Jan 202009
 

Leidsin ja lugesin läbi ühe vahva ökoblogi ning sellest tulenevalt kõik järgnevad mõtted.

Kogu roheline teema on mulle teatavasti juba pikemat aega südamelähedane. Esimese pisiku sain ilmselt kunagi ammu Epu blogist, hoogu juurde tema Roheraamatut lugedes.

Aga noh, selle teemaga on, nagu on – üritan küll, aga kõike ei jõua ja kõike ei viitsi. Mõtlesin siis ausalt kirja panna, kuidas minu ja öko suhted hetkel on.

Kõigepealt lapsega seotu. Riidemähkmeid hakkasime lõpuks kasutama, läheb täitsa eduliselt. Ideeliselt mõtlesin need igal õhtul lapse vannivees läbi loputada, aga esiteks me tegelikkuses päris iga päev siiski vanni ei tee, teiseks ma sageli lihtsalt ei viitsi. Vahel loputan ka, aga üldiselt on nii välja kujunenud, et mähkmeid jätkub 2-3 päevaks ning selle aja peale on masinatäis pesu ka juba kogunenud, lähevad sinna.

Pesu pesen alati pooletunnise 30-kraadise kiirpesu tsükliga – kuna meil eriti määrdunud riideid pole, piisab täiesti. Plekke eemaldan Loodusperest ostetud sapiseebiga – töötab väga hästi, olen rahul. Pesupulbriks on hetkel Minirisk, ootamas Mayer – juba lapse pärast ei taha mingit tugevalõhnalist pulbrit, valin parima variandi lähtuvalt Maxima hetkevalikust. Eelistan muidugi kodumaist, aga alguses Mayerit polnud, sestap sai tookord Minirisk.

Ühekordseid mähkmeid kasutan öösiti ja väljas käies, vahel ka siis, kui kodus eriline laiskus peal on ja ei viitsi iga poole tunni tagant mähet vahetada (seda siiski harva). Moltexeid ikka. On kallim küll, aga olen nõus maksma, südametunnistuse asi. Esimesed nädalad, kui laps Moltexite jaoks liiga väike oli (neil pole newborn suurust) ning Liberosid kasutasime, olid süümepiinad, kui järjekordne mähkmepakk ostetud sai – Teeme ära kokkuvõtetest loetu ei lähe meelest. Lugesin tollest ökoblogist, et mingid teised ökomähkmed olla ka eestis saadaval – tea, kas peaks proovima? Huvitav, palju maksavad…

Niiskeid salvrätte kasutan. Ideaalis biolagunevaid, praktikas mitte. Miks? Lihtne – Bambino Mio omad, mida saab Taevakarva Kutsust, on kallid. Hippi omi minu kodupoodides (Comarket, Maxima) ja apteekides (nois, millest mina vaadanud olen) ei müüda. Ja ma tõesti ei lähe ainult nende salvrättide pärast Selverisse. Nii kasutangi lõhnatuid Huggieseid – sest Maximas müüakse. Ja natuke on paha meel küll, samas ma tõesti eelistangi lõhnatuid (Hippil vist pole) ja neid ei kulu enam palju ka – laps ei s*tu ju enam iga mähet täis. Kui kuskil kodu lähedal Hippi müüdaks, ostaks vist ikkagi seda. No, kas keegi oskab soovitada?

Lapse riietega on üldiselt nii, et kuigi ma eelistan iga kell kõige tavalisemat puuvilla, siis kuniks käe vastas mõnus tundub, ega ma mingit probleemi ei tee, kui sekka mingit muud materjali saanud on. Kui ise ostma peaksin, siis muidugi vaataksin rohkem silte, aga ainsad ise ostetud asjad on mul Londoni ajast, enamik on kõik laenuks saadud või kingitud teise (kolmanda? neljanda?) ringi asjad. Ja kuigi mahepuuvilla idee on mu meelest äärmiselt kiiduväärne (pole kindlalt millegi keemilisega töödeldud ja kõik väikesed hiinlased on valmistamise eest ausat tasu saanud), ei võimalda mu rahaline seis selle ostmist. Ja tegelikult, mis on ökom – kas tavalised teise ringi riided või uued mahepuuvillased? Mulle tundub, et esimene variant.

Mänguasju pole ma ise veel ühtki ostnud, oleme kingiks ja “päranduseks” saanud. Ei ole jõudnud eriti levitada ka oma soovi, et need oleks võimaluse korral puust või riidest, seega saime plastmassjubinaid küll. Nendega on nüüd jällegi nii – kui keegi spetsiaalselt meie lapsele kingiks ostab, siis tahaks küll, et ta loodussõbralikke materjale eelistaks, aga kui keegi oma lapse vanu asju toob, siis taaskasutus on ju okei, see plastmass on nagunii juba kellegi poolt toodetud ja ära ostetud. Ise kavatsen igatahes nii palju kui võimalik loodussõbralikke materjale osta. Ja raamatuid. Aga rohelisuse pärast kapi otsa ronida ei kavatse – kui vaja, ostaks kindlasti ka plastmassi.

Söögikraamist. Üldiselt üritan osta võimalikult palju kodumaist, võimalikult palju looduslikku ja tervislikku. UK-s oli see tunduvalt kergem, seal olid kõik supermarketid organic siltidega tooteid täis. Aga katsu sa Eestis õnnelike kanade mune leida. Poest ei ole leidnud, isegi turul väideti, et ei ole (see väide oli eriti šokeeriv). Turult ikka lõpuks saime.

Turuga on jällegi nii, et ega me sinna väga tihti ei jõua. Peaks tihemini käima, ausõna. Loodan, et kui ilmad ilusamaks lähevad, siis ka teeme seda. No ja siis veel muidugi see, et turul müüakse ka nii palju välismaist kraami. Kui unustad küsida, kas tomat on ikka Eesti oma, võid vabalt Poola oma saada.

Üldise toidukraamiga on nii, et hetkel on meil rahaga kitsas ning seetõttu vaatan eelkõige hinda. Suuremaid oste teeme Maximas, kus on teatavasti palju Läti ja Leedu kaupa. Lisaks Hiina küüslauk ja muud jaburused. Oleme küll üritanud puu- ja köögivilja ning liha turult osta, aga sageli ei satu sinna ja siis ikkagi Maxima. Kui hinnavahe väga suur pole, eelistan eestimaist, vahel aga tuleb kodumaise majanduse toetamiseks liiga palju peale maksta.

Koostisaineid üritan ka uurida, aga nende E-de nimekiri on ju eksitav – ehmatad ära, et saias on viis erinevat ning leiad siis googeldades, et need kõik on ohutud. Epu raamatus oli mingi list, peaks selle ikka üles kirjutama ja poodi kaasa võtma. Eh, peaks kõikidest E-dest tabeli tegema, siis oleks poes eriti kindel.

Üldise tervislikkuse seisukohalt – nisutoodetest ei suuda loobuda, kohukesi ostes vaatan, et oleks ikka kohuke, mitte dessert, mahlu eelistan ilma suhkruta jne. Üritan leida tervislikumaid variante, aga kui isusid on, annan neile järele ega piina ennast millegi keelamisega. Vahel käin MacDonaldsis ka ;)

Ma tõesti loodan, et kui Mees töö leiab ja minu emapalk tuleb, saame jälle toidule rohkem raha kulutada, Eesti majandust toetada ja tervislikumalt elada. Praegu on süümekad isegi siis, kui mahla või puuvilja tahan (ja neid tarbiks ma ikka PALJU), sest kõik on nii kuradi kallis.

Kodukeemiast. Pesupesemisega seonduv sai juba ära mainitud. Nõudepesuvahendi ostis Mees Fairy, sest tema meelest ei pese muud puhtaks. Minu meelest on kõik Fairyd ja muud taolised jäledalt haisvad ja kui praegune otsa saab, siis pean mingi parema variandi leidma. Pesen nagunii enamiku nõudest lihtsalt kuuma veega, aga hetkel pole vahet, kas kasutan vahendit või mitte – käed haisevad pärast ikka ühtmoodi jälgilt, sest nõudepesušvamm on vahendist läbi imbunud. Sellega seoses – kas keegi oskab soovitada mingit mahedamat ja loodussõbralikumat vahendit?

Muud kodukeemiat meil eriti polegi. Kui UK-s olid kõik üürikad, kuhu kolisime, meeletult räpased ja alustasime alati igasuguste puhastusvahendite ostmisega, siis siin oli kõik värskelt remonditud ja puhas – oleme lapi ja veega hakkama saanud. Ahjaa, WC poti puhastusvahendid just ostsime emaga – mingid tavalised, Maximast. Kui ükskord otsa saavad, tahaks Loodusperest midagi vaadata, ehkki seal on kindlasti kallim.

Üldiselt pole ma puhastusvahendite teemasse peale pesupesemiseks vajaliku eriti süvenenud – ma eelistaks iga kell eestimaist mahedamat sorti toodet välismaalt imporditud paduökole, aga kas toodetakse üldse?

Hügieenitarvetest – polegi Eestis olles midagi ostnud, Londoni ajast kõik šampoonid-dušigeelid veel olemas, seebid olid sisse kolides ees ootamas. Kui praegu peaks midagi otsa saama, ostaks ilmselt Maximast mõne odava variandi, hiljem, kui rahaasjad jonksus on, uuriks ehk midagi ökomat. Pole jõudnud jällegi veel teemasse süveneda, mugavam on olnud kuskilt mingi odav laiatarbekaup ära osta ;)

Prügi sorteerimisest – meil on eraldi kotid üldprügi, paberi ja pakendite jaoks. Lisaks paneme eraldi pandipakendid ja muu klaasi, aga see kõik on siiski mööndustega. Paberikotti on lihtne täita, kisun ilusti kileümbrikelt aknaid eest ära jms. Pakenditega on lugu kehvem. Esiteks ei ole ma päris kindel, mida sinna täpselt panna võib ja mida mitte. Teiseks – no ma EI VIITSI kõike üle pesta. Plastmassist jogurtitopsid ja plastkarbid pesen küll, aga mahlapakid panen pesemata ning piima, hapukoore jms kilepakendid viskan üldprügisse.

Ja samal ajal kogu aeg juurdlen – mis saab siis, kui ma vale asja valesse kohta viskan? Kuidas seda kõike sorteeritakse? Mis oleks kahest valest õigem – kas panna pesemata mahla- ja hapukoorepakk või majoneesipudel pakendite hulka või oleks õigem pesemata pakend üldprügisse visata? Kui ma panen ühe “vale” asja kotti, kas see kotitäis asju läheb siis raisku? Kes kurat kõike seda prügi üldse läbi sordib ja asjade sobivust kindlaks teeb? Ei ole ju reaalne, et üks inimene on päev läbi ninapidi prügikottides ja uurib, kas see hapukoorepakk on nüüd pestud või mitte. Ja kui keegi seda ei uurigi, kas pesemata pakend tekitab kuskil mingi jama? Millise? Kõiki pakendeid ei saa ju ühes kohas ümber töödelda, keegi peab neid siis ju ikkagi sorteerima? Palju küsimusi, vähe vastuseid… Kui keegi lugejatest mõnda vastust teab – olge lahked, jagage ka minuga.

Kilekotte ei osta ma kunagi ja ütlen igal pool, et pole vaja. Poes käime alati seljakoti ja riidekottidega, olemasolevaid kilekotte (mida on vanast ajast päris palju kogunenud) kasutame prügikottideks. Aga väikseid kilekotte tekib ikka igalt poolt, leiva-saia ja puuviljade omad jne, need viskan küll lihtsalt pakendiprügisse. Alguses kogusin, aga ei leia kasutust. Oleks koer, siis saaks tema junne koristada ;)

Samamoodi viskan pakendiprügisse kõik plastist või jms karbid – algul hoidsin alles, aga ei leia kasutust. Ei tea kedagi, kellel vaja läheks – Mehe vanaema näiteks teeb küll sügavkülma jaoks moosi, aga ta sööb ise ka võid ja saab oma karbid sealt. Tegelikult on see ainult minu teooria, me pole talt kunagi küsinud…

Ressursside kokkuhoiust. Vannis ma nagunii ei käi, aga duši all läheb kindlasti kauem kui seitse minutit (see oli mu meelest mingi soovituslik aeg) ja ma ei kavatse seda ka piirata. Nõusid pestes kulub jube palju vett – ma ei viitsiks elu sees mingit kraanikausi vett täis laskmise ja seal leotamise ning hiljem teises kausis loputamise vms süsteemi arendada, meie tibatillukeses köögis poleks see nagunii võimalik – seega voolava vee all. Ja kas vee kulutamine kõigi nende pakendite pesemiseks on ikka ökom kui need pesemata ära visata? Ma ei tea sedagi, miks neid pesta tuleb, seega ei oska vastata. Nõudepesumasin kuluks ära, aga hapukoorepakki sinna ju ikkagi ei pane :)

Elektrijubinatega on nii, et üürikorteris elades ju mingeid pliite ja lampe ise ei osta, isiklikud tarbevahendid on ka kõik olemas. Kui kunagi oma elamise saaks, ostaks muidugi võimalikult säästlikud variandid.

Transport. Ma kolisin Tartusse selleks, et jala käia ning käin ka. Aga kurat, kuidas ma autost puudust tunnen! Väikese lapsega on ikka jauramist – ühistranspordis on ebamugav, jala alati ei jõua. Asju, mis kaasas olema peavad, on nüüd tunduvalt rohkem. Bussipiletite hinnad on nii kallid, et kahekesi autoga Pärnusse sõites tuleb hind sama, mis bussiga. Aga mugavus! Poest suuremal hulgal toidukraami ostes on isegi kahekesi raske koju jõuda – vanker on ju ka veel, mida tuleb lisaks kottide tarimisele (mäest üles) lükata. Ilm on aeg-ajalt (eriti praegusel aastajal) nii närune.

Ühesõnaga – normaalse ilmaga ja suurte kottideta käin ma hea meelega igale poole jala. Ühistranspordi mõistliku hinna ja ajagraafiku ning talutava mugavuse juures kasutan ma seda hea meelega. Aga hetke asjaolusid arvesse võttes oleks autot vaja ja kui vähegi võimalus tekib, siis selle ka soetame. Loomulikult võimalikult säästliku, aga siiski. Ja põrgusse öko.

Nüüd vist sain enamiku eluvaldkondadest kaetud. Või kui mitte, las siis jääda – kell on juba niigi palju ja tekst hiigelpikk.

Tahaks ju olla veel palju rohelisem, aga ökonarri minust ei saa – olen selleks liiga mugav ja liiga vaene. Iga kell eelistan kodumaist ausa muljega kraami välismaalt imporditud ökole, mis on reeglina nagunii mõttetult kallis. Ja üleüldse ei viitsi ma ennast sõlme keerata, et iga hinna eest kõike säästa – natuke elumõnu peab ka jääma.

Aga selge on see, et meie elu läheb aegamisi järjest rohelisemaks. See ongi kõige olulisem.

  23 Responses to “Ökost, üht- ja teistpidi”

  1. wiona mähkmed on üsna paksud. minule väga ei meeldinud, samas olen kasutanud ka kahte mähet. imavusvõime on moltexil parem; moltex on mul lekkinud ainult paar korda, samast wionadest tuli mõlemast mähkmest küljelt läbi.
    sellised isiklikud tähelepanekud.

  2. Niiskete salvrättide asemel toimib kodustes ja sõbralikes külaoludes väga tõhusalt meetod ‘laps kraani alla’ – hetkest, mil oma last kraani all loputama (päris sünnist ei julgenud, nii väike ju ja oleks äkki katki läinud) hakkasime ning niisked salvrätid ainult väljas käimisel tekkivateks avariisituatsioonideks jätsime, neid enam sama hästi kui ei läinudki tarvis.

  3. Tiigi tänaval elades käisin ma hoopis Veeriku Selveris – paras jalutuskäik läbi ilusate tänavate ja poekotiga ei pea mäest üles ronima ;)

  4. Mina ei ole kunagi osanud/julgenud lapsega üksinda kraani all tegutseda (Mehega koos vahel küll). Mugavuse asi ilmselt :P Iseenesest võiks oma laiskuse pärast biolagunevatele salvrättidele kulutada küll.

    Veeriku Selveris olen korra käinud, aga Selver on paraku suht kallis pood ja ma ei viitsi ainult salvkade pärast nii kaugele minna, kui sama hinna eest saab esmatarbekaubad Kaubahallist kätte ja suuremaid oste tahaks juba odavamalt teha, seega Maximas.

  5. Mis transporti puutub, siis teadjamad mehed (mu keskkonnakorralduse õppejõud) ütlesid julm tõsiselt, et ärge käige jala. Ei no metsa lubas minna, aga kuhugile Tartu mõistes Riia mnt äärde või Tallinna mõistes õhtul kell 4-5 töölt jala koju mööda Pärnu mnt, see pidavat olema enesetapp. Kui veel seitse kompsu ja laps, siis liigud aeglasemalt ja hingad 3 korda rohkem seda jama sisse. :?

  6. Puhastusvahenditeks iga asja korral sobivad sooda ja äädikas, kas siis äädika veelahus või siis äädikas+sooda (ideaalne WC puhul) või ainult soodaga hõõrumine. Katse-eksituse meetodil leiab aja jooksul sobivaimad variandid. Me pole enam aastaid muid vahendeid kasutanud, ikka paar pakki tavalist soodat ja mõned pudelid äädikat on Säästumarketis käigu korral põhiostud, arvestades muude puhastusvahendite hindadega, on kokkuhoid korralik. Näiteks nõrga äädikalahusega pestud ning kuiva lapiga ülehõõrutud roostevaba kraanikauss omandab päris uue väljanägemise.
    Ja “laps kraani alla” oli meil põhiline, alates esimestest elupäevadest kuni siiamaani kasutusel, laps tuleb vasema käe peale võtta, näoga allapoole ja paremaga pesta. Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas näidati korra ette ja muudmoodi ma ei oskagi. Ühekordsed lapid on kasutusel ainult väljaspool kodu (ja endal meigi eemaldamiseks).

  7. WC poti ja kraanikausi puhul teen nii, et sooda valan alla ja äädika peale ja uks kinni ning 20 minuti pärast lasen keeva vee peale. Ma seal haisu sees ei passi :)
    äädikalahuse puhastamiseks aga nii, et pritsiga pudelisse 2 supilusikatäit äädikat poole liitri leige vee kohta, pritsin pudelist seda lahust pinnale, niiske lapiga üle (kui on mustem, lasen seista) ja hiljem kuivatan kuiva lapiga – ei mingit lõhna.
    Auto(d) on meil hädavajalik(ud), lähim pood on nii kaugel, et vankriga sinna ei kõnni, lähim väikelinn aga 11 km kaugusel, ökonoomseid väikeautosid pean ebaturvaliseks ja pikematel manteesõitudel ka ebamugavaiks, kui ostma hakkate, siis alla 1,6 mootorimahuga autot küll ei soovitaks. Pikaaegse autoomanikuna igasuseid läbi proovinud ja räägin oma tarkusest.

  8. Kõige ökom on siiski osta kasutatud auto, isegi siis, kui see rohkem kütust võtab ;) Isegi alla 10 000.- on võimalik juba korralik masin saada.

  9. Riia tänavast hoian ma eemale nii palju kui võimalik, jalutame rahulikumat marsruuti pidi. Samas Maximasse minnes tuleb ikka suuri teid vahele, pole miskit teha.

    Sooda-äädika segust tean küll, Epp on seda korduvalt maininud. Pole siiani katsetanud, kuna esiteks tundub see kokku segamine tüütu ja teiseks haiseb äädikas jäledalt :) Segada pole ju raske, olgem ausad, aga just see hais… Veekannu vahel harva läbi keeta võin ja pesumasinat läbi pesta ka – nendeks puhkudeks panen lihtsalt ukse vahelt kinni ja teen akna lahti/panen ventilatsiooni sisse. Aga koristamisel olen ju kogu aeg ninapidi selle haisu juures.

    No üldiselt käib see jälle sinna mugavuse poole alla. Samas – ehk katsetan ikka millalgi ära.

  10. mis selle alla 10 000.- kroonise auto süsinikdioksiidi näitajad ka on? ja remondiarved?

    niisked salvkad asenda julgelt kodustes oludes veega – tunduvalt nahasõbralikum. mul on vast 2 lapse ja 6-aasta peale 2-3 pakki libero ühekordseid salvrätte kulunud – bussireisil mähkmete vahetamiseks ja muidu autos laste nägude-käte puhastamiseks. avalikke mähkimisruume on igas kaubandusekesuses, kus jõmmi taguots kraani alt läbi lasta.

    sõbralikest hügieenivahenditest veel – mulle endale tundub kõige mõnusam helesinises paberis müüdav lasteseep – lõhnatu ja sobiliku happelisusega.

    veekeedukannu puhastan sageli sidrunhappega – ei haise nii jubedalt nagu äädikas. lahustamisega läheb muidugi natuke aega.

    katmata teemadest on sul veel isiklikud kosmeetikavahendid :)

  11. Remondiarve sõltub autost. Süsinikdioksiidi näitaja ilmselt siiski ei kata seda süsinikdioksiidi hulka, mis tekib uue auto tootmisel.

  12. …pakendite pesemise kohta üks idee: minu pakendikonteineritesse tassitavad pakendid on kõik puhtad. Aga ma ei pese neid. Ei, üle ka ei laku :) Aga nad pesevad ennast ise :) Ma jätan nad nõudepesu ajaks kraanikausi põhja ja nõudepesuvesi voolab neist läbi; kui sellest ei piisa, siis jätan kauemaks, aeg-ajalt ikka ju pesed käsi, kurnad kartuleid jne – kõik see vesi võtab ka kõige võisema võikarbi piisavalt puhtaks. Nõusid samas pesen küll ülisäästlikult, nõude švammiga küürimise ajaks panen alati vee kinni jne… Ega pakendid ei peagi olema nii puhtad, et nendest Glorias õhtusööki serveerida – peaasi, et nad ei määri-tilgu-haise, eksju. Poodi vudides panen nad oma riidest poekotti ja enne poeskäiku käin pakendikonteineri juurest läbi. Seega, tõeline pakendipervert olen. Tõsi küll, piimaseid ja hapukooreseid kilepakke panen üldprügisse, aga need on ka ainsad, mis sinna lähevad. Puhast kilet saab viia spetsiaalsetesse kile- ja plastikonteineritesse, ja seda tekib ikka ka uskumatult palju – nt see kile, mis on WC-paberi paki ümber – miks rulli kaupa tänapäeval ei müüda nagu vanasti?

    Ökodest puhastusvahenditest: mulle väga meeldis, mida Ülle kirjutas – Ülle, kui sa veel siin oled, siis äkki annad nõu, kas seda äädikat ja soodat kuidagi kokku ka segatakse või kasutatakse neid ainult eraldi?

    Ise olen kasutanud Ökosahvris müüdavaid puhastusvahendeid. Kas Tartus on ka Ökosahver? Ma näiteks nõudepesuvahendit soovitan küll sealt hankida, näiteks mul on Sodasani oma, peseb ideaalselt ja tühjaks ei saa, mingi nõiutud pudel vist. Nii et nad ei pruugigi tingimata kallimad lõppkokkuvõttes olla… Samuti on Sahvris WC/vannitoa puhastajaid (mis suuresti vist ongi sama koostisega kui Ülle õpetatu, aga ei ole haisu), käteseepe, aknapesuvahendeid jne…

  13. Kosmeetikavahendid unustasin sellepärast ära, et ma ei tarbi neid :D Vanasti kasutasin vahel puudrit ja huuleläiget, eriti pidulikul puhul (nii kord-kaks aastas) ka ripsmetušši. Nüüd kasutan puudrit paar korda kuus, kui päriselt välja lähen (st mitte lapsega jalutama, vaid sõpradega pittu vms), huuleläiget veel harvemini (kui ilma Meheta väljas käin ja seega kellelegi musi anda pole).

    Ma pole ühtki kosmeetikumi ammu ostnud ja ilmselt lähema paari aasta jooksul ei osta ka, seega ei viitsi pikemalt juurelda.

    Näokreemid ja koorivad kreemid lähevad minu mõistes pigem hügieenitarvete alla ja nende kohta käib sama jutt, mis seal kirjas oli.

  14. mina pistsin ikka mõlemad titad alguses alati kraani alla. justnimelt kohe algusest peale sest 1. nad on nii kerged, et jaksad ühe käega hoida! 2. ei taha kohe alguses katsetada, kas siis on allergiline niiskete lappide keemia suhtes või ei.
    hiljem muutus liiga raskeks ühe käega kraani all hoida, ning muidugi liikvel olles on valmis lapid parimad.
    ja ma ei saa mainimata jätta, et nägin dokumentaalsaadet telekas, kus kurja häälega kuulutati, kui loll on pakendeid pesta! mõttetu veeraiskamine (väga anti-öko) ning pakendite edasist teekonda ei edenda ega muuda nende puhtus mingil moel.

  15. Nõudepesuvahenditest peseb Mayeri oma sama hästi kui Fairy ja käte nahale mõjub ka hulka paremini.

  16. Tallinna kuskilt ökopoest (ja ka Stockmann pidi kodukeemia osas pea ökopoe mahule kohast valikut muide pakkuma) ostsin nõudepesuks SODASANi nõudepesuvahendi. Ma ei osta enam mitte kunagi mitte mingit muud sorti, ma luban pühalikult. See on kõige parem, mida ma olen elus proovinud, lõhnab kenasti ja seda jätkub VÄGA kauaks. Mul oleks juba 3 fairyt otsas, aga Sodasan on alles poole peal.

  17. minu poolt kommentaar Mayeri pesupulbri kohta. ole ettevaatlik sellega. minul kui täiskasvanud inimesel tekitas see mayer sensitive allergia (ainus asi, mille vastu allergia on olnud). pesupulbri allergia on rõve. nahk kattus punetavate kubladega sealt, kus puutus kokku Mayeriga pestud pesupulbriga.

    hiljem kuulsin, mis jama nad sinna sisse panevad (peamiselt sool) ning enam ei imestanud, et allergia tekkis. samuti polevat vahet tavalisel ja sensitive pulbri koostisel. võib-olla on see linnalegend, ei tea.

    kõigile see kindlasti sedasi ei mõju, aga jälgi igaks juhuks seda. tita nahk on ju eriti õrn.

  18. Mina kui nüüd tinglikult võttes keskkonna valdkonnas töötaja ütleks pakendite kohta järgmist: kasuta ennekõike oma kainet mõistust. Tegelikult ei ole otseselt pesemisnõuet, kuid oluline on, et pakend oleks tühi ning ei määriks kokkupuutel teisi pakendeid ja konteinereid. Ehk siis piima- ja hapukoorekotte, mahlapakke jms pole vaja loputada :) See on miski paduökode valearusaam. Samuti pole pakendeid vaja nõudepesuvahendiga maniakaalselt küürida – nt tõmbad nõude pesemise ajal niiske lapi-švammiga suurema löga ära ja ongi korras.

  19. rootsis on “prygikollid”, st inimesed, kes prygimäel eelnevalt sorteeritud prygi yle kontrollivad; ei oska kahjuks öelda kui hoolega. ja västeråsi prygimäel pöletatakse ni tavalised jäätmed kui kile samas kohas (ei, ma töesti ei saa aru, miks neid eraldi sorteerima peaks).

  20. Pepulappide asemel võib kasutada ka pehmeid riidelappe niisutades neid sooja veega ja pärast ära pesta (vatt poleks nii öko). Meie titt saab nii ka kummeliteega puhastatud – pepu korras.
    Turult saab oma karpi pasteeti, hapukoort, kohupiima jne.
    Laiskus näikse olevat ökonduse vaenlane ent samas ökopoodide leib!

  21. Mina olen kasutanud Huggiese lõhnastamata märgi salvrätte. Erinevalt paljudest teistest non-perfumed lappidest need tõesti ei haise ning üks väike märg lapp tundub mulle palju loodussõbralikum kui kraanikausitäis vett. Riidelapp oleks muidugi alternatiiv, voolav kraanivesi kindlasti mitte.

  22. tartus on head ökokaupa Oa tänaval Lõuna-Eesti ökokeskuses… ja Aleksandri tänaval Looduspere poes. Kusjuures, Maximal on ka mingeid Linja Eocologica tooteid… viimati nägin Võru tänava poes wc-puhastajat ja mingit üldpesuvahendit, aga ei oska öelda kui adekvaatse ökomärgisega need on. Odavamad tundusid kui muidu ökokaup. Ja kaubamaja toidumaailmas wc-paberite vahes on hakatud müüma ökokodukeemiat… nõudepesuvahendist kuni pesupähklitest pesugeelini välja.

    Ja õnnelike kanade mune saab ka Kaupsist või Oa tänavalt… Kikerikii munad on vabakana munad aga pole ökotoidul ja Ökomunad on vabakana+mahetoit.

    Häid ja puhtaid piimatooteid (kohupiimad-jogurtid) teevad Pajumäe talu ja Nopri talu. Saada nii siseturul kui kaupsis kui Oa tänaval.

    Igal juhul edu sulle… kui lahtise silmaga ringi vaadata, siis leiab nii mõndagi. Pealegi, ka mina vaese tudengina pole väga jõukas, aga tihti on ökot ja tervislikku asja tarbides vaja vähem ja pikas perspektiivis on see soodsam.

  23. Pirtsu, ütlesid, et said Mayeri allergia. Kuidas Sa sellest lahti said ja kui kähku see möödus? Mul just ongi arvatavasti sellest allergia. Kuigi pole kunagi allergiline millegi vastu olnud. Ei teagi enam mida sellega peale hakata.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)