Jul 122010
 

Olgu rutiiniga ja kõige muuga kuidas on (olgem ausad, ega eriti polegi), aga ühes asjas on üle kuu aja ema juures elamisest küll suuresti kasu olnud – Plika on nüüd vanaema-vanaisaga täiesti ära harjunud, saab nendega pikemat aega omaette suurepäraselt hakkama.

See on tavaline, et hommikul jookseb Plika kõigepealt teise tuppa vanaisa juurde diivanile istuma ja temaga mängima. Igasugused ära käimised üritasin alguses ikka Plika lõunaune peale ajastada, aga selge tõdemus, kui hästi asjad on, tuli siis, kui Plika ühel ilusal õhtupoolikul rõõmsalt vanaema-vanaisaga randa läks ja meie koju jäime. Päev hiljem samamoodi – siis oli raskendavaks asjaoluks veel see, et Abikaasa oli just töölt jõudnud ning kartsime, et Plika pole nõus kodust lahkuma. Aga ei – kaks minutit kalli-kallit ja juba ta läkski. Vähimagi protestita :)

Pärast seda oleme ikka aeg-ajalt tunniks-paariks ära käinud, Plika pole meist kunagi puudust tundnud.

Issikas on ta endiselt, samas on asjad palju paremaks läinud – hommikuti läheb Abikaasa tööle enne, kui Plika ärkab, pole mingit viginat ega nähtavat igatsust. Need hommikud on muidugi kõige rõõmsamad, kui issi ärgates ka kodus on.

Täna õhtul jõudsime koju, kus olid külalised, kellega polnud jaksu suhelda ning nii palav, et õhk üldse ei liikunud. Saime loa Plika maha jätta ning ise välja minna. Käisime jälle Steffanis pizzat söömas, tahtsin hiljem veel Si Si-st itaalia jäätist saada, aga ainult melon ja šokolaad olid valikus, ei ahvatlenud. Koju jõudsime pool üksteist – Plika oli rahulikult vanaemaga magama jäämas, minu tulek tekitas muidugi elevust, oli vaja veel korra potile minna ja… Aga siis jäi mul kaisus ilusasti magama. Kui me oleks kauem ära olnud, oleks emaga ka jäänud, probleemideta.

Ühesõnaga tundub, et kuu lõpus teise linna pulma minna pole vähimgi probleem. Ma plaanisin alguses Plikaga koju jääda, aga olin natuke mures, et kõigest 12 päeva enne tähtaega – mis siis, kui… Aga see on kahtlemata kõige parem lahendus – mina saan ikka ka pulma, mis siis et juua ei tohi… Ja KUI poiss peaks otsustama, et võiks juba tulla, siis oleme vähemalt Abikaasaga koos. See ongi kõige olulisem.

Aga noo, ma muidugi endiselt arvan ja loodan, et ootab tähtaja ära. Siis saab ema nii kaua Plikat hoida, kuni sünnitus läbi ning ta pärast seda meie juurde perepalatisse tuua.

Igatahes on mul hirmus hea meel, et Plika on meist vähem sõltuvaks muutunud. See oli ju üks Pärnusse kolimise suuri eesmärke :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)