Oct 152008
 

Säästuläpakad tuleks põlema panna, eesotsas minu omaga. Jajah, ma olen varemgi kurtnud, et wifi vastuvõtja suht s*tt on, aga täna ületas asi küll igasugused piirid. Nimelt on mul Maris külas ja me ei viitsinud enne üheksat netti minna, seega raamatukogu jäi ära. Läksime selle asemel hoopis Vildesse, kus ka tasuta wifi. Ideeliselt vähemasti.

Nojah. Maris sai kohe Barclay võrku, Vildet tal kusjuures ei näidanudki. Mul näitas korra ja kadus siis igaveseks, Barclay küll vahepeal ilmus, aga ühendada ei suutnud.

Tulemus? Tulime koju tagasi ja avastasime, et normaalse läpakaga saab magamistoa aknalaualt ka Utlibi wifi kätte. Hea siis, et ennast enne seaks ei vihastanud ja raha ei kulutanud. Jäätisekokteili peale muuseas, mida oleks saanud vabalt ka kodus teha – nii vaniljejäätis, ploomimahl kui ka blender on mul majapidamises olemas. Grr.

Ma eeldan ja loodan, et mitte eriti kalli raha eest on võimalik osta mingi USB jubin, mis wifit ümbrusest paremini üles korjab, muidu viskan oma läpaka veel tõesti ükspäev aknast alla.

*hingab sügavalt sisse*

Aga olgu, jõuame siis selleni, millest ma tegelikult rääkida tahtsin.

Eile tasus vaid laiskuse ja magamisgraafiku üle kurta, kui kõik samal õhtul korda läks – koristasin keskööni, und ikka polnud, vaatasin kaks osa Gilmore Girlsi ning magasin siis õndsalt hommikuni välja.

Ja siis tuli Maris – hommikul vara, rongiga. Ilm oli terve päeva nagu tellitult ekstra päikseline. Jalutasime pool Tartut läbi – okei, tegelikult ei jõudnud kesklinnast kordagi kaugemale, aga terve päev sai ringi sebitud ikkagi, päris ära väsitas.

Kõigepealt avastasime tükk aega Toomemäed – kui ma seni olin peamiselt oma kodu lähedal käinud, siis nüüd trippasime tunduvalt kaugemale. Mägi ju suur, avastamist jagub ;) Kuna sattusime toomkiriku juurde täpselt siis, kui tädi torni sissepääsu avas, ronisime üles ka. Ise ma poleks elu sees selleni jõudnud, Marisest on ikka kasu. Kihvt oli!

Järgmiseks jalutasime läbi kesklinna, kus mul õnnestus muuhulgas osakonna ukse tagant läbi käia ning nostalgiliselt ilusaid ülikooliaegu meenutada.

Siis käisime Plasku katusel – see on üks asi, mida ma juba ülikooliajal teha tahtsin, aga kunagi ei jõudnud. Oleks pidanud, nüüd maksis üles pääsemine 40 (!) krooni. Kolm aastat tagasi oli raudselt odavam, grr. Vaade oli äge, aga liikumisruumi suht vähe, mis oli värske toomkiriku varemetes ronimise mälestuse kõrval eriti häiriv. Üle 25 krooni see väärt pole, ütleme nii. Aga vähemalt sai käidud ja süda on rahul :P

Lõpuks jalutasime jõe ääres ja kiikusime tükk aega Atlantise juures päikese käes.

Siis oli kell juba peaaegu kolm ja meie parasjagu väsinud. Tegime väikese vahepeatuse Pool kuues, turgutasime ennast lõunasöögiga ning jalutasime Zeppelini, sest mul oli kindel idee föön osta. Tee peale jäi tigutorn kõiges aus ja hiilguses, mis on mu meelest üks ütlemata vahva ehitis.

Zeppelinis lõbustasime ennast tükk aega erinevates kodutarvete poodides ringi kolamisega – see on lihtsalt hämmastav, mis kola kõike välja mõeldakse ja toodetakse… Ja keegi päriselt ostab ka seda! Mina sedakorda suuremate ostudeni küll ei jõudnud, ainult fööni ja süüa ja… Käsnad :D

Mõned õhtused pildid ka:

Lõpetuseks esmaspäeval ostetud Maasika pidukleit:

Nonii, päevasündmused kirjas ja süda rahul. Nüüd võib rahus tuttu minna.

Ja homme tuleb Mees!!!

  3 Responses to “Marise seiklused Tartus”

  1. küll sa oled ilus! tuleb kohe isu (jälle) rase olla :)
    (ja tartu-igatsus tuleb ka su pilte vaadates… :)

  2. Mees jõudis kohale aga telefon ytleb paigalda sim, niiet helistada pole m6tet.com

  3. ma hindan kõrgelt viimaseid nädalaid rasedat, kes mööda torne ronib. hea eeskuju kõigile vingupunnidele :D

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)