Feb 272009
 

Nagu te olete tähele pannud, pole ma viimasel ajal niisama eluolust suuremat kirjutanud. Asi on lihtsalt sellest, et mul on talvest täiega kopp ees ja kogu see hall olemine mõjub sutsu rõhuvalt.

Vahepeal paistis päikest nagu rohkem ja energiat oli üleüldiselt rohkem… Suuri positiivseid asju oli ka rohkem (vanemahüvitis, suurpuhastus jne). Nüüdseks on jälle hall argipäev ja kuigi ma püüdlikult rutiinist kinni pean, üritan võrdlemisi tubli olla ja kõike korras hoida, siis tunnen, et ma ei tee seda enam niivõrd hingega kui kohusetundest. Kohusetundest pole aga asju üldsegi nii hea teha, seda särtsu ja rõõmu lihtsalt pole. Parem muidugi, kui üldse tegemata jätta :P

Tuleks see kevad juba rutem! Ma olen täiesti kindel, et kui päike paistaks, linnud laulaks ja kõik läheks jälle roheliseks, oleks ka minul energiat ja head tuju poole rohkem. Praegu aga on jälle ligi hiilinud see pohhuism, mis paneb soovima, et mul poleks ühtki kohustust, et ma võiks päevade kaupa tugitoolis istuda ja arvutiekraani vahtida, mitte – oh õudu – lapsega väljas jalutada või koristada või… Eks ma ikka jõudumööda teen seda kõike.

Et positiivsema noodiga lõpetada – käisime täna õhtul esimeses leeritunnis (mis tegelikult oli küll juba kolmas). Ja ainult süvenes see tunne, et oleme õiges kohas ja teeme õiget asja – mõnus väike seltskond ja tore õpetaja.

Paar eile tehtud pilti leidsin ka veel, kuidas siis ilma illustratsioonideta saab.

Algselt keset tekki pandud Plika nihverdas ennast ühes kaarega poolenisti põrandale:

Ehh, magama nüüd. Loodetavasti on unenäod kevadised ja päikselised :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.