Nov 082009
 

Kinnisvaraportaalide külastamine on mul juba pikaajaline haigus, aga täna otsustasin uitmõtte ajel vaadata hoopis Tallinna pakkumisi – seni olen piirdunud Tartuga. Tahtsin vaadata, kas on siis tõesti Tartuga samad hinnad, nagu ajalehtedest lugenud olen. Ja üleüldse olen hakanud mõtlema, kas äkki poleks siiski Tallinnas parem elada – kui leiaks kodu, mis oleks sobivas piirkonnas. Me pole küll kumbki Abikaasaga erilised Tallinna fännid, aga minul on motivatsioon sõprade näol + tööd on kergem leida ja palgad paremad ja igasuguste asjade valik suurem ja Pärnule lähemal… Ühesõnaga VAADATA ju võib, eks.

Otsisin samadel kriteeriumitel kui Tartuski – alates 3 tuba ja 50 ruutu, kuni 3. korrus ja 700k. Üks asi, mis kinnisvaraportaalides minu meelest puudu on, on võimalus märkida korruste arv, mis majal endal maksimaalselt olla võib – mina näiteks üle kolme üldse ei vaatakski. Igatahes tuli 149 sobivat korterit, pärast mägede välja jätmist kõigest 43.

Pean tunnistama, et valik on tõepoolest suurem ja sama hinnaga leiab kohati paremaidki asju. Leidsin päris mitu pakkumist, mis suu vett jooksma panid. Okei – Tartus leiab mõne üksiku (pealtnäha) normaalse koha ka alla poole milli, Tallinnas mitte. Aga pool milli ja natuke peale ning pakkumisi on. Küllalt.

Oeh. Minu meelest on see igatahes äärmiselt ebaõiglane. Tartus peaks ju odavam olema! Aga kui ma seda Marisele kurtsin, siis ta väitis, et see ongi normaalne, sest Tartu on muutumas gentrifikatsioonipealinnaks ja ilmselt lähevad hinnad seal veel kallimaks. Kui ma palusin tal selle fancy väljendi maakeelde tõlkida, et mitte urbanistikat õppinud ka aru saaks, sain teada, et põhimõtteliselt on tegu nähtusega, kus noored heal järjel olevad inimesed asustavad uuesti lobudikrajoone ja teevad neist sellised hea õhkkonnaga, kunstipärased ja toredad kohad, et kõik tahavadki sinna kolida.

Hmm. Sel juhul tundub olevat mõttekam ikka Tartu väheste odavate pakkumiste seast mõni välja tuhnida ja ära kasutada või mis. Oeh… Ei mina tea. Igal juhul tuleb enne ostmist ära otsustada, kuhu me paigale jääda tahame. Keerulised valikud. No õnneks aega veel on.

  2 Responses to “Kinnisvaramõtteid”

  1. Inglismaale ei taha jääda?

  2. Igaveseks kindlasti mitte. Siin on väga äge ja praegu ei tahaks ma kusagil mujal olla, aga Eesti on siiski kodu.

    Ideaalne oleks omada kodu nii Eestis kui UK-s ning veeta aega vastavalt sellele, kus maal parasjagu parem tundub. See eeldaks aga asukohast mitte sõltuvat tööd ja mitte koolis käivaid lapsi. Ehk siis pole paraku teostatav. Siinmaal kinnisvara osta nagunii ei jõuaks…

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)