Apr 182010
 

Soetasime mäletatavasti sügisel välise kõvaketta, et saaks lõpuks ometi backupi tegema hakata. Jaanuaris tõstsin kogu oma arvuti sisu kettale, et uus Windows peale panna. Kuna ma polnud kindel, kas seda kuu aja pärast uuesti tegema ei pea, mõtlesin, et ei hakka kõike üldse tagasi tõstmagi, pigem alles siis, kui on kindel, et Windows jääb pikemaks ajaks. Seega tõstsin arvutisse ümber vaid kõige hädavajalikumad asjad.

Nojah, veebruari lõpus, kui ma Eestis olin, teatas Abikaasa, et ei pääse kettale ligi. Tagasi tulles vaatasime ja katsetasime – arvuti tundis ketta ära küll, aga viskas ette errori cyclic redundancy check ning käskis formati teha. Kettal olevale infole ei saanud kuidagi ligi.

Googeldasin ja lugesin välja, et see error pole miskit hullu, enamasti saab kõik info ikkagi kätte. Nii see ketas siis seisis meil riiulil, esialgu mõtlesime, et viime Eestisse kolides Runni juurde, tema vast oskab aidata.

Aga nüüd tekkis mul vajadus sealt kettalt võimalikult kiiresti igasuguseid asju kätte saada, nii et hakkasin Runni abiga ise info taastamisega tegelema. Easyrecovery skännis kokku 25 tundi ja leidis üle 38 000 faili kenasti üles. Ainus häda on selles, et ühtegi failinime ta ei näidanud, ainult kaustu ja failide suurusi… Ja nende taastamisega ta millegipärast hakkama ei saanud – raport viskas ette rea skipped teateid ja kõik… Ketas ise tegi skänni lõpupoole enam kui kahtlaseid hääli – kõigepealt lõgises, siis piiksus… Olin juba päris mures, aga jäi mingi hetk vait ja skännis ilusti lõpuni.

Kui taastamine ei tahtnud õnnestada, soovitas Runn mul poolelioleva töö salvestada, arvutile restart teha ja siis uuesti proovida. Ketas oli selleks hetkeks jälle piiksuma hakanud ning jooksutas arvuti restardi tegemisel kokku – shutting down kiri jäi lihtsalt ekraanile ja edasi ei liikunud. Tõmbasin ketta USB-st välja, selle peale oleks ta pidanud kohe vait jääma. Hämming – piiksus edasi. Alles toitejuhtme välja tõmbamisel jäi vait. Restart sai pärast ketta arvutist lahti ühendamist igatahes tehtud.

Ainult et… See ketas piiksubki nüüd. Pärast seitsmetunnist jahtumist piiksub samamoodi edasi ja nüüd ei tunne arvuti seda enam üldse ära – ei näita, et ühendatud oleks. Googeldasin ja lugesin selle piiksumise kohta – enamikul inimestel tekkis see pärast ketta kukkumist ning väidetavalt ei ole sel juhul enam ise midagi teha, ainus võimalus faile kätte saada on meeletut raha maksta, et ketas siis spetsiaalses clean roomis vms lahti võetaks ja…

Aga kurat, noh, minu ketas ei kukkunud, lihtsalt lambist lakkas töötamast! Põhjus ehk selles, et katkestasime kunagi USB ühenduse valel ajal ja see keeras midagi p*rse. Aga arvuti ju tundis ketta ära, mis siis, et ligipääsu ei olnud. Aga Easyrecovery ju leidis kõik need failid üles… Ma olin juba täiesti kindel, et nüüd on vaid taastamise vaev… Selle asemel hakkas ketas piiksuma ja kõik tundub täiesti p*rses olevat.

Ah et mis mul seal ketta peal on? Kõik fotod alates sellest ajast, kui esimest korda Londonisse kolisin. Kogu minu elu alates märtsist 2007. Kõik, mis on seotud Londoni, Abikaasa ja Plikaga. Kõik, mis mulle hetkel korda läheb. Varasemad fotod sai albumisse tehtud ja sellega seoses on enamik neist ka DVD-de peal olemas, uued olid ainult arvutis… Nüüd siis kettal.

Nutta tahaks. Ma ei tea, mida teha. Ma PEAN need kätte saama. Ja mul ei ole tuhandeid dollareid, mida taastamise eest spetsidele maksta.

Ja ei, ärge üldse tulge mõnitama, et oleks siis pidanud backupi tegema. Selle jaoks ketas ju ostetud saigi. Üheks kuuks julgesin oma asjad vaid sinna peale jätta ja muidugi pidi vastik Murphy kõik p*rse keerama.

Ahastus…

Ei, hea küll, ma võin loota, et äkki ta enam paari päeva pärast ei piiksu. Et arvuti tunneb ta jälle ära ning saan poolelioleva taastamise edukalt lõpule viidud. Ja siis võiks jälle karbi ümbert ära võtta, kõik ühendused üle kontrollida, ehk otse mõne arvutiga ühendada ja niiviisi proovida…

Aga kui enne tundus olevat tõenäoline, et kõik saab korda, siis nüüd olen ma paanikas. Ja palun kõiki kõrgemaid jõude, et juhtuks ime ning ma oma fotod ikkagi kuidagimoodi kätte saaks. Ma ei saa kaotada kolme aastat oma elust, see pole lihtsalt vastuvõetav! Kuidagi PEAB selle asja korda saama!

  9 Responses to “Väga kehvasti”

  1. Tean, mida sa tunned. Eelmisel aastal pääsesin napilt autoavariist, ent arvuti kott kukkus põrandale…arvuti töötas nädalakese ja siis tegi piiksuvat-krõksuvat jne häält ning pani pildi jäädavalt kotti. Ketast taastada ei õnnestunud ja minu isiklik + tööelu + koolielu 3 aastat läks jäädavalt kõige kaduva teed. Andsin ketta spetside kätte…paraku ei õnnestunud neil sealt miskit kätte saada ja järgmine variant oleks olnud saata Rootsi, kus asub tasemelt järgmine taastmisvõimalus, ent rahaliselt vist oli üle 20 000 eeku – ahastasin 2 kuud ja alustasin otsast. Nüüd on mul väline ketas, uus arvuti + netis – igaks juhuks.

  2. Meil juhtus just eelmise aasta lõpus sama asi. Majas, kus siis elasime, tekitas üks teine lollakas elanik elektrilühise ja meie väline kõvaketas enam ei töödanud. Ütlesime majaomanikule ja otsisime välja hinnad paranduseks ja uueks kõvakettaks ja see tuli ikka neljakohaline summa naeltes. Tema ignoreeris ja me ei maksnud renti lihtsalt. Ütlesime, et enne ei maksa, kui ta meie probleemiga midagigi teeb. Tema ei huvitunud sellest sugugi, läks eriti nõmedaks likvideerides meie ühisköögist asju jms. See sai lükkeks sealt välja kolimiseks ja nüüd oleme õnnelikumad kui varem. Vana infot kätte ei saanud, aga mees sai hiljuti uhke uue 1TB kõvaketta, millel on lühisekaitse, sisse-välja lülitamise nupp ja üldse kohtleme seda kui vastsündinut.

  3. Väliste ketastega tasub enne põõsasse viskamist esmalt karbid lahti lammutada ja kettad otse – ilma USB ühenduse vahenduseta – lauaarvuti külge ühendada. Nii on veidi rohkem lootust … mul on üks väline kettaseade õhtale läinud nii – see oli eraldi karp küll – USB suri maha, aga vana ketas, mis oli enne seda lauakas töötanud töötab tänini kenasti lauakas. Vahepeal reisis paar aastat karbis ringi lihtsalt ja suhtles läptopidega.

    Nagu kõigi asjadega – kvaliteedivead tulevad välja väga tõenäoliselt esimese poole aasta jooksul. Kui see on möödas, siis tõenäosus väheneb kolinal ja hakkab uuesti kasvama 2-3 aasta pärast … 5-6 aasta vanuse seadmega tuleb juba väga ettevaatlik olla ja lihtsalt loota.

  4. tuleviku tarbeks: mina lükkan kuude kaupa pildid humyosse üles. on vähemalt olemas ja igalt poolt kättesaadav.
    hoian igatahes pöidlaid, et ketta korda saaksite!

  5. kle, mul on veits su pilte, a ma ei mäleta täpselt, millised. minu arvuti(te)s on… eelmise aasta aprilli omi vaatasin alles hiljuti nt. mötlesin just ykspäev oma arvutit tyhjendada ja sinu tehtud suvalised pildid ära visata, a ei ole vel jöudnud. hoian alles, ah?

  6. Vana tõde, et kõiki mune ei panda ühte korvi. Parim tarkus tuleb empiiriliste teadmiste kaudu ;)

  7. recuva on taastamiseks hea programm, peale formatti suutsin 30% failidest taasatada veel.

  8. Mis seis sul sellest asjast saanud on?

  9. Seis on sama s*tt kui enne. Londonis hiljem veel paar korda proovisin, piiksus endiselt, jätsin sinnapaika. Nüüd seisab siin riiuli peal ja ootab, millal me ükskord Tartusse läheme, seal saab asjatundjam sõber kätt proovida ja loodetavasti midagi reaalselt ära teha. Toitejuhe ja USB kaabel on üldse kuskil kohvris, aga Abikaasa sõnul polevat neid vaja, sest ketas tuleb otse arvutiga ühendada…

    Nojah, enne juulit me paraku vist Tartusse ei saa, seni on mu asjad endiselt teadmata mustas augus :(

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)