Aug 282009
 

Olin eile õhtul nii väsinud, et kaks märkimisväärset asja jäi kirja panemata.

Esiteks magas Plika eile kella üheteistkümneni – ja mina koos temaga. Seda ei ole küll kunagi varem juhtunud – okei, vastsündinuna magas ta kogu aeg, aga hiljem on alati üheksa paiku ärganud. Seda üllatavam oli, et ta päeval nii pikka lõunaunne jäi. Eks magas pisikuid välja.

Teiseks tegin eile oma elu esimese Paypali makse. Konto oli mul tükk aega olemas, aga seal tuleb ju mingi hirmkeeruline protsess läbida, et see päriselt tööle saada ja selle sain tehtud alles veidi enne tagasi Eestisse kolimist.

Aga nüüd tahtis Maris eBayst ühte jubinat – kuna tal polnud ei krediitkaarti ega Paypali ja minul on mõlemad olemas, siis lubasin ise ära tellida. Pidin kõigepealt tükk aega kasutajanimesid ja paroole meelde tuletama (need on reeglina küll ühed ja samad igal pool, aga mõnes kohas nõutakse pikemat parooli, mõnes kohas on sisselogimine meiliaadressiga jne, kuna vahetasin millagi Hotmaili Gmaili vastu ja Firefoxi Chrome’i vastu, ei olnud kindel, milline aadress on ja polnud salvestatud kah), aga see läks pärast mõningat katsetamist õnneks ja ehkki ma ei saanud lõpuni päris täpselt aru, mida ma tegin (à la klikkisin yes/ok/confirm ja kirjutasin vajalikku infot :D ), siis tundub, et tegin kõik õigesti.

Iiris, kui sa seda enne loed, kui ma sulle MSNis pihta saan – Rein ei tule ikka pulma, nii et ma tellisin selle jubina sinu aadressile (ära siis üllatu, kui Manchesterist kiri tuleb), saada see ka oma emaga Eestisse. Sa ju ei pahanda :P

Aug 282009
 

Oh, ma olen enda üle nii uhke – tegin täna lõpuks ära ühe asja, mida olen juba nädalaid teha tahtnud, võib-olla isegi kuid. Ma küürisin vannitoa puhtaks :P

Kergemaid koristustöid oleme vastavalt vajadusele (irw, pigem küll harvemini) ikka läbi viinud – WC potti ja kraanikaussi puhastanud jne. Aga suurpuhastus oli juba pikemat aega hädavajalik ja mõlkus mul pidevalt mõttes, ma lihtsalt ei hakanud seda üldse alustamagi, kui Plikaga üksi kodus olin – teadsin, et sellega läheb tunde ja kui ma peaks samal ajal lapsega tegelema, ei tuleks asjast miskit välja.

Me oleme lihtsalt viimasel ajal kogu aeg kodust ära olnud ja isegi kui kodus, siis ikka oli miskit muud vaja teha või siis oli Mees tööl või lihtsalt ei viitsinud või… Nii see venis. Täna aga juhtus mulle kätte selline harukordne hetk, kus Mees jäi keset päeva magama ja Plika samal ajal lõunaunne. Nii nad siis koos põõnasid ja mina ründasin vannituba. Haiglane perekond on usina pereema rõõm :P Nad magasid kenasti tunde (ei vaadanud kella, aga tundus, et kolm vähemalt) ja mina sain rahus koristada.

Küürisin kõikvõimalikud kohad puhtaks, nühkisin käsitsi põrandat, nihutasin isegi pesumasina paigast ära, et sealt tagant ja alt tolmu võtta. Proovisin esimest korda äädikaga puhastamist, sest klaasriiuli pealt ei tulnud veejäljed niisama käsnaga nühkides ära – töötas täiesti eduliselt.

Kuna äädikavett jäi üle, kasutasin juhust ja viisin ellu teise kuid järjekorras seisnud projekti – küürisin puhtaks nõuderesti ja selle aluse. Köögis olen ma mitu korda päris põhjalikku puhastust teinud ning see koht oli ainus, mille alati unustasin – ilmselt sellepärast, et puhastustööde käigus on nõuderest reeglina lookas. Niisama olen sealt alt käsnaga ikka aeg-ajalt puhastanud, aga jällegi – roostevaba teras ja hirmsal kombel veejälgi, mis lihtsalt ei tule maha. Äädikaga tulid :P Mitte just 100%, aga 90% igatahes. Ma olen hirmrahul.

No ja kuna ma juba nii tubli olin, siis panin köögikapi pealt paar asja ära, mis seal ka juba kuu aega ootasid, et ma viitsiks nendega tegeleda. Mõned asjad lihtsalt jäävad venima, teate ju küll seda tunnet.

Igal juhul mu vannituba hiilgab nüüd ja köök on ka korras. Jõudsin päeva jooksul veel kaks masinatäit pesu pesta ja õhtul küpsisetorti teha.

Rahulolu.

Ma võtsin hiljuti nõuks, et pean iga päev peale tavapäraste asjatoimetuste (lapsega tegelemine, duši all käimine, asjade kokku korjamine, nõude ja pesu pesemine jne jne jne) veel millegi kasulikuga hakkama saama – vastasel korral tekib mul tunne, nagu ma raiskaks aega. Eilne õmblemine läks selle muu kasuliku alla, tänane suurpuhastus kahtlemata, pulmaasjaajamised sobivad ka, isegi fotoalbumi harvendamine (see on eriti meeldiv), millega ma pole ikka veel ühele poole saanud. Et asjad ainult kuskile poole liiguks.

Ja palju on veel teha…

Aug 272009
 

Miskipärast oleme viimasel ajal tihedasti kingapoodidesse sattunud. Allahindlused, teadagi ju. No ja pulmakingi oli vaja ja…

Teab keegi, kuidas saaks kingi üle värvida? Tahaks oma valgetele kingadele pärlmutterläiget, siis oleks perfektne. Pidavat mingid spets nahale mõeldud sprayd olema, rääkis Kessu. Teab keegi, kust neid Tartust saada võiks?

Aug 272009
 

Viimati Pärnus:

Meie improviseeritud turvavärav klapptooli ja kohvri kujul andis tagasilöögi – Plika õppis selle peale ronima. Nii, kui ühe korra sellega hakkama sai, oligi hukas – panime maha, ronis kohe jälle. Oleks päris väravat vaja, aga palju ei taha maksta ja odava kasutatu otsimine on ju vaevaline… :P

Jõgeval:

Hetkel on meie väike nihverdis haige. Pühapäevast saati voolab tatti ojadena, see paneb köhima, üks öö oli vist isegi palavik (aga hommikuks oli ta selle välja higistanud). On virilam kui tavaliselt, ööd on ka rahutumad (hingata saab ainult läbi suu). Määrime hanerasvaga ja riputame küüslauku voodi kohale, aga Rhinomeriga ei lase enam üldse tõmmata – kui üritame tal pead ja käsi kinni hoida, et ta eest ära sipelda ei saaks, on kisa taevani, nagu oleks ratta peal. Isegi nina pühkimine on isikuõiguste rikkumine, aga seda tuleb praktiliselt iga viie minuti tagant teha. Süüa eriti peale tissi ei taha. Jne jne jne.

Olen sooja suvega juba täiesti ära unustanud, kui tüütu on haige laps :P Kevadine kuudepikkune nohu tuleb õudusega meelde. Aga noh, ehk läheb varsti üle. Septembri algul on arstiaeg ka nagunii.

Tegelikult pole hullu. Esimese poole päevast on ta ikka rõõmus nagu alati, täna oli isegi õhtul täitsa kõbus. Ehk hakkabki juba tervenema :P

Aug 272009
 

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas Mehe postkasti potsatas uudis sellisest huvitavast üritusest, mis oli puhta tasuta ning lubas tutvustada ökoehituse algtõdesid. Mina muidugi kiunusin suurest rõõmust ja ütlesin, et lähme-lähme-lähme.

See kõik oli juba millalgi juulis ja siis me polnud vahepeal kindlad, kas me üldse saame minna ja siis me nägime, et teised kuupäevad olid veel ja kuni viimse hetkeni polnud kindel, kas saab sel ajal, kui me tahame, aga lõpuks ikka sai ja nii me pakkisimegi oma seitse (pigem küll seitsesada) asja kokku ja läksime Võrumaale, täpsemalt Pähni looduskaitsealale.

Ökoehitusega tegi meid tuttavaks Allan Natuurehitusest. Nokitsesime majas, millest peaks saama muuseum. Saime kõik savikrohvi seina panna:

Mina veetsin küll rohkem aega Plikat kantseldades kui remonti tehes, aga aeg-ajalt õnnestus mulgi näpp saviseks saada, sest meil oli kaasas hea sõber Manduca (mh, et siis kandekott):

Continue reading »

Aug 262009
 

Kõik sai alguse sellest, et ma ostsin omale uue punase mantli, millel oli üks nööp eest ära ja mõned teised kohe-kohe ära kukkumas. Kuna mul oli selgelt meeles eelmine mantel, millele ma üle päeva nööpe ette õmblesin, läksin seekord ettenägelikult Abakhanist ERITI tugevat niiti küsima. Lahkusin kahe rulli teksaniidiga ;)

Aga kui ma juba tüütut õmblemist ette võtmas olin ning samas just riidekapis üht riiulit korrastasin, mõtlesin kohe mitu kärbest ühe hoobiga surnuks lüüa ja kõik riided välja otsida, mille kallal (juba ammu) nokitseda vaja oli.

Nii ma siis nokitsesingi. Lõikasin ühelt pluusilt ära ammu sõlme läinud nöörid, mis olid vaid iluvidina staatuses ja mis enam ammuilma ilusad polnud (teate, pluusidel on vahest külje peale õmmeldud nöörid, mida siis selja taha lipsuks siduda saab – tavaliselt on need väheke laiemad lindid, et lips oleks ilus või nii, aga tollel pluusil olid konkreetselt peenikesed nöörid, mis ei olnud isegi ilusad, olgu siis lips või mitte).

Harutasin ühelt kevadel ostetud kampsunilt (maksis ainult 39 krooni ja nägi täitsa kena välja, ei saanud ju poodi jätta) ära paar torkivat silti, nii et nüüd, sügisel, on lootust seda ka tõepoolest kanda.

Õmblesin kinni augu, mis ma juba kunagi Londonis oma musta velvetseelikusse kogemata rebisin, aga mis polnud piisavalt suur ja nähtavas kohas, et ma oleksin vaevunud seda varem parandama, ehkki närvidele käis juba ammu.

Õmblesin kinni lahti hargnenud paelast aasa – nööpaugu ühe pluusi varrukal – ning panin hargnevale otsale küünelakki, et pael jumala eest edasi hargneda ja jälle lahti tulla ei saaks.

Ning lõpuks võtsin ette kõige aeganõudvama töö ning õmblesin uuesti ette seitse mantlinööpi. Ja siis veel ühe teise mantli nööbi.

Ja nüüd on sihuke kihk sees, et nokitseks veelgi midagi, aga ei tule enam miskit meelde. Igal juhul olen hirmus tubli olnud. Mulle nimelt üldse ei meeldi õmmelda. Aga vahel harva väikses koguses lihtsaid asju täitsa võib :P

Raamatust on ikka veel üle saja lehekülje lugemata. Ja hirmsasti tahaks teile veel igasugustest asjadest kirjutada. Kannatlikku meelt, mu sõbrad, kunagi ma kirjutan ka. Ausõna!

Aug 252009
 

Kui me mai lõpus Londonis olime ja muuseas MrsB-l külas käisime, ununes meie mängurott maha. Londonis ei jõudnud teist korda kokku saada ja kuigi MrsB tahtis roti juba siis posti panna, ütlesin, et vast pole mõtet, siis on põhjust suvel Eestis jälle kokku saada.

Nojaa, aga läks nii, et kuidagi ei jõudnud :D Ei olnud minul asja Haapsallu ega temal Tartusse. Laulupeo paiku olime küll mõlemad Tallinnas, aga siis oli mõlemil oma tegemist küllaga, nii et ikka ei jõudnud kokku saada ja rott ununes kõigele lisaks Haapsallu. Nii et lõpuks sai ta ikkagi posti pandud.

Pakiteatis tuli juba mõnda aega tagasi (meil on naabriga ühine pisike lahtine postkast, kuhu midagi suuremat/väärtuslikumat kunagi ei jäeta), aga läksime sel päeval just Tartust ära, nii et see jäi meie tagasitulekut ootama. Siis polnud kesklinna asja, siis tuli juba teine pakk ja täna sai lõpuks postkontoris ära käidud. Rott on õnnelikult kodus.

Aga pikemalt ma teile täna ei kirjuta. Miks? Vastus on ka pildil ;) 534 lk puhast õndsust ja mul on ainult viiendik läbi. Ei saa ju magama minna muidu, liiga põnev on, vaja läbi lugeda!

Aug 222009
 

Olin nädal aega metsas. Okei, tegelikult kõigest neli päeva – jõudsime tagasi ööl vastu reedet. Terve eilse päeva olin nagu kudenud räim, täna asjatasime linna peal ja tulime õhtul ära Jõgevale. Põhimõtteliselt on lootust, et kunagi homme õhtul või järgmise nädala alguses on aega pildid arvutisse tõmmata ja pikemalt kirjutada :P

Aga jah, muidu olen ikka elus.

Aug 162009
 

Esiteks pulmakutsetest. Nii Krissu kui Iiris avaldasid nördimust, et ma varem ei hädaldanud – nemad oleks mõlemad hea meelega aidanud. Novat, järgmine kord tean paremini – probleemi ignoreerimine viimse hetkeni ei pruugi olla kõige efektiivsem lahendus :P

Õnneks leidus aga päästeingel Rarru näol, kes oli lahkesti nõus mind nii kujunduse kui printimisega abistama – esialgne variant on valmis, sain paberid reedel tema kätte toimetatud ning kõigi eelduste kohaselt peaks kutsed esmaspäeval välja prinditud ja posti pandud saama.

Teiseks – Pärnusse transpordi otsimisest. Ma üldse ei lootnudki, et võiksin kellegi blogi kaudu leida, aga tõepoolest leidsin! Maarja ja Sverik tulid eile siiakanti suvepäevadele ning olid lahkelt nõus mu kaasa võtma – sai jälle ühtede blogi-inimestega, kelle elul virtuaalselt juba tükk aega silma peal hoitud, ka IRL tutvust tehtud. Istusin tagaistmel kahe turvatooli vahel – teisel pool oli Salme, kes on Plikast kaks kuud vanem ja ütlemata rõõmus – muudkui naeratas ja ei lasknud ennast võõrast tädist häirida. Sai juteldud kõikvõimalikel teemadel alates pulmakorraldusest ja kodulaenust lõpetades korteri renoveerimisega ning üldüldse oli väga meeldiv reis. Isegi bensiiniraha keelduti mu käest võtmast :)

Nii et inimesed ongi ilusad ja head. Nii lihtsalt on. Mulle meeldib!