Aug 312009
 

Eelmine kord, kui teilt pulmaisa kohta soovitusi küsisin, helistasin 15 minutit hiljem emotsiooni ajel ja leppisin ühe inimesega kokku, nii et soovitusi enam ei kuulanudki. Täna õnnestus lõpuks temaga kokku saada ja nüüd võin 100% kindlalt öelda, et meie pulmavanem on Valdi Reinas :) Väga lahe kuju oli – noorem kui arvasin (ma ei tea, miks ma üldse arvasin, et ta vana on, aga on alla 40 – hea!) ja väga normaalse jutuga. Me oleme hirmus rahul ja süda on kohe hulka kergem.

Nüüd ongi veel üks suur mure alles – nimelt pole meil ikka veel bändi. Mõtlesin, et küsin ikka siit ka nõu, ÄKKI keegi teab kedagi…

Eelarve on meil endiselt piiratud – üle 5k ei tule eriti välja. Ühemehebändi jaoks on meie seltskond liialt suur, seega võiks olla vähemalt kaks inimest. Kuna ruumi pole ka väga palju, siis üle kolme ei tahakski (aga selle raha eest ei pruugi saada). Nii et kaks-kolm inimest oleks optimaalne.

Nüüd on see kõige raskem koht ehk ma peaks ütlema, mis stiilis muusikat me tahame. Ma olen muusikastiilide koha pealt nagunii ohmu, ei oska kohe öeldagi. Aga ühte võin öelda küll – sülti ma vihkan. Ma ei oska hästi sültigi defineerida, aga mingi bändi kodukalt just hiljuti lugesin, et nende repertuaaris on peamiselt Eesti levimuusika klassika: Karavan, Karl Madis, Rock Hotel jne – vot sellist muusikat EI taha.

Aga mida siis? Tantsumuusikat, see on kõige olulisem. Et rahvas täiega möllaks. Sellepärast matsime maha ka oma unistuse jazz-bändist – jazz ei ole eriti tantsitav. Aga no mingi jazzi sugemetega tantsitav muusika oleks perfektne ;)

Teate, ma ei oskagi muud öelda. Kui sihuke tüüpiline sült pole, siis me oleme üsna leplikud. Vabalt võib olla väheke teistsugune, omapärane. Peaasi, et tantsitav. Seltskond on meil ka enamjaolt noor, vanuses 20-35 (ehk siis mitte süldiarmastajad).

Öösel olid Mehe sõbrad-DJd nõus muusikat tegema, sellega muret pole. Aga just see bänd, see bänd. Oeh.

Jajaa, ma tean, et ma peaks Eesti ansamblite andmebaasi ette võtma ja otsima hakkama, aga ma ikka enne küsin siit, äkki saan lihtsamini :P

Nii et kui keegi oskab mu mitte just kõige selgemini väljendatud mõtete peale midagi soovitada, siis andke tuld!

Aug 312009
 

Minul on juba ammu elektrooniline, aga lugesin just Kaja blogist, et paberil valijakaartide saatmiseks kulub ~3 miljonit krooni ja ~2 tonni paberit. Õahh! Mõttetud paberilipakad, mida kellelgi reaalselt vaja ei lähe ning mis tihti tulevad täiesti valele aadressile (paljud ei ela ju seal, kuhu on sisse kirjutatud).

Ühesõnaga – kes veel pole seda teinud, siis vutt-vutt-vutt riigiportaali e-valijakaarti tellima!

Aug 312009
 

Nii palju (tagantjärele nii ilmselgeid) vihjeid ja mul läks niiii kaua aega, et asjale pihta saada!

Ja sinna järele taas kord avastus, et Eesti on ikka hirmus väike.

Ei, ma ei tohi ega tahagi selgemalt kirjutada. Aga mul on ühe inimese üle niiiii hea meel :)

Aug 302009
 

Hommikul küpsetasin mustikamuffineid. Siis käisime kirikus. Siis oli plaanis Kessult-Taunolt trimmer laenata, et aed korda teha, aga tuli välja, et see töötab elektriga ja märja ilmaga ei soovitata kasutada.

Helistasin selle asemel hoopis paari hotelli ja küsisin, kas oleks võimalik nende mullivanniga toad üle vaadata. Luba anti lahkelt, niisiis asutasime ennast jälle linna poole. Otse loomulikult hakkas peagi hirmsasti sadama, nii et saime varju alla põgeneda ja lõpuks alistunult vihmaga edasi liikuda.

Tee peal jõudsime veel Taskust punast lipsu otsida (ei olnud ühtegi päris õiget – nüüd on ainsad lootused Eeden ja Lõunakeskus) ja Zeppelinist söögipoolist muretseda. Lõpuks käisime isegi Rimist läbi.

Aga pulmaööks on meil nüüd koht olemas :)

Koduteel põikasime sisse Karoliina poole (üks minu arvukatest onutütardest, mul neid ikka jätkub), et talle pulmakutse anda. Jäime sujuvalt rohkem kui tunniks juttu vestma ja vaimustusime tema korterist – ta oli seal just remonti teinud ja seinu värvinud – kollaseks, punaseks ja roheliseks, kõik TÄPSELT sellised ilusad erksad värvid nagu meile meeldivad. Tema elamine meenutas kangesti Swammi oma, mis on ka ägedalt värviline. Kui me kunagi oma kodu saame, siis teame, kust sisekujundajaid otsida.

Nojaa, nüüd me siis jõudsime koju ja ongi juba sügav õhtu käes. Nii see päev kaduski.

Aga pühapäev ongi ju puhkepäev või mis.

Aug 292009
 

Rõõmustasin hiljuti, kui Plika ilma tissita magama jäi. Ükskord hiljem juhtus seda veel… Ja täna jälle. Põhimõtteliselt on tal tekkinud komme hakata väsinud olles ennast magama sättima, lihtsalt keerab ennast suvalises kohas kõhuli, on selles asendis paar sekundit, siis otsib järgmist. Tissi otsa täna magama ei jäänud, nihverdas tükk aega diivanil, kuniks me seriaali vaatasime, ja proovis kümneid erinevaid asendeid, lõpuks jäigi magama, pea üle ääre rippu.

Peab vaikselt harjutama hakkama, et ta ilma meie juuresolekuta ka ise tuttu jääks. Aga praeguseks olen väga rahul. Ja ta on lihtsalt nii vahva, kui ta sedasi asendeid proovib :)

Aug 292009
 

Eile jäin jälle arvuti ette magama (Mehe arvuti ette, vaatasime Eurekat, nagu õhtuti ikka), nii et blogi kirjutada ei jõudnud. Aga kõik tegemised tuleks ometigi tublisti kirja panna, et ma siin tagantjärele kahtlema ei hakkaks, kas päev äkki jälle raisatud sai.

Eilne päev möödus pulmadega seotud asjaajamiste tähe all. Panin juuksuriaja kinni, maksin riigilõivu ära ja võtsin pangast selle kohta tõendi, käisin korsetiproovis ja seelikut kinni panemas, kohtusin Katsiga ja leppisin temaga meigi asjus kokku (ja meelitasin ta sujuvalt endaga kaasa linna asju ajama ja lõpuks minu poole kooki sööma)… Lühidalt ongi vist kõik. Oh, aga aega kulus sellele kõigele kõvasti :P

Täna koristasin kirjutuslaua ära :D Mitte et see oleks nüüd midagi nii suurt, aga see oli hirmus sassis juba nädalaid. Nüüd on tunduvalt parem.

Ja siis käisime turul. Turul on meil alati nii, et ükskõik kui vähe või palju raha me kaasa võtame, ikka kulub kõik ära. Täna näiteks ostsime kapsast, lillkapsast, porgandit, redist, mustikaid, paprikat, tomateid ja kurke. Kapsalised on Plikale, mustikad sügavkülma, paprika Mehele, ülejäänut sööme kahekesi. Plika ei armasta miskipärast porgandit – ainult siis sööb, kui see on vähemuses ja muu toidu sisse peidetud. Oma elu esimese redisetükikese sõi ilusti ära.

Käisin lillepoes pruudikimbu asju arutamas, salongist käisin läbi, et tikandi näidist vaadata, poes käisin, et piima osta ja SÜÜA tegin (keetsin ilma soolata kartuleid, irw), sest Mees oli tööl ja… Rohkem ei teinudki midagi. Ja päev ongi juba õhtus. Pidime Ada laste sünnipäevale minema, aga Plika oli nii viril ja tal on endiselt metsik nohu, nii et jäin parem heaga koju.

Plikale maitseb pirn:

See on ju ka lillkapsas, eks? Niii äge näeb välja mu meelest.

Pätu tegutseb jälle:

Aug 292009
 

Paar õhtut tagasi läks Mees vara magama, kunas mina istusin poole ööni arvutis (ja kirjutasin blogi, irw). Läksin siis ka lõpuks magama, ronisin voodisse, hakkasin vaatama – Plikat pole kuskil. Vaatasin ümberringi ja avastasin, et ta oli ennast voodist maha keeranud ning magas seal rahuliselt edasi. Siis tuli meelde, et ennist kuulsin küll, kuidas ta vigises, aga kuna kohe vait jäi, ei läinud vaatama.

Jabur. Aga no ega’s midagi, tõstsin ta tagasi voodisse. Üks kaisuloom ta ikka on. Tegelikult magab ta enamasti esimese poole ööd siiski oma voodis, aga ta on viimasel nädalal nii haiglane ja viril olnud, et ei ole hakanud teda oma voodisse tõstmagi.

[tegelikult oli toas täiesti pime, eks, nii et ma tõesti ei näinud alguses Plikat, piltidel lihtsalt välk valgustas hästi…]

Aug 292009
 

Sain täna näidiseks tükikese mustrit, mis tuleb mu korsetile. Pildi peal ei paista pooltki nii ilus, kui tegelikult on.

Ma kirjutan kogu sellest kleidivärgist ükspäev kindlasti pikemalt, hetkel ootavad muud tegemised.

Aug 292009
 

Ma juba tükk aega ootasin, millal Plika ükskord plaksutama hakkab. Sõber Oliver tegi seda juba kuu aega tagasi ;)

Eile plaksutas iseseisvalt kolm korda, aga rohkem mitte, ehkki talle ette näitasin. Tänaseks hommikuks oli õpetus ilmselt kohale jõudnud – plaksutab nagu vana mees. Okei, nagu väike laps :P Umbes-täpselt samamoodi kui Oliver seal videos.

Hurmav!

Aug 282009
 

…sest pidevalt toimub siin midagi sellist, mille peale pisarateni naerda saab ja mida veel aastate pärastki mäletada tahaks.

Praegu näiteks jooksevad Mees ja Plika käpukil ümber Plika voodi – Mees jookseb eest ära, pistab pea voodi nurga tagant välja, teeb “hehee”. Plika jookseb järele ja naerab.

Aga kõigist neist asjust kirjutamine ei anna pooltki edasi. Videokaamera peaks olema iga toa igas nurgas…