Mar 282010
 

Lihaga on siinmaal suht kerge – maheliha on suurtes poodides kenasti olemas, osta ainult. Mõned hinnad on hirmkallid, mõned see-eest täitsa normaalsed. No ja siis on veel see lihtne reegel, et kõige keskkonnasõbralikum on kana, seejärel siga, siis loomaliha, kõige halvem lammas – mis ei tähenda, et ma ühegi liha söömisest keelduksin, lihtsalt ise ostes valime pigem kana ja sea vahel, loomaliha ostame vaid suurema isu korral, lammas maitseb õnneks nagunii vähem, nii et ise ei osta kunagi, aga kui näiteks külas pakutakse, sööme küll :)

Muidugi jääb veel küsimus, kui mõnusates elutingimustes need loomad kasvanud on ja kas kõik on ikka kohalik, aga organic nimetuse saamisega peaks mu meelest humaansed elutingimused juba kaasas käima ja liha pakkidel on tegelikult enamasti ilusti kirjas British (käisin just külmkapi kallal mahehakkliha pakki uurimas).

Kalaga on aga selline lugu, et ehkki see meile Abikaasaga mõlemale väga maitseb, siis me ei oska hästi valida ega osta, öko on sageli hirmkallis ja… No üldse, oleme võhikud :) Aga kuna kala on maitsev ja kasulik, siis otsustasin ennast sel teemal natuke harida.

Kõigepealt: organic silti saab külge panna ainult kasvatuse kaladele, mis on täiesti arusaadav – nö “metsikult” püütud kalade koha pealt ei saa ju kunagi kindel olla, mis tingimustes nad varem elanud ja mida söönud on. Ometigi võiks ju aga osata ka nende viimaste seas informeeritumat valikut teha, sest olgem ausad – vaevalt, et keegi meist ainult rangelt mahekala söömisega piirduks, ma ei kujuta ette, kas Eestis sihukesi üldse kasvataksegi.

Põhimõtteliselt on “tavalist” kala valides peamised kaks aspekti: tervise seisukohalt oleks hea võimalikult väikese elavhõbedasisaldusega kala, keskkonna seisukohalt ei tohiks süüa kalu, mida on nii palju “üle” püütud, et varud hakkavad otsa saama. No osaliselt need muidugi ka kattuvad.

Keskkonnasõbraliku kalavalikuga on lihtne – siin on hea ja põhjalik list, eriti mõnus on see PDF fail, mille saab välja printida, et oleks mugav kaasas kanda. Samuti on Bioneeri lehel asjalik artikkel, eesti keeles on kõik ikka loogilisem.

Elavhõbedasisalduse kohta ma guugeldasin ja uurisin – enamik infi oli ingliskeelne, kõiki kalu ma ei oska tõlkidagi (st sõnaraamatus pole) ja kuna mitmed artiklid olid näiteks USA tarbijatele, siis oli seal ilmselt mainitud palju kalu, mida pigem sealkandis püütakse ja siiapoole (suva siis, kas UK-sse või Eestisse) väga ei satugi. Igatahes ma üritasin teha mingeid järeldusi ja väikse kokkuvõtte.

Rasedatel ei soovitata süüa kala, mis sisaldab rohkesti elavhõbedat: kuningmakrell, sardiinid, tuunikala, hai, marliin ja mõõkkala. lõhet, krevette, tuunikalakonservi, säga (olevat Eesti punases raamatus) ja saidat (hm, pole muidu kuulnudki sellisest) soovitatakse süüa mitte üle 350 g ehk umbes kahe portsjoni nädalas.

Selle artikli põhjal on kõrge elavhõbedasisaldusega kaladeks peale ülalmainitute veel Atlandi ookeanist püütud hiidlest, haug ja meriahven.

Keskmise elavhõbedasisaldusega kalad olevat Alaska hiidlest, must tursk, tuunikalakonserv… Ja rasedatel soovitatakse kogu sellest listist ainult üks portsjon kuus süüa :)

Vähese elavhõbedasisaldusega kalad olevat anšoovis, punaforell, vähk, Vaikse ookeani lest, heeringas, hiidkrabi, kammkarp, metsik vaikse ookeani ja Alaska lõhe, farmis kasvatatud säga, merikarp, vööt(?)ahven ja tuurakala.

Osa kalu jäi kõigist listidest tõlkimata ja need, mis on ohustatud ja seega mittesoovitatavad, neid ei hakanud siia üldse panema, nendest saab Bioneeri artiklist ja sellelt teiselt lehelt piisavalt hea ülevaate.

Mm, seda olen ka mitmelt poolt lugenud, et mida väiksem kala, seda vähem elavhõbedat.

Üldiselt on see teema ikkagi võrdlemisi segane. Esiteks see, et peab silmas pidama, kuidas kasvatatud või kust püütud on, seda infot poes ju sageli pole. Teiseks on kalade elavhõbedasisalduse kohta käivad andmed ka kohati erinevad – ilmselt ei leia kuskilt absoluutset tõde.

Peale ülalmainitud kahe aspekti tuleks muidugi lähtuda veel sellest, milline on kohalik kala – kohalik on ju ikka kõige parem. Ja ma ausõna ei tea, mis kalu näiteks Eestist püüda saab… Okei, siin on hea list, eks ma teinekord tudeerin põhjalikumalt.

Aga praeguseks piisab sellest, et lasen Abikaasal tolle PDF faili välja printida ja teen sinna Bioneeri artikli ning elavhõbedasisalduse põhjal mingid märkmed juurde. Siis peaks edaspidi juba palju kergem olema :)

Kui keegi tahab siin kirjutatule vastu vaielda või midagi juurde lisada, siis kõik täiendused ja parandused on teretulnud!

  17 Responses to “Ökosõbraliku kala otsinguil”

  1. Mismõttes kõige keskkonnasõbralikum on kana ja kõige vaenulikum lammas? Et lammas peeretamise läbi väljutab metaani, mis osooniauku suurendab vä?

    Muuseas näiteks säga on vähemalt Eestis punase raamatu kala ja tulenevalt sellest ei tasu süüa ka alla 350 grammi.

    Tõesti pole midagi nii napakat kui see postitus ammu lugenud.

  2. Vaatasin kalade nimekirja ka:
    http://www.bioneer.ee/eluviis/saastmine/aid-6872/Millist-kala-s%C3%BC%C3%BCa-ja-millist-mitte-

    No tõesti, internet on tore asi, aga igasugust jama ei ole mõtet vahendada või kui inimene tõlgib midagi, võiks uurida ka kohaliku konteksti.

    * tursk esineb kõigis kolmes nimekirjas. kommentaarid on liigsed
    * angerja taastootmisega on Eestis asjad üldjoontes OK
    * kodumaine vikerforell on reeglina kasvatatud sisemaa kasvandustes, sööge aga
    * korralikku ahvenat pole ammu näinud
    * kust on võimalik hankida atlandi tuura?

    PS. Ei ole kalur ega kalandusega seotud. Puutun kalaga kokku köögis

  3. Ökosõbraliku lihalisti tegemisel on arvesse võetud, kui palju keskkonnaressursse läheb tarvis ühe kilo liha tootmiseks (vett, loomasööta jne jne jne) – mu mäletamist mööda on näiteks lambaliha tootmine kanast mitukümmend korda kulukam, aga ma tõesti ei viitsi mingeid linke otsida, kui kedagi huvitab, googeldagu ise, seda on mu meelest päris paljudes kohtades mainitud.

    Ma tegin enda arust üsna üheselt mõistetavalt selgeks, et minu eesmärk polnud kirjutada absoluutset tõde sisaldavat artiklit sellest, mis kala keegi sööma peaks, vaid ennast natuke kogu sellel teemal harida. Paraku oli mul infovahendina käepärast vaid internet, kus kirjutatu on sageli vastukäiv ja mina oma väheste teadmistega ei oska terasid sõkaldest välja sortida :) Sellepärast ma ju ka teie vastuvaidlemist ja kommentaare palusin.

    Kogu info (nii minu kui Bioneeri artikli oma) pärineb ju väljamaalt, kus kohe kindlasti pole võetud arvesse, mis kalad Eesti punasesse raamatusse kantud on. On säga siis mujal rohkem või oli info vananenud? Ei tea. Mulle piisab näiteks teadmisestki, et Eestis pigem ei ostaks. Saangi oma postitusse ühe paranduse teha. Teen hea meelega veelgi – sedamööda, kuidas mõni minust teadlikum (ja/või Eesti oludega kursis olev) inimene siinkirjutatut ümber lükkab.

    Mis puutub turska, siis ei vaja see ka minu meelest kommentaare – seal on ju kirjas, kust püütud kui keskkonnasõbralik on. Jääb küsimus, kuidas ma seda püüdmise infot teadma peaks.

    Atlandi tuur? Sai mainitud, et mina tõlkisin lihtsalt liste, mis on osaliselt näiteks ameerika tarbijale, seega pole osasid kalu meil ilmselt saadagi.

    Nagu öeldud, on see keeruline teema ja uskuge mind, ega ma ei kavatse nüüd iga kala mingi (vastukäiva) listi pärast ostmata jätta. List on tulevastel poeskäikudel loodetavasti lihtsalt abimees, mis valiku tegemist veidi lihtsustab.

    Shoot on! Mis veel teie meelest valesti on?

  4. oh kuidas sa viitsid koike nii tublisti uurida… mina ei viitsi, soome kord nadalas kas shoti voi alaska wild salmonit ja vahele tuunikala mis on 'karbis' (vee sees).

  5. ma olen jälle kuulnud, et lammas pidada tervislik olema. Mulle õnneks ei maitse ei veis ega lammas ja siga on mul tuttava laudast :D

  6. Aga ma pole ju väitnudki, et lammas pole tervislik :D Ütlesin lihtsalt, et lambaliha tootmine on keskkonna mõttes kulukaim ja seega ebasõbralikum. Küllap leiab palju teisigi tervislikke, aga keskkonnakulukaid sööke…

    Ja nagu ma olen alati rõhutanud – ma ei arva, et midagi peaks söömata jätma, võiks lihtsalt oma rahakotiga arvestades võimalikult kohalikku ja puhast kaupa tarbida.

  7. Eestikeelsete kalanimetuste otsimisel on abiks see põllumajandusministri määrus – http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13230139 . Või õigemini selle lisa, vaata eeltoodud veebilehe allossa – väikeses kirjas Lisa. See on PDF-fail. Otselink – http://www.riigiteataja.ee/ert/get-attachment.jsp?id=13231055 .

    Selles failis pole küll kalade ingliskeelseid nimetusi, vaid on kalad ladina ja eesti keeles. Nii et kui leiad ingliskeelsele kalanimetusele juurde selle ladina vaste (näiteks guugeldades), siis saad sellest dokumendist eestikeelse ametliku nimetuse.

  8. Aastate eest ühe projektiga seotult puutusin päris lähedalt kokku suurfarmides kanakasvatusega ja sain teada, et kuna kanu võivad tabada mitmed ohtlikud nakkushaigused, pannakse igaks juhuks nende toidu sisse pidevalt ravimeid (ka antibiootikume).
    Majanduslikult pidi see odavam olema, kui hiljem taudi tõttu terved kanalad likvideerida ja seetõttu ladestuvad kana nahas ja rasvkoes ka needsamad ravimid, mida me siis teadmatusest endale sisse sööme. Ma igatahes olen peale seda piirdunud ainult kanafileega või maalt toodud kanalihaga, st. nende kanadega, kes oma elu õues ja laudas veedavad.

  9. UK-s on lahendus lihtne: maheliha. Eesti on aga paraku nii väike, et kõik mahe on suhteliselt kallis, nii tulebki ise rohkem vaeva näha: ise kasvatada ja "kohalikke" tutvusi soetada. Loodetavasti õnnestub meil seda edaspidi rohkem teha.

    Aga sinu jutt pani mõtlema küll… Äkki suurtes kasvatustes käitutakse loomadega samamoodi?

  10. Siin Uk ei ole liha sees mitte ainult antibiootikumid vaid ka igasugu muud prahti. Naiteks systitakse kanafilee tykkidele vee ja veel mingi keemia segu et need paremad valja naeksid ja rohkem kaaluksid et siis rohkem raha vahema liha eest kysida.
    Selle teemalisi saateid on UK telekast paris mitu olnud kus naidatakse kuidas see kana ja mu loomakasvatus kaib ja mida meile tegelikult poelettidel pakutakse.
    Ma ei oska praegu siia sulle mingeid otseseid saate linke panna aga naiteks Jamie Oliver tegi vaga huvitava saate nii kana kui ka seakasvatusest UK. Taitsa hirmu ajas nahka nahes mida inimestele soogi pahe poes myyakse.

    Kala puhul on tahtis ka see kui puhtast veest need on pyytud. Veekogu voib kyll olla sul kas voi maja korval aga kui see on mingit metalli kiiritus ja muud sodi tais siis ei tule see kohaliku kala soomine kyll kuidagi kasuks.

    http://www.jamieoliver.com/jamiesfowldinners/

  11. Kuidas saab lamba kasvatamisel kuluda rohkem keskkonnaressursse kui veise kasvatamisel? Viitsid ehk argumendi otsida? Muidu põnev ja tänuväärne research, tänud, hea blogija.

    Tervitustega mahelambalaudast :)

  12. Kusjuures nüüd jõudsin ma googeldades hoopis infoni, mis tembeldab looma- ja lambaliha suht võrdselt halvaks, kohati saab lammas isegi parema tulemuse!

    Aga ma tean, et varem olen mitmest kohast lugenud pingerida, kus lammas on viimasel kohal. Kui palju neil reaalset vahet on, seda küll ei mäleta, ei pruukinudki palju olla – aga see on küll kindel, et kanal on raudne esikoht ja seal teine :)

  13. Vaatasin hiljuti sellist filmi USA põllumajanduse ja toiduainetööstuse telgitagustest: http://www.imdb.com/title/tt1286537/
    Seda vaadates tuli hirm peale. Jäi lootus, et ehk on siin veel teisiti. Aga tõsi ta on, et üha enam väheneb mu toidukorvis kuidagi töödeldud toidu osakaal ja kasvab puhaste (ja hea õnne korral ka mahedate) toiduainete osa.

  14. Aga ikkagi – üks lammas ei tarbi iial samapalju kui veis. Kus on argument?

  15. Mul on täiesti ükskõik, mida te usute ja ma ei ürita väita, et mina teaks kui palju emma-kumma kasvatamiseks täpselt läheb. Selle info kohaselt, mis ma eile lugesin, olid lammas ja veis suht samal pulgal. Ei viitsi uuesti otsima hakata, käisin liiga paljudel erinevatel lehtedel. Kui tõesti huvitab, guugeldage ise.

    Kirjutasin selle postituse, loomaks enda jaoks mingi ülevaate kalavärgist – kaugeltki mitte sellepärast, et hakata kellegagi vaidlema teemadel, millest ma ise ei tea rohkem, kui netist lugenud olen :)

  16. Olen tähele pannud, et mõnedel Eestis müüdavatel tuunikalakonservidel on peal mingi märk a la "Free Dolphins" või "Dolphin friendly"… Ehk oskab keegi kommenteerida, mis see on?

    Üldiselt on hakanud ka Eestis vaikselt kalapakkidele püügipiirkond tekkima… tõsi… kohalikku kala on tavapoodides vähe leida. Pigem vast turult saaks. Aga kõik see, mis lennutatakse kohale kuskilt aasiast (enamik külmutatud kalu Maximas) või ei tea kust teiseltpoolt gloobust, pole vast väga öko… muuseas ka see Tais või Mauriitiusel püütud Dolphin-friendly tuunikala…

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.