Aug 032010
 

Bioneeris oli täna artikkel sellest, miks eelistada seepi dušigeelile. Hea mälu värskendus, ehkki kõik kirjutatu on ju nii lihtne ja loogiline.

Aga mõttetult palju on mul neid totsikuid küll. Jabur on see, et viimaste aastate jooksul pole ma tõesti pea mitte midagi ise ostnud – ainult hädavajalikku, nt šampooni. Aga kuidagi need ikka mu valdusesse satuvad – keegi jätab, keegi kingib, nüüd elan ema juures ja “aitan” temal samamoodi liigseid ülejääke ära kasutada. Kujutan ette, et võiksin samal viisil aastaid jätkata – ise sentigi kulutamata ja järjest uut keemiat peale määrides.

Ühesõnaga… Lõpp sellele jamale. Enda asjad kasutan ikka enamjaolt lõpuni ja nii kaua, kuni siin elan, aitan ema ka… Aga katsugu mulle keegi veel midagi tuua või kinkida – ei taha! :P

Tähendab, noh, kui kangesti vaja kinkida, siis ökotooteid ju võib – mõnusad seebid jms kuluvad alati ära. Samas olen ma igasugu lõhnade suhtes meeletult pirts, nii et eelistan kehamöginaid siiski pigem ise osta. Vahel läheb muidugi kinkidega ka õnneks, näiteks viimaseks sünnipäevaks saadud seebid olid lihtsalt võrratud.

Igatahes tahaks hirmsasti jõuda juba sellesse perioodi, kus mul on riiulil neli-viis potsikut ja kõik – nende mitmekümne asemel, mis praegu. Lohutuseks on tõesti vaid see, et pea kõik on tühjapoolsed.

Minimalism ruulib.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)