Nov 302008
 

Meenutuseks huumorinurgake kahe aasta tagusest advendist.

Käisime raekoja platsil esimese advendiküünla süütamisel, kuulasime ühendatud mudilaskoori jõululaule ja kärutasime niisama ringi.

Selle pildi tegin ma Mehe kukilt. Ma ei mäletagi, millal keegi mind viimati kukile võttis, see oli küll aasta(kümne)id tagasi.

Lund oli ka natuke ;)

Plika ise arvas oma esimesest advendist nii palju:

Aga et paremini ka näha oleks, siis:

Ja niiviisi tudus ta enne seda, kui talle välja minekuks kombe selga tirisime:

Nov 302008
 

Ökomess oli iseenesest nadim, kui lootsin. Oleks eeldanud rohkemat, mitmekesisemat… 50 krooni oli küll liig selle pileti eest, õpilased said 25-ga, see oleks veel ok olnud.

Noh, vähemalt magnetpalli sain Looduspere letist, seda olin juba mõnda aega osta tahtnud, lihtsalt kunagi ei jõudnud poodi. Ja kuna elektriküünalde viimane töötav viiendik andis täna öösel otsad, ostsime soolalambi – mul on lihtsalt magamistuppa öö läbi veidi valgust vaja, et ma Plikat kontrollida ja tissitada-mähkida saaks ilma tuld põlema panemata, laelamp on liiga ere.

Hapukurki, küüslauku, piparmündiga vaarikamoosi, kanepitahvli ja jõulušokolaadi ostsime kah.

Sellest ma küll täpselt aru ei saa, mis on GNLD-l või vene tädikeste müüdavatel plastmassnugadel ühist ökoga, aga olgu peale…

Ja siis käisime veel Pisi-Maideniga saunas. Tähendab, nemad kõik käisid, mina istusin niisama terve õhtu ja vaatasin telekat. Kuivõrd kodus mul sellist asja ei leidu, oli lõbu laialt.

Üldises plaanis oli tõeliselt mõnus kodust nii pikaks ajaks välja saada. Plika magas messil kogu aja ja saunaõhtust ka enamiku, ainult tissi tahtis paar korda.

Aga nüüd õhtul kodus pidi ta muidugi jaurama nagu tavaliselt – poolteist tundi võttis vaigistamine aega, läks vist isegi hästi. Ma lihtsalt ei saa aru, MIKS ta peab just õhtul/öösel jaurama – päeval on nagu linnuke oksal, kui nutujoru korra tulebki, vaigistab selle max kümne minutiga. Kas kõik tited on programmeeritud võimalikult vastikul ajal jaurama või? Ma ei oska lihtsalt midagi ette võtta – mähe on kuiv, kõht on täis, gaasirohtu saab korralikult, aga IKKA peab õhtul pärast viimast tissi raudpoltkindlalt tund-kaks karjuma ja jaurama, mitte ükski rahustamine ei aita. Tüüüüüütu. Eriti tüütu on see muidugi siis, kui Mees samal ajal väljas joob (nagu täna) ja ma pean kõik see aeg üksi hakkama saama – enamasti on vähemalt võimalus laps teise kätte anda, kui ise sellest pikast asjatust kussutamisest ära väsid.

Mis seal ikka… Lapsevanema argipäev.

Nov 292008
 

Meenutab küll rohkem kuuske kui lille, aga noh – jõulud ongi tulemas :D

Unustasin eile mainimata, et tegelikult meil on kaks viimast päeva külalised käinud küll – neljapäeval käis Ada ja eile Kessu – mõlemad lastega. Praegu on Mehe sõbrad külas – ka lastega.

Varsti läheme Pisi-Maideniga ökomessile.

Nov 282008
 

Meeldetuletuseks nii palju, et sisse kolides nägi meie korter välja selline.

Ja ehkki me oleme siin juba pea kaks kuud elanud, siis nagu tavaliselt, hakkavad asjad ikka liikuma alles viimasel minutil. Mees laenas trelli juba pea kuu aega tagasi ning sellega sai kohe alguses üht-teist ka korda saadetud – riidekapp ja voodi kokku pandud näiteks:

Aga riiulite ja piltide üles panemisega sai ikka nii kaua venitatud, kuni trelli omanik helistas ja sellest puudust tundis. Siis ei jäänud enam muud üle, kui tuli tegutsema hakata :P

Kui üks pool meie elutoast näeb endiselt välja selline (selle pildi pealt on näha, et saime pildiraami lõpuks seinale riputatud – kui nüüd veel pildid ka viitsiks sisse panna, IRW):

…siis teisest toapoolest ma tookord alguses pilti ei teinudki, sest seal polnud mingit mööblit, ainult kasti- ja kotihunnikud.

Nüüd on asi natuke parem:

Kööki saime ka ühe riiuli ja pliit sai pärast kuuajalist kastist seismist keset köögilauda üles seatud ning on nüüd aktiivses kasutuses. SÖÖMISEKS laual küll enam eriti ruumi pole, aga ega see polegi ju tähtis ;)

Kui jätta kõrvale Jyskist ostetud kapp ja riiul, mille eest verd tilkuva südamega 700.- välja käisime (meil oli lihtsalt sinna väiksesse nurka nii spetsiifiliste mõõtudega vaja, et kasutatult ei leidnud), siis ülejäänud riiulimajandus läks kokku maksma 160 krooni – köögiriiul 15.-, kapi peal olev riiul 50.- (kapp on Mehe ammustest Tartu-aegadest ning kuulus kunagi tema vanaemale) ja diivani kohal olev 95.-

Vot SEDA ma nimetan säästumajanduseks. Sellist mööblit võib endale üürikorteris täiesti lubada ;)

Kui ema kahe nädala pärast jälle Tartusse tuleb, siis saan kõik ülejäänud raamatud ka Pärnust kätte – mõõtsin vaba riiulipinna ära, peaksid täpselt mahtuma. Ja siis on mul esimest korda pärast Pärnust ära kolimist raamatud jälle minuga ühes majapidamises, seni olin sunnitud neid ema juures hoidma. Ilus!

Ja lõpetuseks üks foto kolmenädalasest Plikast, seekord olen isegi mina pildile jäänud :D

Ühtlasi üleskutse kõigile sõpradele: käige ikka külas, mul on ju muidu igav! Esimene laar käis läbi, nüüd on jälle vaikus majas… Aga kodu sai ometigi korda, tahaks ju jälle näidata. Saime just nii kohvi- kui kakaovarud täiendatud, nii et võin teie peal lille joonistamist harjutada.

Tulge külla!

Nov 262008
 

Saatjateks Luca ja Anna, mu Tinderboxi-aegsed töökaaslased, kellega kõigist oma Londoni tuttavatest siiani kõige rohkem suhtlen.

Thanks, guys! :)

Nov 262008
 

Ausõna, ÜKSI ma küll niipea lapsega välja minna ei julge… Kui ükskord linatamise käppa saan, siis ehk. Aga vanker ja laps ühekorraga, sellise ilmaga? Tänan, ei. Või noh, ainult äärmise häda korral. Eks elu näita.

Käisime täna poes. Tähendab, mina käisin poes ja Mees oli seni vankriga väljas. Kokku läks tund aega. Räägiti küll, et esimesed korrad peaks veerand tunniga piirduma, aga mu meelest pole Plikal häda miskit.

Shall we dance‘i vaatasin jälle. Endiselt meeldib väga :P

Nov 242008
 

Näete, eelmise aasta märtsi alguses arvasin ma noorena laste saamisest nii ja nii.

Ja ausõna, erinevalt minu suhtest A-ga polnud mul Mehega koos olles kõige väiksematki mõttepoega, et tahaks lapsi.

Aga saatusel olid teised plaanid…

Ja mina olen õnnelik. Ja mul on maailma kõige armsam laps. Ja mu elu keerlebki ümber tema. Tähendab, ma küll mõtlen paljudest muudest asjadest, aga ma ei saa neid ellu viia, sest mul on kodus vastsündinu, kes vajab pidevalt tähelepanu :)

Elu keerdkäigud on ikka kummalised.

Nov 242008
 

Kui ma pool kuud tagasi Koduekstras käies Mehelt punast lumelabidat lunisin, ei lubanud ta mul seda osta. Nüüd tuli tal endal selline lume kühveldamise isu, et helistas meie korteriühistu esinaisele ja pakkus ennast vabatahtlikuna välja.

Ühistu varustas ka punase labidaga. Tunduvalt suuremaga, kui Koduekstras müüdi :P

Meie tantsisime Plikaga sel ajal toas valssi, Valgre taustaks mängimas. Valsisammud, olgem ausad, olid siiski veidike liiga kiired, seega õõtsusime rohkem niisama ringi.

Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu,
kuldtärniga nooruke sõjamees sa.
Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu,
et linalakk neidu sa püüda ei saa.