Oct 242009
 

Me kiskusime täna natuke Abikaasaga, sest ma olen olnud terve viimase nädala hirmus laisk ja pole midagi asjalikku teinud. No peamiselt sellepärast, et ma pole viitsinud lapsega väljas jalutamas käia. Täitsa tõsi – sihuke asi pole üldse hea. Nii et luban ennast parandada.

Peale jalutamise oli teine valus teema söögitegemine. Siiani, pean ausalt üles tunnistama, on ainult Abikaasa süüa teinud. Aga tõepoolest, see ei ole sugugi õiglane, mina peaks ka tegema. Samuti on meil probleem, et kohalikes poodides on niru valik, pole midagi asjalikku osta. Ja ei oska piisavalt mitmekesiseid toite välja mõelda – käime pea iga päev poes, nii et raha kulub meeletult palju, aga sööme ikka ainult kartulit või makarone ja kana või hakkliha jne. Aga Plika hakkab ju ka varsti meie toitu sööma, menüü peab minema tervislikumaks ja mitmekesisemaks.

Kõigis kohalikes suuremates kettides on väga palju organic tooteid, aga paratamatult tekib küsimus, kas need on ikka NII organic – kas kõik on ikka võimalikult kohalik jne. Vaevalt et suured ketid väga mingeid kohalikke väikeettevõtjaid toetavad – neil on peamine, et saaks korraga palju ja võimalikult odavalt. Teine asi, mis mulle näiteks Tesco puhul tohutult närvidele käis, oli see, et koju tellides pakendasid nad kauba meeletusse kogusesse kilekottidesse – ja nad, raiped, ei pane neid korralikult täis ka, panevad igasse kotti kaks asja ja seovad siis pealt kinni. Jube mõttetu raiskamine!

Niisiis otsustasin, et tuleb leida netipood, mis müüb ainult mahetoitu ja toob selle koju kätte.

Oh, ja ma googeldasin ja lugesin ja rõõmustasin, süda suisa hõiskas sees. Neid on nii palju! See on asi, mida ma Londoni juures armastan – London on nii suur, siit saab kõike. Ja ei ole mitte üks valikuvariant, neid on alati palju, kõigil on võimalus endale parim leida.

On olemas tore leht, mis annab igakülgset infot organic toodete ja eluviisi kohta UK-s, kus on meeletus koguses infot ja aadresse, näiteks siin on olemas kõik veebipoed, kust Londonis mahetoitu koju tellida saab, ole lihtsalt mees ja vali välja, milline sulle kõige rohkem sobib. Põhimõtteliselt on see leht võrreldav Bioneeri või roheline24-ga, lihtsalt terves Eestis on neli-viis korda vähem inimesi kui Londonis (kogu UK-st ei hakka üldse rääkimagi), nii et mahud ei saagi olla võrreldavad.

No ja kui lugeda näiteks selle poe tegutsemispõhimõtteid või selle poe korduma kippuvaid küsimusi – mida ma sinna Tescosse enam otsin??? Kui mulle tuuakse koju kätte mahetoit firmast, mis tõepoolest müüb võimalikult palju kohalikku, peab silmas transpordikilomeetreid, pakendab võimalikult vähe, kõik toit on garanteeritult mahe… Ah, ja nad isegi ütlevad sulle seal lehel, mis selle autojuhi nimi on, kes sinu piirkonda tellimusi kohale toimetab. Lihtsalt võrratu!!!

Oh, mul on ausõna nii võrratult hea meel. Londonis on kõik see värk nii lihtsaks tehtud – soov süüa mahetoitu pole siin mingi ökofriikide teema, see on nii loomulik, nii lihtne, nii kättesaadav! Absoluutselt kõiki asju saab mahedalt ja kõik, mida annab kohalikult teha, on ka kohalikult olemas, hinnad pole nii kallid kui kohati Eestis, ei pea jooksma mööda erinevaid poode, et kõik eluks vajalik kokku saada, kojutoomine on TASUTA! Eks ma nüüd surfan ja uurin neid lehti ja võib-olla proovin erinevaid firmasid…

Iganädalane puu- ja juurviljakast tagab ka selle, et menüü saaks mitmekesine – ei pea enam ise nii palju mõtlema, mida süüa teha. Suurepärane!

Oi, ma ei jõua ära oodata :P

Pärast listi kiiret läbivaatamist jäidki sõelale need kaks poodi, mida ülal linkisin. Uurin veel natuke, aga hetkel tundub valik Abel&Cole‘i kasuks – hinnad tunduvad sutsu soodsamad (ok, delivery on 99p, aga see on nii väike summa, et praktiliselt tasuta :D), valik suurem, koduleht on suurepärase disainiga ja väga informatiivne, seal on isegi meeletult retsepte… Ja uutele klientidele on pakkumine, et kui tellida kuu aega iga nädal £15 eest, saab £50 eest tasuta osta. Oh. Imeline.

Hakkasin mõtlema, et piim võiks ikka klaaspudelis tulla (Abel&Cole’is on ainult plastikus) ja üleüldse võiks piima- ja pagaritooted tulla tihedamalt, kui kord nädalas – palun väga, piimamees toob mõlemat (ja palju muudki)! Minu piirkonnas 3x nädalas – esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Ainult et enamik tooteid pole neil organic, leiva-saia valikus ainult Kingsmill, see ei lähe kohe mitte. Piim on küll organic ka, aga liitri hinnaks tuleb £1.28, plastikpakendis suure piima puhul on liiter ainult 94p… Samas, see vahe pole ju NII suur – saaks tihemini värsket piima ja oleks keskkonnasõbralikum :)

Leidsin ühe koha veel, aga neil pole miskipärast toodete kohta infi väljas… No saatsin meili – vaatame, mis räägivad.

Päh… Nii palju, kui ma suutsin netist välja uurida, siis tolle esimese koha organic piim on homogeniseeritud, siis ma küll pole nõus klaaspudelite eest nii palju peale maksma, kui plastikus odavamalt ja homogeniseerimata saab. Aga äkki tolles teises kohas on homogeniseerimata? No näis.

Oct 232009
 

Täna hommikul oli teist korda juhus, kus Plika mängunurgast tuli hädakisa ning asja uurima minnes avastasin ta hädalise näoga, kummik käe otsas:

Eelmine kord eeldasin, et ta ei saa lihtsalt ise kätt kätte, tõmbasin kummiku ära ja ei süvenenud asjasse. Alles täna jõudis kohale, et käe saaks ta ise kätte küll, aga mitte palli, mille ta oli eelnevalt sinna sisse susanud. Hoopis sellepärast siis kisa :P

Lõpetuseks üks pildike tema mängunurgast. Hommikune värk, pole jõudnud veel asju üle toa laiali vedada ;)

Oct 232009
 

Okei, Plika läks eile alles poole kümne paiku magama (või isegi kümme? pool üheksa üritasime esimest korda, ei jäänud, ehkki lõunauni oli tavaline 11.45-13.45) ja ärkas öösel nelja paiku nuttes üles (gaasid vist, vähemalt peeretas), nii et tema magama saamiseks läks 10-15 min rahustamist (tissist üksi ei piisanud). Aga kui me täna hommikul voodist lõpuks välja saime, oli kell 10:38!

Okei, tegelikult ta ärkas sutsu varem – no ütleme, kõige varem kümnest, pigem veerandist või poolest. Mina olin unine ja tukkusin, tema nihverdas voodis, patsutas mind, tiris juustest ja ajas ennast püsti.

Aga ikkagi. Et ta üldse NII kaua magas. Hämmastav. Äkki hakkab inimeseks saama :P

(Ei, mul ei ole tegelikult mingeid illusioone, ma tean, et mind ootab veel palju kella kuueseid hommikuid ees. Aga SIIANI pole neid õnneks pea ühtki olnud, ehkki ta läheb magama ilusti 20-21 vahel)

Oh, ma ei kujuta ettegi, mis kell ta nüüd lõunaunne jääda võiks :D

Oct 232009
 

Olen terve tänase päeva ainult Marise blogi kallal nokitsenud, üle kolme kuu ümber tõstnud. Tõenäoliselt läheb mul sellele veel terve nädal. Aga no ma võtan rahulikult, muid asju ju vaja ka teha :P

Saime üleeile õhtul Amazonist paki välise kõvaketta ja veebikaameraga (RAMiga läheb kauem) – nüüd pole aga vanaemast kippu ega kõppu olnud, kellele ometigi last näidata saaks. Igatahes on Plikal nüüd uus mänguasi – pappkast. Sinna on hirmus tore asju sisse sisse panna (mhm, alates sellest WC-intsidendist ta muudkui panebki asju igale poole sisse, lahe)… Või ka ise sisse ronida:

Aga väga kaua seal muidugi olla ei viitsi:

Ja taas üks kaader “väike punk” seeriast:

Oct 222009
 

Täna juhtus kaks toredat asja, mõlemad Plikaga seotud.

Esiteks. Plika magab tavaliselt lõunaund 1,5-2 tundi. Täna hommikul olevat ta poole viiest seitsmeni üleval olnud ja Abikaasat patsutanud (mina ei tea, mina magasin), siis magas üheksani (tavaliselt ärkab koos Abikaasaga kaheksa paiku). Seega jäi ka lõunauni hilisemaks. Ja ta magas 3,5 tundi! 12.45-16.15!!! Müstika, ausõna. Ma olin muidugi või sees.

Lisaks veel see, et tavaliselt ärkab ta lõunaunest pärast seda, kui on läbi une nutma hakanud ja on seega alguses viril. Täna ärkas täitsa vaikselt üles ja päterdas ise siia tuppa – voodit meil ju veel pole, nii et ta magab põrandal ja toa uks, mis on tavaliselt kinni, oli ka lahti jäänud. Nii et käputas vaikselt minu juurde, ronis mu tooli najale püsti, vaatas mulle unise näoga otsa, naeratas ja ütles: “Emme!” Niiii armas. Ma tean küll, et ta ise veel aru ei saa, mida ütleb, et mina ja Abikaasa ja võhivõõrad inimesed ja arvuti, kõik on emmed, aga ikkagi on nunnu.

Teiseks jälle hambateema. Ma hiljuti kirjutasin, et purihammas on vist tulemas ja et ma ei oodanud neid enne aastaseks saamist. Ma siis enda peaga mõtlesin, et Plika on 11-kuune, ehkki tegelikult oli juba veidi rohkem. Tänaseks on täpselt 11,5 kuud. Ja mis hammas välja puges? Hoopis alumine parempoolne silmahammas, mis peaks raamatutarkuse järgi hulka hiljem tulema (ma isegi ei mäleta enam, millal, aga silmahambad tulid vist suht-koht viimastena? Kessu plika oli muidugi veel suurem anomaalia :D ). Igatahes kõliseb :P Lisaks on minu arust sealt edasi kohe kaks purihammast ka valgete täppidena läbi igeme kumamas, aga lõikunud veel pole. Ja teisel pool all vist kumas ka üks täpike… Ülevalt ma ei näinud, ta ei lase ju üldse vaadata, hea, et nii paljugi nägin.

Aga muidu olen ma eile õhtust saadik tegelenud Marise blogi ümberkolimisega Bloggerisse. Ma käisin talle juba aasta alguses peale, et ta sealt nõmedast Xangast ära koliks ja valgeks inimeseks hakkaks (no mulle kui lugejale on see oma kirbukirja ja reklaamidega hirmjõle koht, aga ma kasutan õnneks Google Readerit, nii et olulist vahet polnud). Tegin talle toona nii Bloggeris kui WordPressis näidise valmis, aga kolimine jäi pooleli, sest piisavalt suurte piltide lisamine ei olnud mugav.

No nüüd sai tal Xangas kuu pildilimiit täis, aga oli vaja kangesti veel panna. Ja see Bloggeri kujundus talle tegelikult meeldis :P Ja kuna ma olin tänu pulmaalbumite tegemisele just endale Picasa tõmmanud ja avastanud, kui lihtne sellega pilte üles laadida on, siis sai lahendatud ka pildimajanduse mugavuse probleem – Picasast saab valida, et ta laeks suured failid väikselt üles, nii ei pea Maris neid eraldi väiksemaks tegema ja 1GB limiidist piisab sel kujul hirmkauaks.

Nii et siis kolimine :P Blogi uus nimi, muideks, on Iirise välja mõeldud – tema oli esimene, kes Marise sel viisil oma blogrolli pani. Mulle hakkas meeldima ja panin endale ka, nüüd siis ongi sihuke nimi. Igatahes olen ma kogu selle kolimise värgiga hullult rahul, Blogger ruulib. Blogi on nüüd palju ilusam. Muhahaa. Minu võit!

Ja mina olen muidugi ka see neeger, kes nüüd käsitsi ükshaaval tema postitusi Bloggerisse ümber kopeerib :D :D Täiesti vabatahtlikult kusjuures, mulle meeldib selline nokitsemine. Olen eilse õhtu ja terve tänase päevaga saanud hakkama ainult sept 2007-veebr 2008. Ei tea, mitu päeva veel läheb, enne kui lõplikult kolitud on :D Kommentaare tal Xangas õnneks praktiliselt pole – need, mis on, on peamiselt minu omad ja suht mõttetud, nii et võivad vabalt jääda. Postitused saab ju ilusasti ära kopeerida ja kuupäeva vanemaks muuta. Pildid saab uuesti lisada. Mhm, ma tean, et ma olen veider, aga mulle päriselt väga meeldib selliseid asju teha.

Ahjaa – kui keegi peaks tahtma veel rohkem pulmapilte näha, kui siin blogis juba olnud on, siis andke teada, saadan teile lingid.

Eh, eile olin kaheni üleval, ei raatsinud kolimise õhinas kuidagi varem magama minna… Täna lähen küll nüüd kohe, ei viitsi enam nii kaua.

Oct 222009
 

Täpselt nädal tagasi toodi voodi. Tükkidena. Panin täitsa üksi kokku :P Abikaasa oli ju tööl, polnud ometi aega oodata, et ta koju jõuaks. Õpetus oli olemas, läks libedalt, nagu suur pusle.

Jube s*tt voodi, muide. Esiteks pole tal põhi mitte puulippidest, vaid metallvarbadest – need on seal siis reas ja keskel on teistpidi risti üks. Aga see ristine on ainult paarist kohast kinnitatud, nii et kõik ülejäänud kolisesid, kui voodis külge keerata. Teipisin kõik kinnitamata ristumiskohad kinni, sai parem.

Teiseks on raam suurem kui madrats, ehkki mõlemad on king size. Peatsist/jalutsist on paarkümmend senti ülearu, külgedelt vähem, aga ka nats. Ja kui suure hooga voodile istuda, siis läheb madrats kohe väga paigast ära, libiseb lihtsalt veerandi võrra üle ääre. Ja muidu on ka s*tt madrats, sihuke…Vedrune. Aga no mis seal ikka. Suva :P

Vanast diivanist üle jäänud padjad (selle nö põhja või aluse viskas omanik välja), millest ehitatud “voodis” seni magasime, said nüüd elutuppa “diivaniks” laotud.

Omanik käis nädalavahetusel oma naisega siin, tõid meile mõned asjad ja nokitsesid siin teha terve päeva, mingit silmaga nähtavat tulemust polnud rohkem kui et elutoa kolmandale aknale sai ka kardin ette ning kamina kohale riiul ja peegel:

Ahjaa, meie gaasikamin, mis päeval on Plika eest ära peidetud, me ükskord testisime seda ka. Niru:

Homme peaksime lõpuks Plikale voodi saama. Turvaväravatega juhtus sihuke “tore” lugu, et too Abikaasa töökaaslane, kes need meile laenama pidi, läks neid oma vanematekodust ära tooma, aga kuna ta isa ei olnud sel ajal kodus, oli ta need varem maja kõrvale välja tõstnud ja no võite kolm korda arvata, kas need olid alles või ei. Püha idiootsus, kas ta tõesti ei tea, et Londonis välja tõstetud asjad kaovad kohe, et välja tõstmine tähendabki: ma ei taha neid enam, viige ära?? Nojah, igal juhul jäime ilma :D Too kolleeg lubas uurida, äkki saab mõnelt teiselt sõbralt laenuks. Loodame parimat.

MrsB küsis mu käest mõni aeg tagasi, mis asjad meil elamisest veel puudu on ja ma ei viitsi ikka veel neid üles kirjutada, ehkki list on siinsamas laua peal. Põhimõtteliselt on kõige hädavajalikum ilmselgelt olemas, ülejäänut annab olemasolevate ebamugavamate variantidega asendada. Ma mõni teine päev ehk kirjutan pikemalt.

Oct 202009
 

Väike punk arvuti taga:

Vannimõnud:

Palllll!

Elevant, mis Maris jõuludeks kinkis, on üks hetke lemmikuid:

Ükskord, kui toas hirmus palav oli, võtsin Plikal riided seljast ja jätsin ta mähkme väel mängima. Pisut hiljem avanes järgmine vaatepilt:

Milleks kandekott?

Pisike, nunnu ja magab:

Peavõru proovimas:

Kui saaks vaid kõrgemale…

Igasuguseid riideid on mõnus kaela ümber panna…

…kui hästi läheb, siis õnnestub suisa pähe tõmmata.

Loeb:

Oct 202009
 

Avastasin enda jaoks hiljuti kaks uut blogi.

Esimeses neist kirjutab eestlanna Mari oma elust, tööst ja abielust Londonis – sellest teemast ei tüdine ma küll kunagi ära, eestlaste UK-kogemused on alati mõnusad lugeda ja neist leiab palju äratundmisrõõmu.

Teiseks avastasin ma täiesti juhuslikult alles nüüd blogi, mida kõik teised rohehuvilised ilmselt juba ammu teavad – Lapsuliblikas ehk Katrin kirjutab seda alates 2007. aasta detsembrist, kui otsustas minna järjest enam üle ökoeluviisidele. Hirmus huvitav lugemine, ehkki nüüdseks on blogi unarusse jäänud, sest Katrin töötab juba mõnda aega säästva eluviisi portaali Bioneer tegevtoimetajana ning kirjutamise energia läheb arusaadavalt peamiselt sinna. Ma siiski loodan, et blogi ehk ka veel täieneb ja soovitan läbi lugeda kõigil, kes teemast huvitatud.

Remondiblogisid ma pole seni eriti lugenudki – Maarja ja Sveriku oma ainult (ja kuna neil sai remont valmis, siis seda teemat enam juurde ei tule), no ja nüüd Krista kirjutab muuhulgas ka sellest, kuidas nende uues kodus asjad edenevad. Aga sihuke lugemine on hirmus põnev ja huvitav (no teadagi, tahaks ju ise ka), loeks muudkui veel ja veel.

Nii et soovitage veel samal teemal, kui keegi teab midagi, mida mul blogrollis juba pole!

Oct 162009
 

Plika on viimased päevad keskmisest virilam. Abikaasa kahtlustas hammast, mina arvasin alguses, et vast ikka pole, purihambad peaks ju umbes aastaselt tulema hakkama. Eile vaatasin, et näpud on ikka kogu aeg suus, äkki tõesti – hammaste poolest on ta seni nagunii umbes kuu aega raamatutest ees olnud.

Täna vaatasin suhu kah, nii palju kui vaadata lasti. Alumise parempoolse esimese purihamba koha peal on mu meelest muhk küll, kui ma seda just ette ei kujuta (vist ei kujuta). Lusikaga veel ei kõlksunud.

Mis seal ikka. Nelson ja närimisrõngad läksid jälle käiku. Näis, kas mu kujutlusvõime varsti valge peakese ka välja pistab :P

Oct 162009
 

Peaks olema (kõigil teistel on):

Postituse pealkiri
Kirjutab Tikker blogis Hullu Tikri Päevaraamat

Aga minu puhul on ainult:
Postituse pealkiri
Kirjutab blogis Hullu Tikri Päevaraamat

Nii Bloggeris kui Blogtrees on mul nimi olemas. mis värk on?
(ma olen selle üle varemgi mõelnud, pole lihtsalt viitsinud küsida)

Ja kui ma juba küsimas olen, siis võin sama hästi seda ka küsida, millal Blogtrees blogi nimi ükskord ära muutub, kui ma ise seda juba üksjagu aega tagasi muutsin. Õigemini mitte nimi, vaid see lause, mis nime all kirjas. Mitte et eriti vahet oleks, aga lihtsalt huvi pärast…