Sep 302009
 

Kuna lennupiletid Eestisse olid hirmkallid, mõtlesime selle asemel jõuludeks Rootsi õekese juurde minna. Otse loomulikult tuli välja, et ka need piletid pole kuigi palju odavamad. Õnneks maksis õeke oma mehega jõulukingi korras ühe otsa välja, nii et võisime kogu seda lõbu endale lubada.

Niisiis 21-30. detsember oleme Rootsis :) Ja ema tuleb ka. Nii et perekond on koos. Ja iga-aastane Rootsi-reis saab ka seega tehtud – just mõtlesin, et see aasta ei jõuagi.

Abikaasa peab alles 4. jaanuaril tööle minema, nii et saame tagasi tulles veel kodus puhata. Võrratu!

Kodu otsingutest nii palju, et Abikaasa sai täna tolle maakleri kätte ning kaks korterit kolmest olid tõepoolest veel saadaval. Üks oli ilma pesumasinata ja väike, nii et selle praakisime kohe välja, aga teine oli seni nähtutest parim – ruumi oli piisavalt, mööbel olemas, seisukord normaalne, asukoht okei. Midagi viga otseselt polnud, aga miski sisetunne ütles meile ikka, et ei taha.

Nii et kõige parem on ikka siinne ülemine korter :) Ma nüüd kirjutan naabrile ja üritan veel üüri alla saada. Kui ei saa, siis on natuke kehvasti. Tahaks ju nii kangesti siia jääda.

Aga vast ikka saab, eks ;)

Sep 302009
 

Võtsin ennast lõpuks kokku ja tegin mingi valiku ära. Kõiki pilte pole ma muuseas ikka veel kätte saanud – Andresel oli nimelt ilupildistamisel ja laulatusel abiline kaasas, kelle tehtud piltidest ma ainult nii palju näinud olen, aga ülejäänud peaksid sel nädalal ka minuni jõudma.

Enamik fotodest on Andrese, mõned Heili, Katsi, Eili… Ja võib-olla veel kellegi omad. Kõik läbisegi, enam-vähem kronoloogilises järjekorras. Kui ma suudaks nüüd veel külaliste jaoks suure veebialbumi kõigi piltidega ka teha, siis oleks süda rahul. Sest pilte on mul sadu – blogisse pannes keskendusin arusaadavalt meile kahele, aga mul on ka igavene hunnik vahvaid pilte külalistest ja mängudest ja…

Igal juhul olen ma ise nii rahul kui üldse olla saab – tõesti poleks osanud paremaid pilte soovidagi. Ainult sellest on kahju, et pruudikimbu viskamine enne tordi lõikamist ära ununes – nüüd ei teinud keegi sellest pilti. Aga Runni kimbu püüdmisest OLEKS tulnud pilti teha! No mis seal ikka ;)

Lehesadu!

Järgmisel hommikul:

Sep 292009
 

Pulma ja Londoni ettevalmistuste keerises jäid Plika fotod sageli tahaplaanile, nüüd sain lõpuks mahti kausta läbi vaadata.

Pätu lammutab turvaväravat:

Ja tutvub arvutitega:

Julm ema, nagu ma olen – selle asemel, et laps ohtlikust asendist kiirelt päästa, haarasin hoopis fotoka järele ja Plika oli sunnitud nii kaua tasakaaluharjutusi tegema, kuni hea pildi sain :P

Ükskord sai aia taga issit koju oodatud:

Kui Maris külas käis, sai Toomel piknikku peetud:

Pärnus sai vanaema magamistoas tuuseldatud:

Kui ma maha kukkunud pulmatordi ettevaatamatult kööki tooli peale unustasin, sai esimest korda sefiiri maitstud:

Paari päeva tagune suur hitt oli mais:

Eile õhtul vajusime koos ära:

Ja täna ärkas lõunaunest väike punk:

Sep 282009
 

Käisime täna veel ühte korterit vaatamas. Muidu oli enam-vähem ja ruumi piisavalt, aga mööblit polnud ja haises samamoodi nagu laupäevanegi. Ma saan aru, et tühjalt seistes tuleb kopitanud lõhn sisse, aga no see on sihuke turn off! Liiga kaugel oli ka ja kant polnud midagi erilist, seega on üsna kindel, et me sinna ei koli.

Netist leitud kuuest kohast oli kolm juba välja üüritud. Ülejäänud kolm olid ühe agentuuri omad, aga too mees ei võtnud telefoni. Jätsin talle voicemaili, aga ta pole tagasi helistanud, nii et tõenäoliselt on ka need läinud.

Rohkem ausalt öeldes otsida ei viitsi, ilmselt kolime üles.

Käisime eile vaatamas – suht nunnu oli. Mulle meeldib siinne korter sisekujunduselt tunduvalt rohkem, värvid ja mööbel jne, üleval on minu jaoks nats igavad toonid – helebeež elutuba, helesinine magamistuba, peaaegu valge (no sihukesed helehallid plaadid) vannituba, hele ühevärviline köögimööbel… Aga muidu on kõik korralik, elutuba mõnusalt suur ja gaasikaminaga, mõlemad toad ja koridor tervenisti vaibaga kaetud, nii et Plikal oleks mõnus ringi roomata…

Mis remonti puutub, siis suuremad asjad on tehtud, aga igasugu lõpetamist vajavat nipet-näpet ikka omajagu. Naabrit tundes läheks tal endal sellega veel kuid, seega pakume talle ilmselt ikkagi sellist diili, et lasku üür veel nats alla ja lõpetame ise ära.

Mööblit pole seal praegu rohkem kui köögimööbel ja kaks riidekappi. Samas oli tal kavas nagunii voodi ja muu hädavajalik ise osta, ilmselt oleks ta nõus ka selle meie hooleks jätma, võiksime need summad siis lihtsalt üürist maha võtta vms.

Üürisumma koha pealt me eile üldse ei rääkinudki – jäi lihtsalt kokkulepe, et vaatame teisi kohti ka ja võtame siis temaga ühendust. Kui oleks kogu aeg £550, mitte ainult esimesed kolm kuud, või kui saaks vähemalt järgmised kuud £650 pealt £600 peale… Oeh.

Aga no kuidagi ikka saab. Kes teab, äkki helistab isegi Ben tagasi ja ütleb, et mõni neist kolmest korterist on alles :P

Plikal on ka juba voodi olemas – ühel Abikaasa töökaaslasel on suurem laps ja tal pidi selliseid tuttavaid veelgi olema, nii et saame kõik vajaliku seniks laenata, kuni tagasi kolime. See on küll ütlemata tore.

Sep 272009
 

Õeke on siin 7-13. oktoober, Kessu ja Tauno 28-31. jaanuar. Abikaasa õde tuleb ilmselt novembris, Krissu plaanib kevadet, Haide lubas ka tulla… Ja siis on veel nii mõnedki, kes asja kaaluvad :P

Peaks sidebarile kalendri panema, kust näha, millised päevad juba kinni on. Teate küll, nagu bändide kodulehtedel. Haha. Me oleme nõutud.

Muidu on nii, et käisime Vera Cruzis hommikust söömas ja Tescost süüa ostmas – maple & pecan saiakesi, pittat, cheese & onion sandwich fillerit, smoothiet ja muid lemmikuid. Nüüd oleme jälle kodus, ülevalt naaber on kohal ja kobistab omi asju teha, ei ole viitsinud veel temaga rääkima minna. Varsti…

Sep 272009
 

Seekord on kuidagi eriti mõnus elamist otsida – baas on lihtsalt nii hea. Teame, kuhu kanti on vaja, kui palju saame maksta, saaksime vajadusel anda nii tõendi töökohast kui soovitused eelmiselt üürileandjalt. Mingeid takistusi ega küsitavusi pole, ole ainult mees ja otsi.

Käisime täna pärast hommikusööki (jajaa, ikka see traditsiooniline – oh, kuidas ma neid ube igatsesin!) Abikaasa töökoha ümbruses jalutamas – to let silte otsimas ja üldse uurimas, mis bürood siinkandis tegutsevad. Oi, saime lõpuks suisa paarkümmend erinevat nime kirja.

Kuna kõik bürood, mis tänaval ette jäid, olid ka laupäeval lahti, astusime mõnda neist sisse. Ühes kutsuti juba täna korterit vaatama, teisega leppisime kokku esmaspäeva õhtuks. Siinmaal võib büroosid endale lubada, teenustasud pole nii suured ja ei jää nagunii täies osas üürniku kanda.

See korter, mida täna nägime, polnud üldsegi kõige hullem (tuletades meelde noid, mida viimati Londonis korterit otsides vaatamas käisime), aga polnud ka siiski päris see, mida vaja. Tahaks midagi veidi suuremat ja korralikumat.

Peamine töö sai tehtud õhtupoolikul internetis surfates. Kui seni olime vaadanud üürikuulutusi ainult Gumtreest, kuna seal on palju odavaid ja otse omanikult pakkumisi, siis nüüd leidsin, et tegelikult on siiski mugavam kasutada kv.ee sarnaseid kohti, nii et veetsin tunde lehel findaproperty.com – seal saab otsida kindla postikoodi või aadressi järgi ning ise valida, kui kaugele eluase sellest jääda võib. Nii ma siis otsisin Abikaasa töökohast kolme miili raadiuses – nii kaugele tegelikult ei tahaks, aga järgmine valik oleks olnud juba üks miil, sellest jälle võib väheke rohkem olla küll.

Nüüdseks on selge, et studiot me siiski ei võta – ühe magamistoaga korter on meie eelarvega leitav, lihtsalt natuke vaeva peab nägema. Eelarve meil ka muidugi järjest suureneb – alguses arvasime, et tahaks £400-500-ga hakkama saada, siis liikus see sujuvalt £550 peale, nüüd mõtleme, et £600 võiks ka hädaga maksta. No ja siis veel muidugi see küsimus, kas igasugu maksud on hinna sees – kui council tax, vesi, gaas ja elekter kõik juurde panna, tuleb £150-200 nagunii otsa. Mõnes pakkumises on kõik hinna sees, mõnes ainult osad asjad, mõnes tuleb kõik juurde.

Igal juhul on mul välja vaadatud viis pealtnäha sobivat korterit, kõik veidi rohkem kui miili kaugusel Abikaasa töökohast, hinnaklassis £525-600. Kõik need on ka (osaliselt) möbleeritud, mis on meie jaoks hästi oluline – (kasutatud) mööbli soetamine on küll teostatav, aga hirmus tüütu.

Ahjaa, ja kuna ma kirjutasin teatavasti siinse ülemise korteri omanikule, et tema pakutud üürisumma on meie jaoks liiga suur, siis ta pakkus nüüd välja pooleaastast lepingut, kus maksame esimesed kolm kuud £550, järgmised kolm kuud £650 – põhimõtteliselt siis £600 kuus, mis on meie uus ülemine piir. Nii et… :D

Selgusetuks jääb siiski see, mida ta arvab poole aasta pärast juhtuvat, sest meie tahaksime kindlasti ühte elukohta kuni Eestisse tagasi kolimiseni, mis nii ruttu kindlasti ei toimu ja üleüldse tahaks ikkagi odavamalt saada, £550 või vähem oleks hea :P Igal juhul tuleb ta homme millalgi siia, nii et saame siis täpsemalt läbi rääkida.

Mõned teised korterid, mis mul välja vaadatud said, oleks küll asukoha poolest selles mõttes paremad, et kesklinnale lähemal, samas saaks siin Iire-Steniga netti ja aeda jagada, konkurentsitult kõige mugavam oleks kolida jne.

Ah, eks näis. Igal juhul on lõbu ja põnevust küllaga!

Aktiivse kinnisvarauuringu kõrvalt jõudsime veel õhtupoolikul Ronnil külas käia ja tagasiteel jungiputkast ribisid osta, mida bussi oodates mõnuga hävitatud sai… Oh, London, London, London :)

Sep 262009
 

Mul on peale tüdrukute õhtu ja pulmafotode veel mitmeid seni avaldamata pilte Plikast, aga need jäägu hilisemaks, täna ei jõua. Praeguse postituse algusesse sobivad aga hästi mõned pildid kolmapäevaõhtusest pakkimisest.

Igaühel oma kohver:

Täna hommikul lennujaamas:

Sai natuke lastenurgas hullatud:

EMT-l on ulmelised reklaamtoolid, täpselt nagu koopad:

Lend ise läks hästi ja midagi eriti märkimisväärset ei juhtunud. Jah, me lendasime seekord Easy asemel Estonian Airiga, ümberistumisega Helsingis (ei pannud seda enne tähele, kui piletid olid juba bookitud) ning saabumisega Heatrow’sse, nii et iseenesest peaks ju midagi rääkida olema… Lihtsalt ma olen juba nii palju lennanud, et loodetud põnevust jäi ikkagi väheks. Kangesti ajab naerma see, kuidas ma esimest korda Londonisse tulles kartsin lennujaamas ära eksida.

Helsingisse lendasime lennukiga, millel oli ainult 30 kohta, see oli päris jabur. Heatrow tundus kuidagi väike, aga muidu okei (parim oli muidugi minu küsimus Abikaasale: kas siin on alati sellised lillad tuled olnud? Lihtsalt nii harjunud Stanstedist lendama…). Kõige märkimisväärsem sündmus kogu reisi jooksul oli see, et unustasin oma mantli lennukisse – hea, et see juhtus Londonis, mitte Helsingis. Saime kätte, pidime ainult ootama. Viimasest polnud suuremat häda, tahtsime nagunii söömas käia:

Kolme kohvri, kahe koti, käru ja lapsega on päris kurnav liigelda, aga jõudsime õhtupoolikuks edukalt West Norwoodi. Teate, täielik kodu tunne on siin :) Kuna Iir oli õhtuni tööl ja Sten on hetkel üldse Eestis, läksime kõigepealt hoopis Abikaasa töö juurde. Sai seal tunnike juttu aetud (ehkki jõudsime alles napilt pärast tööpäeva lõppu kohale) ning edasi pubisse mindud. Seal läks juba hoopis lõbusaks, eks kahel siidril (otse loomulikult mustsõstrasiirupiga!) oli oma roll.

Oi, teate, NII tore on jälle Londonis olla. Meie geniaalsest korteriplaanist ei tulnud küll miskit välja, sest ülevalt naaber on paraku remondiga juba ühele poole saanud ning tahab seega liiga palju raha, aga küllap me siis leiame miskit muud – läheme homme ümbruskonda jalutama ja majade eest kuulutusi otsima (päris palju on silte väljas). Või kes teab, ehk ei leita üle £700 eest kedagi ja tüüp on nõus meile hinda alla laskma… Küll kuidagi saab.

Aga hirmus tore on olla :) Ei jõua ära oodata, millal endale elamise leiame, millal jälle kõiki sõpru näha saab, millal kõigisse igatsetud kohtadesse jõuame…

Sep 242009
 

Saime öösel kaks tundi magada – ilmselgelt sai oma pakkimisvõimet tugevasti üle hinnatud. Asjade organiseeritud ärapanemisest seega muidugi rääkida ei saa – viskasime kõik kastidesse ja kottidesse ning panipaika. Kui Abikaasa õde poleks meid terve õhtu aidanud, oleks need kakski unetundi olemata olnud.

Meist jäi maha hirmus läbu, nii et uutel üürnikel polnud ilmselt kuigi lõbus sisse kolida (jajaa, leidsime nad blogi kaudu, kõik kokkulepped said suurepärased ja mõlemaid pooli rahuldavad). Lihtsalt polnud aega koristada… Oeh.

Hommikul kell kümme olime juba Pärnus. Käisime Abikaasa vanaema juures lõunal, tegime veel ühe külaskäigu ning kella kolmest saabusime Tallinna. Asjaajamised laabusid suurepäraselt – kõik paberimajandus on nüüd korras. Vahepeal õnnestus Stockmanni liftide juures täiesti juhuslikult Leheneegriga tuttavaks saada, kes meile muuhulgas lahkesti pensioniameti täpsemat asukohta juhatas.

Siis saime emaga kokku ja käisime Ülemistes hiinakat söömas, õnnestus isegi Ruudule pihta saada ja temalt tüdrukute õhtu pildid skoorida. Ning viimaks improviseeritud kokkusaamine-lahkumispidu-pulmapiltide vaatamine Reval Cafes, kuhu tuli kokku arvestatav kaader mu Tallinna sõpradest – Kaidi oli küll Pärnus ja Kristi kodus haige, aga Merlis, Pips, Maris, Karin ja Krissu olid täiesti kohal. Tagantjärele imestan, miks ma Markot ei kutsunud, aga ilmselt tänu Abikaasa nendingule, et hirmus naistekas, ei hakanud siis rohkem mehi piinama.

Nüüd oleme Merlise juures, panime talle edukalt wifi püsti ja kasutame seda kohe muidugi ka ära. Aga ega enam eriti ei jõua, uni murrab maha.

OT: Merlis on mu blogis siiamaani figureerinud oma vana blogialiase Vaska nime all. Kuna ta tolle blogi (Petit bourgeois/Little miss sunshine in my ass) juba mõnda aega tagasi lukku pani ja kui kunagi uue viitsib teha, siis seda nime enam kasutama ei hakka, on Vaska nüüdseks ajaloo annaalidesse kirja pandud minevik. Merlis on Merlis, milleks asja keeruliseks, ajada, eks :P

Järgmine sissekanne tuleb suure tõenäosusega juba Londonist. Nädalavahetusel üritan tüdrukute õhtu ja pulmapildid üles saada. Seniks imetlege veel kord üht minu suurimat lemmikut (sellest tuleb suure tõenäosusega kunagi meie elutoa seinale hiigelsuur lõuend vms):

Sep 242009
 

Ma ei tea, miks ma arvasin, et pakkimine võiks seekord kergemalt minna… Ma ei viitsi enam isegi seletada. Äratus on hommikul kell kuus, siis Pärnusse, siis Tallinna, siis…

Blaah.

Aga teie vaadake parem Andrese tehtud imeilusaid pilte. Sain plaadi ka kätte ja korra läbi vaadata, kui oleks aega nüüd korralikult süveneda ja imetleda…

Kui aega saan, panen siia rohkem pilte.