Mar 252010
 

Kuna plika juba mõnda aega oma voodis probleemideta ja kiiresti magama jääb, otsustasime, et oleks aeg harjutada teda seda iseseisvalt tegema. Eile õhtul ja täna lõuna ajal katsetasin varianti, kus panin Plika voodisse ja läksin ise minema, aga jätsin magamistoa ukse lahti. Õhtul oli toas pime, läbi ukse paistis veidi hämarat elutoa valgust, lõunasel ajal on toas hämar (kardinad ette tõmmatud), uksest paistab päevavalgust, mis pole aga otsene, seega on siiski piisavalt hämar.

Ja õnnestus! Mõlemal korral oli veidike viginat, nii et laulsin nurga tagant salmikese karumõmmi unelaulu, selle peale rahunes aga kohe maha ja paari minutiga oli täielik vaikus majas. Loodetavasti lähevad edaspidised korrad sama libedalt :)

Ju see lahtine magamistoa uks, veidike valgust ja kõrvaltoast kostev arvutiklahvide klõbin või vaikne muusika tekitavad tunde, et me oleme lähedal. Päris pimedasse tuppa kinnise ukse taga üksi jäädes oleks kohe nutt lahti – uks kägiseb ka vastikult, nii et ei saa märkamatult ära “hiilida”. Minu jaoks pole aga mingit vahet, kas uks on kinni või lahti – need 10 min, mil Plika magama jääb, võime ju vaiksemalt olla, siis saab ukse kinni tõmmata ja ongi korras.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)