Mar 312010
 

Tänase päeva esimene pool oli äärmiselt unine ja laisk – kuna kraadid kukkusid 14 pealt neljale, keeldusin isegi õue minemast :P

Pool Plika uneajast molutasin ka arvutis maha. Siis mõtlesin natuke, kuidas ikka ilgelt nõme päev on, MITTE midagi ei viitsi. Kuna arvutis polnud ka miskit tarka teha, otsustasin jutukat lugeda, aga sundisin ennast kõigepealt natuke koristama, Plika mänguasju kokku korjama jms.

Tulemus? Ma peaks meeles pidama, et üsna tihti on koristamine selgelt kättevõtmise asi ning kuna ma olen loomult organiseerija ja korrafriik, siis on endale üpris kerge vastav tuju lihtsalt tekitada. Nii ma siis sättisingi, kuni elutuba sai täitsa korda – vot selline oleks pidanud juba sünnipäeval olema :) Kes siin käisid, need vast mäletavad seinaäärsel laual ja riiulil kõrgunud kuhjasid :P

Mul on endiselt suur kotitäis sorteerimist vajavaid pabereid ja kaosesahtel, aga kott on peidus ja sahtlist ju ka asjad välja ei paista, nii et näiliselt on kõik korras. Oi, ma olen rahul! Kõige rohkem käib pinda ju ikka see segadus, mis pidevalt silma all.

Kui tuba oli korras, kleepisin punase paberiga üle pappkasti, mis meil arvutilaual juhtmeid peidab – see oli kõige tavalisem pruun papp, lisaks kohviplekkidega. Kogu aeg vaatasin, et nii kole, nüüd on ilus :) Siis heegeldasin veel paar ringi Iirise vannitoamatti, varsti saab valmis ka. Ning kuna koristamise ja organiseerimise tuhin ei olnud õhtuks veel kuskile kadunud, sättisin erilise hoolega nelja sorti värsket salatit kunstiliselt õhtusöögitaldrikutele, leidsin hiljem niigi korras köögis igasugu pisiasju, mida veel ära teha ning puhastasin Plika vannisoleku ajal ülipõhjalikult tema kummiparte – need lähevad seest pidevalt hallitama, väga ebameeldiv. Igatahes nii puhtad pole nad küll juba ammu olnud :)

Nüüd on siis vaja veel paberid ära sortida, sahtel ära koristada ja Plika riietest ülevaade teha. Neli vaba päeva on ees (siinmaal on lisaks suurele reedele ka esmaspäev vaba) – rahapuudusest ja eriti nirust ilmast tulenevalt pole meil mingeid plaane nagunii, vast jõuangi siis kõik tehtud. Esmaspäeval tuleb Kadri külla, siis on jälle põhjust kooki teha ja… :)

Mar 312010
 

…seekord viimane, jällegi peamiselt vanaema rõõmuks. Kõik kolm sai tehtud pühapäeval, aga mõtlesin, et panen väikese vahega üles, on põnevam. Teate küll, milleks kõik kommid ühe õhtuga ära süüa, kui nendest saab mitu õhtut rõõmu tunda ;)

Mar 312010
 

Alati on neid, kes väidavad, et Eestis on kõik nii p*rses, oleks viimane aeg minema kolida, mujal on ju palju parem. Või tänavad jumalat, et seda tegid (enne kui asi hullemaks läks). Masu süvenemisega selliste avalduste osakaal üha kasvab.

Ja kui kuskil eestlaste välismaale kolimine teemaks võetakse (näiteks siin), siis on alati küllaga kommentaarides ilkujaid: näe, kõrgharidusega eestlased teevad võõras riigis sibitööd, kulutavad enamik palgast mõttetu jagatud eluaseme üüri maksmisele ja on hullult rahul, sest välismaal on ju kõik parem.

Mina ei saa aru ei ühtedest ega teistest. Ma ei kolinud londonisse sellepärast, et Eestis oleks minu arvates nõme. Esimesel korral oli minu isiklikus elus lihtsalt seisak, tundus põnev natuke maailma avastada. Teisel korral sai ajendiks tööpakkumine, mis tol hetkel majanduslikult mõttekas ja ka muidu ahvatlev tundus.

Aga Eesti on ja jääb armsaks kodumaaks. Kodune võib olla ka mujal, aga see päris kodu, ühes pere ja sõprade ja rahvusliku arusaamise ning kaasmaalaste veidrustega… See on ikka ainult Eestis.

Ma olen ilmselt liiga harjunud vaatama kõiki asju eelkõige positiivsest küljest. Kui keegi küsib, miks ma kolisin Londonisse või tagasi Eestisse, siis loetlen esmajärjekorras ette ikka kõik need head asjad, mis ajendasid tagasi kolima. Jaa, kindlasti mainin lõpetuseks ka probleeme ja asjaolusid, mis tolle koha, kust parasjagu ära kolisin, vähem ahvatlevaks muutsid ning kolimisplaani üldse võimalikuks tegid… Enamasti jõuan ma aga selleni, et ehkki eelmises kohas oli äge, siis uues on veel ägedam. Lihtsalt – ajaga muutub kõik, meie soovid ja vajadused ja olukorrad ja…

Minu meelest on arusaamatu kuskil elada ja viriseda, kui halvasti kõik on. Kui ei meeldi, siis on kolm varianti. Kui võimalik, tee midagi asja parandamiseks. Kui mitte, siis lepi sellega – ela oma elu ja ära mõtle halvale, mille muutmine pole sinu võimuses. Kui enam tõesti ei kannata, siis koligi ära sinna, kus su meelest parem on. Aga lihtsalt paigal olla ja vinguda, kui halb kõik on? Midagi mõttetumat annab välja mõelda.

Ühesõnaga… Minu meelest on täiesti normaalne see, et inimesed (loe: eestlased) kolivad aeg-ajalt välismaale. Reisimine ja võõrsil elamine avardab nii tohutult maailmapilti ja annab kogemusi. On neid, kes tulevad hiljem tagasi, sest Eesti on ikkagi kodu. On ka neid, kes jäävadki võõrsile, sest neile tundub seal parem ja kodusem… Või on seal näiteks armastus :) Ja mõlemat pidi on okei! Tänapäeval on see ju nii tavaline, elada välismaal. Ikka seal, kus endal kõige parem on.

Aa, aga mis mu jutu mõte on? Ega suurt polegi. Igaühe elu on tema enda valik – targad tegutsevad, rumalad ainult virisevad. Peaksin ilmselt lihtsalt vähem ajaleheartiklite kommentaare lugema :)

Tegelikult on sel jutul isiklikum perspektiiv ka, aga sellest mõni teine päev.

Mar 292010
 

…kus Plika teeb lihtsalt nägusid ja muid tükke ning on muidu armas. Ma ausõna ei eelda, et enamik teist peaks viitsima minutite kaupa võõraste tittede videosid vaadata (isegi mina tihti ei viitsi), aga vanaemale ja tädidele kindlasti meeldib ;)

Mar 292010
 

Enamasti mööduvad mu päevad pigem laiseldes – kõik vajalik saab tehtud, kodu on korras ja laps rahul, aga midagi enamat ka ei viitsi. Mõningatel päevadel tabab mind see-eest hirmus piinlikkustunne, et nii laisk olen ja sellistel puhkudel raban nagu hull, et kõik varasemad maha molutatud päevad tasa teha.

Täna tuli jälle üks noist usinushoogudest – hakkasin Plikaga väljas olles toksima mobiili nimekirja kõigist noist asjadest, mis oleks vaja ära teha, aga mida olen ühel või teisel põhjusel mõnda aega edasi lükanud. Ikka selleks, et kui Plika magama jääb, saaks kohe härjal sarvist haarata.

Niisiis olen ma täna pesnud kolm masinatäit pesu (kolmas küll alles käib) – nii meie kui Plika voodiriided ja minu hommikumantel, hetkel pesevad mähkmed. Käsitsi pesin ära Plika villased kindad ja sokid, mille kasutamiseks ilm juba liiga soe on, ning elutoa kardina, millele Plika kaks kuud tagasi kohvitassi peale tõmbas. Kardinapesu nägi välja nii, et võtsin suure potiga kuuma vee ja sapiseebi segu, solgutasin määrdunud kardinaosa seal sees (õnneks oli ainult alumine nurk), siis tõin puhta vee ja loputasin. Õhuke kardin, kuivas radika vastas kümne minutiga ära. Selle vannitoas pesemiseks maha võtmine oleks tundvalt aeganõudvam ja keerulisem protseduur olnud.

Kõik järge oodanud õmblustööd said samuti tehtud – õmblesin ette mantlinööbi, mis oli juba nädal aega peaaegu käise küljest ära kukkumas, õmblesin kinni Plika mähkmepükste lahtihargnenud krõpsu ning tegin korda Plika maasikamütsi, selle üle olen eriti uhke – need maasika valged träpsud olid poolenisti kadunud, sest Plika oli lõnga pingule tõmmanud. Võttis üksjagu aega, et seda õigesti tagasi saada… Ja üks väike auk vajas ka kinni nõelumist.

Oma lammastega koti tegin korda – üks lammas oli peaaegu lahti tulnud, õmblesin korralikult kinni. Ja pesin ära kotinurga, mis kaks kuud tagasi tollesama kohviga pihta sai.

Mis veel… Puhastasin oma saapad ära :) Kastsin lille – minu puhul on legendaarne, et ma suudan kõik potililled välja suretada, unustan neid lihtsalt kasta. Sain sünnipäevaks ilusa lille, tahaks seda nüüd ikka hoida.

Lõpetuseks hakkasin likvideerima kuhjasid elutoa laualt ja riiulilt – laua sain täitsa korda, nüüd on veel ainult üks kilekotitäis pabereid vaja ära sortida, muu paigutasin ära. Riiulipealseni ei jõudnud, lisaks valitseb ühes sahtlis, kuhu kõik pisikesed asjad eest ära pandud sai, paras kaos. Need võtan siis homme ette.

Enamik listist võin igatahes rahuloluga maha kriipsutada. Et seda usinust nüüd ikka jätkuks, kuni kõik tehtud on! Kui hästi läheb, peaks tegelikult kahe päevaga (loe: lõunaunega) hakkama saama – ühel likvideerin järelejäänud kaosekolded (riiul, sahtel, paberikott), teisel sorteerin ära kõik Plika siinolevad riided, teen listi ja fotod, et oleks kerge ülevaadet saada, kas on vaja midagi tulevasele ilmakodanikule mõeldes juurde muretseda.

Ja kui kõik vajalikud asjad tehtud saavad, keskendun Plika uneaegadel raamatupidamise tudeerimisele – mul ootab raamat kuid kapinurgal, aga pole sissejuhatusest kaugemale jõudnud. Kui ma seda praegu läbi ei loe, siis pärast augustit pole mul rahulikult lugemiseks ja süvenemiseks vist päris pikalt aega…

Mar 292010
 

Jajaa, mul on sellele kostüümile sobivamad kindad ka, maasikatega ja puha… Aga need on poolenisti valgest lõngast, nii et mänguväljakul lörtsida ei raatsi :P

Mar 292010
 

Hommikusöögiks röstitud pittasaiad muna-majoneesi segu ja rohelise sibulaga.

Lõunasöögiks eile tehtud kodujuustu-kreveti-värske kraami salat.

Õhtusöögiks tursk spargliga ning kohupiima-toorjuustu mustikakook.

Mina olen rahul!

Plika magas lõuna ajal kolm tundi – veerand kahest veerand viieni. Nüüd ei taha aga kuidagi magama jääda, muudkui viriseb ja laliseb. Süüdistan kellakeeramist, vana aja järgi on ju praegu alles üheksa :P

Mar 282010
 

Odavaim rafineerimata fair trade pruun suhkur, mis ma siin leidnud olen, maksab £1.34 ehk ca 24 krooni kilo. Sama suhkur mahedana maksab £2.40 ehk 42 krooni kilo. Meie kasutame praegu esimest, sest hinnavahe on pea kahekordne ja see on meie kodupoe Sainsbury’s omatoode, odavat mahesuhkrut saaks aga Tescost, kus me lihtsalt ei käi.

Eestis… Leidsin Ökosahvri lehelt mahesuhkru 89-kroonise kilohinnaga (see oli muidugi nö täistoor-roosuhkur, mis on tavalisest rafineerimata roosuhkrust veel kasulikum), tavalist rafineerimata fair trade pruuni suhkrut ostsime paar korda Selverist, kus odavaim variant maksis üle 40 krooni 500 g (vist oli dansukker, aga võin ka valesti mäletada).

Kuna Selver pole aga kindlasti pood, kus oleksid kõige odavamad hinnad ja mujalt ma vaadanud pole, sestap küsimus: oskab keegi öelda, mis raha eest Eestis kõige odavamalt rafineerimata pruuni suhkrut saab? Olen huvitatud nii tavalise kui mahedast, ehkki pean tunnistama, et mulle pole oluline, et oleks too täistoor-roosuhkur, ma üle piiri ei viitsi ka minna.

Muide, kas te teadsite, et mõned pruunid suhkrud polegi rafineerimata, vaid tavaline valge rafineeritud suhkur, mis on lihtsalt pruuniks värvitud? Lugesin hiljuti siit – ega varem vist ausalt öeldes väga ei süvenenud küll sellesse, mis pakil kirjas – eeldasin, et kui on pruun, siis automaatselt tervislik…

Mulle lihtsalt tundub, et kui me ükskord autoga päriseks Eestisse tagasi tuleme, tuleks vist pagasnikusse muude asjade hulgas ka korralik suhkrutagavara soetada – ainult kohvi sisse jõuaks ju Eestistki osta, aga mulle meeldib hirmsasti kooki teha ja moositegemise kavatsused on ka…

Meie kasutame muidu kõigeks demerarat, seda on lihtsalt igalt poolt saada – ja minu meelest pole sel ka küpsetiste sees midagi viga, ehkki artikli järgi oleks hele muscovado või turbinado kohasem :P

Mar 282010
 

Lihaga on siinmaal suht kerge – maheliha on suurtes poodides kenasti olemas, osta ainult. Mõned hinnad on hirmkallid, mõned see-eest täitsa normaalsed. No ja siis on veel see lihtne reegel, et kõige keskkonnasõbralikum on kana, seejärel siga, siis loomaliha, kõige halvem lammas – mis ei tähenda, et ma ühegi liha söömisest keelduksin, lihtsalt ise ostes valime pigem kana ja sea vahel, loomaliha ostame vaid suurema isu korral, lammas maitseb õnneks nagunii vähem, nii et ise ei osta kunagi, aga kui näiteks külas pakutakse, sööme küll :)

Muidugi jääb veel küsimus, kui mõnusates elutingimustes need loomad kasvanud on ja kas kõik on ikka kohalik, aga organic nimetuse saamisega peaks mu meelest humaansed elutingimused juba kaasas käima ja liha pakkidel on tegelikult enamasti ilusti kirjas British (käisin just külmkapi kallal mahehakkliha pakki uurimas).

Kalaga on aga selline lugu, et ehkki see meile Abikaasaga mõlemale väga maitseb, siis me ei oska hästi valida ega osta, öko on sageli hirmkallis ja… No üldse, oleme võhikud :) Aga kuna kala on maitsev ja kasulik, siis otsustasin ennast sel teemal natuke harida.

Kõigepealt: organic silti saab külge panna ainult kasvatuse kaladele, mis on täiesti arusaadav – nö “metsikult” püütud kalade koha pealt ei saa ju kunagi kindel olla, mis tingimustes nad varem elanud ja mida söönud on. Ometigi võiks ju aga osata ka nende viimaste seas informeeritumat valikut teha, sest olgem ausad – vaevalt, et keegi meist ainult rangelt mahekala söömisega piirduks, ma ei kujuta ette, kas Eestis sihukesi üldse kasvataksegi.

Põhimõtteliselt on “tavalist” kala valides peamised kaks aspekti: tervise seisukohalt oleks hea võimalikult väikese elavhõbedasisaldusega kala, keskkonna seisukohalt ei tohiks süüa kalu, mida on nii palju “üle” püütud, et varud hakkavad otsa saama. No osaliselt need muidugi ka kattuvad.

Keskkonnasõbraliku kalavalikuga on lihtne – siin on hea ja põhjalik list, eriti mõnus on see PDF fail, mille saab välja printida, et oleks mugav kaasas kanda. Samuti on Bioneeri lehel asjalik artikkel, eesti keeles on kõik ikka loogilisem.

Elavhõbedasisalduse kohta ma guugeldasin ja uurisin – enamik infi oli ingliskeelne, kõiki kalu ma ei oska tõlkidagi (st sõnaraamatus pole) ja kuna mitmed artiklid olid näiteks USA tarbijatele, siis oli seal ilmselt mainitud palju kalu, mida pigem sealkandis püütakse ja siiapoole (suva siis, kas UK-sse või Eestisse) väga ei satugi. Igatahes ma üritasin teha mingeid järeldusi ja väikse kokkuvõtte.

Rasedatel ei soovitata süüa kala, mis sisaldab rohkesti elavhõbedat: kuningmakrell, sardiinid, tuunikala, hai, marliin ja mõõkkala. lõhet, krevette, tuunikalakonservi, säga (olevat Eesti punases raamatus) ja saidat (hm, pole muidu kuulnudki sellisest) soovitatakse süüa mitte üle 350 g ehk umbes kahe portsjoni nädalas.

Selle artikli põhjal on kõrge elavhõbedasisaldusega kaladeks peale ülalmainitute veel Atlandi ookeanist püütud hiidlest, haug ja meriahven.

Keskmise elavhõbedasisaldusega kalad olevat Alaska hiidlest, must tursk, tuunikalakonserv… Ja rasedatel soovitatakse kogu sellest listist ainult üks portsjon kuus süüa :)

Vähese elavhõbedasisaldusega kalad olevat anšoovis, punaforell, vähk, Vaikse ookeani lest, heeringas, hiidkrabi, kammkarp, metsik vaikse ookeani ja Alaska lõhe, farmis kasvatatud säga, merikarp, vööt(?)ahven ja tuurakala.

Osa kalu jäi kõigist listidest tõlkimata ja need, mis on ohustatud ja seega mittesoovitatavad, neid ei hakanud siia üldse panema, nendest saab Bioneeri artiklist ja sellelt teiselt lehelt piisavalt hea ülevaate.

Mm, seda olen ka mitmelt poolt lugenud, et mida väiksem kala, seda vähem elavhõbedat.

Üldiselt on see teema ikkagi võrdlemisi segane. Esiteks see, et peab silmas pidama, kuidas kasvatatud või kust püütud on, seda infot poes ju sageli pole. Teiseks on kalade elavhõbedasisalduse kohta käivad andmed ka kohati erinevad – ilmselt ei leia kuskilt absoluutset tõde.

Peale ülalmainitud kahe aspekti tuleks muidugi lähtuda veel sellest, milline on kohalik kala – kohalik on ju ikka kõige parem. Ja ma ausõna ei tea, mis kalu näiteks Eestist püüda saab… Okei, siin on hea list, eks ma teinekord tudeerin põhjalikumalt.

Aga praeguseks piisab sellest, et lasen Abikaasal tolle PDF faili välja printida ja teen sinna Bioneeri artikli ning elavhõbedasisalduse põhjal mingid märkmed juurde. Siis peaks edaspidi juba palju kergem olema :)

Kui keegi tahab siin kirjutatule vastu vaielda või midagi juurde lisada, siis kõik täiendused ja parandused on teretulnud!