May 052010
 

Meil on Abikaasaga tähtpäev, oleme tänaseks kolm aastat koos olnud :) Ei tähistanud küll kuidagi, aga minu jaoks oli piisavalt eriline juba see, et ta Plikat töö juures hoidis. Noo, nüüd oleme abielus, pulma-aastapäev on seega vist olulisem ka. Aga eks ikka on hea arvet pidada ka koos oldud aja üle – põhimõtteliselt lihtsalt rohkem põhjust pidutseda ;)

Marisega üle pika aja Angelis käies (hiinakat söömas ja mu endises töökohas kohvi joomas) ning üle veel pikema aja sinna kesklinnast metroo asemel nr 73 bussiga sõites (see oli mu kunagine kodubuss – päris alguses, kui metroole veel raha ei raatsinud kulutada) sai vanu aegu meelde tuletatud ja nostalgitsetud…

Kuidas me Abikaasa sünnipäeval esimest korda kohtusime. Kuidas paar nädalat hiljem asi käest ära läks ning jätkus hoolimata seebiooperist, mis sellega algselt kaasnes, aga õige pea õnneks maha rahunes. Kuidas me elasime üksteisest nii meeletult kaugel, et kokkusaamine oli raskendatud. Raha oli vähe, kahe bussiga kohale jõudmine võttis vähemalt poolteist tundi, tipptunni ajal pigem kaks…

Abikaasa elas toona lõunas, Brixtonis, sõbraga karavanis, kuhu mina ei mahtunud kuidagi külla tulema. Mina elasin Iirise ja Kayga põhjas, Stoke Newingtonis, ühe magamistoaga korteris, mis tähendas, et nendel oli eraldi tuba ja mina magasin selles ruumis, mis oli ka ühtlasi köök ja esik – alguses põrandal, hiljem üheinimesevoodis.

Aga me olime siis nii noored ja armunud, et ei lasknud ennast sellest kõigest häirida.

Kaks kuud hiljem kolisime kokku ja veel pool aastat hiljem jäin juba rasedaks. Tõepoolest, Plika teadis, millal tulla – olen siiani arvamusel, et me oleksime muidu teatavate erimeelsuste pärast varem või hiljem lahku läinud. Aga vanemateks saamine ajendas meid mõlemaid ennast muutma ja oma suhte kallal tööd tegema… Ning see kõik tuli päris hästi välja :)

Nii et poolteist aastat pärast kohtumist saime esimese lapse, sellest pea aasta hiljem abiellusime ning paar kuud hiljem jäin uuesti rasedaks. Seekord juba väga plaanitult :)

Ja ausõna, ma olen õnnelik. Hirmus õnnelik. Ei möödu päevagi, kui ma seda ei tõdeks ja selle eest piiritult tänulik poleks. Jaa, muidugi on igasugu pisiasju, mille pärast me vahel nääkleme, aga kõik suured ja olulised asjad on suurepärased. Mina näen meid küll vaimusilmas trobikonda lapsi üles kasvatamas ja koos vanaks saamas. Et siis pensionäridena karavaniga ümbermaailmareisile minna :P

  5 Responses to “Kolm aastat armastust”

  1. Palju palju õnne! :)

  2. nii ilus :)
    palju õnne!

  3. Palju õnne Teile mõlemale :)

  4. Õnne!

    Ikka tasub tähistada. Mina viisin oma teisepoole nelja ja poole aasta puhul näiteks eskalaatoriga sõitma. :D

    (Okei, restoranis ja kinos käisime ka. Restoranis mängisime veel lastega bingot. Ettekandjal oli sama lõbus kui meil.)

  5. Nii vahva on lugeda, kui inimesed on õnnelikud. Palju õnne teile! :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.