kella vaadanud ning oleks vastasel korral puudumist täheldanud.

Hakkasin siis laualambiga padja ümbrust ja voodi lähedast põrandat läbi uurima, sest mis välja on tulnud, peab ju ikkagi kuskil olema. Varasematest kogemustest teadsin, et on võimalik lääts täiesti eduliselt üles leida ning pehmeks leotamise järel uuesti kasutada, halvemal juhul on see aga lihtsalt pooleks läinud. Need varasemad juhtumid, muide, pärinevad ajast, kui mul olid veel läätsed, mida ikka tuli silmast välja võtta… Lihtsalt vahel harva ei saanud.

Lõpuks leidsin läätse kuskilt Mehe jalgade juurest teki alt… Tähendab, Mees ise oli ammu voodist välja kupatatud ja minu närvid juba üsna püsti – see oli nimelt mu viimane paar ja raha uute tellimiseks saabub mu kontole alles teisipäeva hommikul. Neljapäeva-reedeni ühe läätse või prillidega ringi käia oleks ikka VÄGA niru olnud.

Noh, lõpp hea, kõik hea…

Ja ei, ma ei taha sellegipoolest läätsi, mida peab ööseks silmast välja võtma. Ma olen liiga mugav ja mulle meeldib igal kellaajal nägija olla.

Sep 262008
 

Sest üleüldine mentaliteet ongi selline.

Jajah, ma saan aru, ma rämedalt üldistan praegu. See on piisavalt suur linn, et elada täpselt nii, kuidas sulle parem tundub. Aga mingid asjad on need, mis sind ikka mõjutavad, näiteks bemme täis pidevates ummikutes liiklus või üleüldine tibide kontsentratsioon linnapildis.

Ma ju elasin isegi viimati Tallinnas ja polnud ma seal õnnetu ega miskit. Lihtsalt… Siit kaugelt asju vaadates läheb perspektiiv kuidagi teistsuguseks. Kuni sa kuskil elad ning sind sellega paigaga miski oluline seob, siis sa ju ei mõtle iga päev, kui õnnetu sa seal oled, ikka elad parima äranägemise järgi ja oled rahul.

Mul on Tallinnas mitmeid sõpru, kes ei kujutaks oma elu kuskil mujal ette. Markol ja Pipsil on töö, Vaskal ja Kaidil kool, Kristil ja Raulil mõlemad. Lihtsalt on nii ja see välistabki Tartu (ja kõik muud kohad). Eks karjääri tegemise võimalused või mõni spetsiifiline ala, mida teistes linnades nii kõrgel tasemel õppida ei saa, ongi ju peamised põhjused, mis normaalseid inimesi pealinna kokku ajab.

Jaa, ma ikka veel rämedalt üldistan, ma tean, ärge lööge :)

Lihtsalt mulle kangesti meeldis see Kuldari jutt. Sobis nii hästi kokku minu Tallinna-mõtetega. Ja mul on nii hea meel, et ma kolin nüüd Tartusse. Tallinn on tore siis, kui seal vahel harva asju ajamas või sõpradel külas käia. Sellest täiesti piisab!

Sep 252008
 

Ma olen viimase kahe kuu jooksul kümnete kaupa korterite kuulutusi läbi vaadanud ja tean seega üsna hästi, mis seis Tartu kinnisvaraturul valitseb. Viimasest pundist olid mu lemmikuteks kaks korterit, mõlemad kesklinnas ja mõnusas ümbruses ning 50 ruudu kandis, kuid mõlemal olid omad vead. Üks neist, muidu väga armas ja hubane, oli dušinurgaga köögis (no dušš peaks ikka vannitoas olema ja üleüldse me tahtsime vanni ka) ning vanas majas, mis võib küllaltki suure tõenäosusega talvel külm olla. Teine oli väga korralik ja ilus, isegi rõduga, aga tänu sellele oli ka hind krõbe – nii krõbe, et isegi alla kaubeldes oleks tõenäoliselt liiga kalliks jäänud.

Otsustasin eile hilisõhtul igaks juhuks ka KV lehele vaadata. siiani olin vaid city24-s surfanud, sest seal on parem otsingusüsteem (saab korraga valida ükskõik mitu linnaosa, KV otsing võimaldab kas tervet linna või ainult üht linnaosa) ja ma eeldasin, et need kuulutused on nagunii kõik enam-vähem samad.

Aga võta näpust. Kohe kõige värskemate kuulutuste hulgas torkas silma üks samal päeval lisatud täiesti omanäoline pakkumine.

Odavama otsa üürikorterid on enamasti lihtsalt koledad. Vastavalt väikesele hinnatõusule on terve hulk ilmetuid. Siis tulevad juba enam-vähem korralikud ja ilusad, aga need on sel juhul ka (liiga) kallid. Ja sisekujundus, isegi ilusatel korteritel, on alati nii igav, mittemidagiütlev. Isegi kui sellega on vaeva nähtud, siis pole mingit särtsu ega omapära, üritatakse meeldida võimalikult paljudele maitsetele.

Aga see korter, mille me leidsime, see oli hingega. Lisaks sellele, et tegu oli hea asukoha, normaalse hinna, värske remondi ja pakkumisega otse omanikult, oli sel täiesti oma stiil. Minimalistlik ja lihtsate vahenditega tehtud, aga lõpphea tulemusega. Palju ilusaid ja hästi kokku sobitatud värve, mõned osavalt siia-sinna lisatud detailid, mis andsid lõppmuljele vunki juurde. Vannituba, mis tavaliselt on jõletute plaatidega kaetud või täiesti valge ja steriilne, oli väga stiilne – heledates toonides, aga peeglitega huvitavaks tehtud. Köök, vanematele paneelikatele omaselt pisike, mahutas kõik vajaliku (sealhulgas väikese laua) ega jätnud seejuures muljet, et seal pole ruumi ringigi keerata.

Ühesõnaga me vaatasime ja imestasime ja vaimustusime. Ja arutasime, keda oma sõpradest seda täna vaatama saata.

Ja siis me avastasime, et tegu on Maideni ema korteriga :D Sellesamaga, millest Maiden meile nädal-paar tagasi rääkis (et ta ema hetkel remondib ning tahab siis uuesti välja üürida) ning mida ma mõtlesin Eestisse jõudes vaatama minna.

No ma ei oska muud öelda, kui et see ongi saatus. Sellepärast me ei saanudki seda väikest maja, mis meile hiljuti nii sümpaatne tundus. Sellepärast ma polnudki seni leidnud ühtki korterit, mille puhul poleks olnud ühtki olulise kaaluga AGA ning kohest tunnet, et see ongi meie.

Saime Maideniga veel eile õhtul üle räägitud ja ta lubas emale hommikul helistada. Saatsime omalt poolt meili ja jäime ootama.

Noh, nüüdseks on tagatis makstud ja asi kindel. Saan sisse kolida kohe, kui Eestisse jõuan :) Ja meil on olemas oma väike armas pesa ülikooli raamatukogu taga. Väiksem ehk, kui oleks tahtnud (veidi alla 40 ruudu), aga selle eest lõpmata ilus, vaikses rohelises kandis, piisavalt valge (päike paistab kaua sisse) ja üldse. Sünnitama saan ka jala minna, Toomele on vähem kui kilomeeter kõndida ;)

Mööblit on seal korteris vähe, aga see-eest on olemasolev ilus. Peame mõned asjad ise juurde muretsema, voodi ja pesumasina vist ja väikese pliidi, millel on praeahi, sest seal on ainult kaks auku ilma ahjuta. Aga see kõik on täiesti teostatav. Ei tekkinud korrakski kahtlust, et see koht nonde puuduvate asjade pärast kuidagi vähem meie kodu oleks.

Oh, ma olen nii lõpmata õnnelik ja rahul. Süda on kohe palju kergem, et elamise mure on lahendatud. Nüüd jõuan kindlasti kõik enne Maasika sündi sisse seada.

Taas kord sain tõestust sellele, et on vaja vaid piisavalt optimismi, süüdimatust ja usku, et kui asjad rahule jätta, siis loksuvad nad ise parimal kombel paika. See on juba ei tea mitmes uskumatu vedamine sel aastal.

Elu on ilus :)

EDIT: Sain nüüd kogu olemasoleva mööbli loetelu ka ja kindlasti on meil vaja pesumasinat, voodit, riidekappi, väikest praeahjuga pliiti, ilmselt ka mingit kummutilaadset asja, elutoa lauda… Ja veel nipet-näpet, eks siis koha peal vaatab. Kui keegi teab kedagi, kel on Tartu kandis sääraseid asju ära anda/müüa, siis antagu aga teada!

Sep 242008
 

Võtsin ennast lõpuks kokku, et eilsest ka põhjalik ülevaade kirjutada. Nii toimekas päev oli, et lahkusin kodust kell üheksa hommikul ning jõudsin tagasi pool kümme õhtul (okei, kümme minutit olin vahepeal ka, aga see ei lähe arvesse, eks, ma ainult viskasin kotid diivanile ja vahetasin riideid). Aga alustagem algusest…

Saime Murakaga kolmveerand kümme Croydonis kokku ja traditsioonile kohaselt otsisime kõigepealt kohviku. Whitgift Centre’is on neid oma kümne ringis, kolm-neli jõudsin üle vaadata ja ära põlata, kuni jõudsime BB’s-ni. Sinna me jäime, lõhn oli lihtsalt LIIGA hea, et kuskile edasi liikuda – nad nimelt küpsetavad oma muffineid koha peal. Neljandale tsoonile omaselt olid hinnad meeldivalt madalad ning coffee+muffin deal maksis kõigest £2.60 (võrdluseks – Tinderboxis maksid nii muffin kui kohv mõlemad umbes kaks naela). Ahjusoe muffin, kuum latte ja hea seltskond – mida enamat hing veel ihaldada võiks?

Tunnikese pärast olime enam kui valmis poode ründama. Minu esmane ja kõige olulisem soov oli leida endale lõpuks ometi kaelaehe, mis sobiks mu sinise pluusi juurde – viimati Croydonis käies avastasin ägeda ehtepoe (Bijou Brigitte – soovitan soojalt. Pole kõige odavam, aga siiski suht soodne ja võrratult mitmekesise valikuga – kui teile meeldivad suured ägedad mitmevärvilised ehted), aga ei julgenud proovimata midagi osta, seekord oli pluus seljas ja missioon võis alata.

Kujutan ette, et võisime seal poes ka peaaegu tunni veeta. Okei, nii kaua ehk mitte, igatahes proovisin endale vist mitukümmend erinevat ehet kaela. Ja lõpuks leidsin ka! Maksis küll raip tervelt £15, aga no mis seal ikka. Mulle meeldis. No ja kuna ma juba seal olin, siis leidsid tee minuni ka kaks punast peavõru ja üks äge patsimumm. Üle 20 naela raiskasin kokku.

Siis käisime korra Mothercare’ist läbi, nägin oma little devili kostüümi ära. See on mingist sametisest riidest, täielik halloweenikas. Ma lootsin, et veidi tavalisem. Peab kohe mõtlema, kas ma üldse ostan selle. Igatahes vaatasin niisama ringi ja ei julgenud esiti midagi osta – avastasin, et pole ikka päris kindel, mida vaja ja hinnad on piisavalt kallid, et mitte eksperimenteerida.

Selle mõttega seadsime sammud hoopis Primarki poole, sest sellest odavamat ei ole ja kõik sealt leitu võib julgesti ära osta. Soojenduseks valisime hoopis endale riideid – minu ainus eesmärk oli leida võimalikult odava raha eest soojem jope või mantel, kuhu mu kõht lõpuni sisse mahuks ja millega Eesti novembris külm poleks. Pärast kümne erineva variandi proovimist ma lõpuks ühe enam-vähem rahuldava leidsin ka. Selline villane lühike mantel, vooder on ja mõnus kapuuts, mis seest nii pehme ja karvane. Lühem küll, kui ma ideaalis tahtnuks, rohkem jope stiilis, ja värv polnud ka just KÕIGE parem (tumesinine, helesinisega läbi kootud, ruuduline), aga kuna kannan seda vaid kuu-kaks, ei olnud tõesti mõtet rohkem kulutada – kust veel £15 eest sooja mantli saaks, ah? Kõige suurem suurus – 18 ehk 46 – kõhule on veel ruumi küll ja käised olid tänu suurusele mõnusalt pikad. Õlgadest on sutsu lai, aga ei ole hullu.

Ja siis ma leidsin endale veel ilusa punase kõrge kaelusega sviitri (£6) ja musta nunnu poolkäistega sviitri (£5). Ja neli paari sukkpükse – ma ei saanud ostmata jätta, ainult £1 maksid, noh… Mustriga võrksukki peab ikka ostma, kui nii odavalt antakse, need kuluvad alati ära.

Lõpuks liikusime alla, lasteriiete osakonda. Ja sealt ma päriselt ostsin ka oma esimesed titeriided. Valisin lihtsalt selle järgi, mis mulle endale meeldis ja võtsin suuruse selle järgi, mis mulle ilmastiku põhjal loogilisem tundus (ehk siis pole mõtet osta suveriideid 12-18 kuud suuruses, sest Eestis on sel ajal sügis ja talv). Ühtki vastsündinu asja ma ei ostnudki, sest esiteks nägid need igavad välja ja teiseks on Primarki 0-3 kuud Maideni sõnul nii suured, et vastsündinu sinna ära upub. Vaatab siis hiljem mujalt äkki…

Primarkis läks kokku vist pea kolm tundi. Selleks ajaks näpistas jälle nälg ning seadsime sammud… Jajah, mäki poole. Kõigi nende kesköiste mäkitrippide mälestuseks Mustamäe-aegadel. Aga ma olin võrdlemisi tervislik, võtsin ainult oma lemmikburgeri Big Tasty ja pudeli piima ;) Jajah, siinmaal saab mäkist piima ka.

Siis käisime veel TK Maxxis, aga pärast Primarki tundus see üüratult kallis ning tulime suht kiiresti midagi ostmata tulema. Nexti lasteosakonnas oli ägedaid asju, aga hinnaklass jäi Mothercare’i kanti ja otsustasin teine kord tagasi tulla, sest kallimate asjade ostmine nõuab hoolikamat planeerimist.

Lõpuks tahtsin veel Woolworthi lasteriiete osakonda vaadata, sest seal peaks pea Primarkiga võrdsed hinnad olema, aga tee peale jäi raamaturiiul… Kus oli suur väljamüük kolm raamatut £5 eest, terve hunnik Mary Higgins Clarki ja veidi Jackie Collinsit. Nii ma siis ostsin oma viimase raha eest hoopis 12 raamatut ja titeriided jäidki nägemata. Ega ma ikka normaalne pole :) No aga £1.33 raamatu eest! Ja just need kirjanikud, keda ma päris endale osta tahtsin. No ma ju pidin!

Ja siis oligi kell märkamatult peaaegu viis saanud. Käisime postkontoris marke ostmas ja kirju postitamas, klõpsisime kähku paar fotot ja oligi aeg lahku minna.

Jõudsin koju täpselt nii kauaks, et kotid ära visata ja soojemalt riidesse panna – siis jälle välja ja rongile. Beebikool ootas.

Seekord oli loeng tunduvalt lõbusam kui eelmisel nädalal – rohkem praktikat. Kohal olid matid ja sünnituspallid, praktiseerisime erinevaid asendeid. Ja sünnituspall, ma ütlen teile, on üks ütlemata äge asi. Siin on need haiglates igas sünnitustoas olemas, Eesti koha pealt pole ma nii kindel. Teab keegi, on Toomel sünnituspalle? Ma nagu kuskilt Eesti foorumist lugesin, et naised ostvat neid palju sünnitusele kaasa – sellest võiks järeldada, et koha peal ei ole… Igatahes kavatseme me ühe siit kaasa osta – pole eriti kallis, saab £15-20 eest kätte koos pumbaga. Mehele hakkas nimelt meeldima – ta arvas, et kodus võiks ka üks selline olla :P

Ja siis me rääkisime veel igasugustest lõdvestusviisidest ja kõikvõimalikest asjadest, millega saaks enda olemise sünnituse ajal mugavamaks teha. Jäime valuvaigistite juures pooleli, järgmine nädal läheb siis sealt edasi.

Aga need titeriided nüüd ikkagi. Minu eilne saak on siin.

6-12 kuud/74 cm, £1 ehk ~20 kr

6-12 kuud/74 cm, £5 ehk ~100 kr (põhimõtteliselt on komplektis kaks asja, teksakleit ja pikkade käistega pluus)

12-18 kuud/80 cm, £4 ehk ~80 kr (6-12 kuud suurus oli nii vähe väiksem et ostsin siis juba pigem suurema, saab ehk sutsu kauem kanda)

12-18 kuud/80 cm, £2.50 ehk ~50 kr

18-23 kuud, £4 ehk ~80 kr (no see oli lihtsalt nii nunnu ja nii MINULIK, ei saanud ostmata jätta :D)

Sellised asjad siis, kiitke või laitke ;) Põhimõtteliselt on sildid ju küljes ja tšekk alles, nelja nädala jooksul saab kõike vahetada-tagastada ka. Aga ma ise olen täitsa rahul, NUNNUD on. Muig.

Eestis ootab mind kaks Marise kingitud body, mis peaks olema vist suuruses 1-6 kuud. Ja pudipõllesid on kokku seitse hetkel.

Nüüd ma olen ikkagi kahevahel, mida ja kui palju veel osta. Ma tõesti ei taha üle osta, eks! Ja arutult raha raisata. Ma pigem ostaks vähem ja siis pärast lapse sündi vajadust mööda juurde… Aga kui hinna- ja valikuvahe on Eestis ja Londonis tõesti nii suur, siis peaks ikka siit miskit veel muretsema.

Andke nõu, noh! Ja rääkige mulle Eesti hindadest ka. Seni on mulle ainult seda öeldud, et bodyd maksavad Eestis nii 75-100 kr ringis. Aga mingid pluusikesed või… Soojemad asjad? Oeh. Ma tõesti ei tea. Pigem ostaks Eestis kasutatult kuskilt, loodetavasti saan kellegi vanu asju ehk päris niisama ka… Et ma ostaks siit veel midagi uhiuuena ja kallima hinnaga, peaks see ikka väga põhjendatud olema.

Muudest asjadest juhiti mu tähelepanu imetamisrinnahoidja vajalikkusele, need kavatsen kindlasti siit muretseda. Aga mis veel? Ma olen nõutu.