Jul 282010
 

…ehk alates tänasest on poiss juba täiesti õigeaegne :P Läbirääkimised käivad endiselt 6., 8., 10. või 11. augusti asjus, loodetavasti kuuletub kenasti. Lisaks peaks olema jahe ilm ja vähe teisi sünnitajaid, nii et ämmakal jätkuks minu jaoks aega ning kõige suurem perepalat oleks saadaval. Mina arvan, et kui hästi tahta ja väga soovida, siis saab kõike!

Abikaasa õde sai üleeile lõpuks oma põnniga maha, käisime teda eile õhtul vaatamas – jõudsime kohale täpselt sel hetkel, kui ta ühepäevaseks sai. No niiii pisike ja armas :) Ilmselt tänu pisitita näppimisele tuli lõpuks ometi motivatsioon veidike ka enda peatseks sünnituseks ette valmistada, seega haarasin õhtul Selverist söögi kõrvale paki mähkmeid, niisked salvrätte ja rinnapatju. Nüüd vaja veel sidemeid varuda, siis vist on haiglakoti sisu põhimõtteliselt olemas. Kokku pakkida jõuab siis ka, kui asjaks läheb – ei mina enne viitsi.

Ühtlasi alustasin eile titeriiete läbi pesemist – üks masinatäis on puhas ja kuiv, kaks vast veel. Ja võtsin raamatukogust Sandra Steingraberi raamatu “Mina olen ookean” – olen seda ammu lugeda tahtnud, viimane aeg :P

Nii et võrdlemisi titelainel päev oli.

Õhtu lõpetuseks sattusime veel korra haiglasse – Plikal, vaesekesel, olid kõhukinnisusega esimest korda elus nii suured probleemid, et karjus valust, perearsti nõuandeliini vanamees ajas täielikku iba, ei saanud koduste vahenditega hakkama ega osanud lihtsalt midagi ette võtta. Nagu välja tuli, tegime täiesti õigesti – Microlaxi koduses apteegis polnud (nüüd kavatsen osta) ja Pärnus minu suureks hämmastuseks valveapteeki ei ole. Õnneks EMOs saba polnud, arst ja õed olid kõik väga sõbralikud, saime kiiresti asja korda ja tulema. Aga Plikast oli ikka niii kahju – seda enam, et mina, viimaseid nädalaid rase, tean täpselt, mida ta tunneb. Nüüd hakkame koos liitrite kaupa ploomimahla jooma :P

Öösel ei tulnud und, lugesin raamatut ja nautisin tormi. Ma jumaldan äikest! See kõik ei takistanud mind aga täna hommikul kell seitse ärkamast – äikese tõttu olid aknad ja rõduuks kinni, ventilaatorist polnud suurt tolku, hirmus palavaks läks. Jäin siis üles ning nautisin järjekordset mõnusat hommikut rõdul – maitsva kohvi, võileibade ja hea raamatu seltsis.

Tänased plaanid on veel titeriideid pesta ja sorteerida ning raamatuid lugeda, mul neid mitu tükki pooleli. Abikaasa läheb Swammi poissmeesteõhtule, teda enne homset ei näe. Naiste aeg :)

  3 Responses to “Täpselt kaks nädalat veel”

  1. ma ka muudkui ootan juba :D laupäevast saati.. täna oleks lemmikkuupäev, aga poiss ei tee väljagi veel :(
    Mees mul juba kardab, et tuleb tema ema sünnipäevaks ehk siis 10ndaks augustiks.
    Aga haiglakott on mul juba paar nädalat pakitud :D

  2. Ootan põnevusega! Sa oled nii tubli. Peale sünnitust(mis minu jaoks oli väga piinarikas), mõtlesin et kuidas küll naised suudavad… Muidugi kõigil ei lähe nii raskelt, aga ega see kerge töö nii või naa ei ole. Beebi ootamine, sünnitamine, esimesed kuud.. Niiet veelkord, hoian pöialt sulle! Ja üks suur pai!

  3. Minu pöidlad ka sulle pihus, et tuleks ikka nii kiirelt (ja oli vist mu mäletamist mööda suhteliselt kerge) kui esimene kord :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)