Oct 062010
 

Täna oli igati kordaläinud päev.

Tavaliselt olen hommikuti unine ja üritan näpistada magamiseks iga lisaminutit… Täna äratasid Poiss ja Abikaasa mobla mind seitsme paiku nagu tavaliselt, aga uni läks ära ja jäin rõõmuga üles – hoolimata sellest, et viimased kolm ööd on üsna lühikeseks jäänud, kuna pole õhtul õigel ajal magama saanud.

Sain juba kella üheksaks Plika hommikupudru valmis ja talle sisse söödetud. Selleks ajaks, kui minu söök valmis sai, ärkas Poiss küll jälle üles ja hakkas vigisema, aga sellest polnud häda miskit, sõime ühiselt hommikust – ühe käega hoidsin Poissi tissi otsas, teine käsi oli võileiva hammustamiseks ja kohvi rüüpamiseks täiesti vaba. Arvutist sain samal ajal veel blogisid kah lugeda – silmad olid ju samuti vabad ;)

Ilm on terve nädala absoluutselt võrratu olnud. Ma jumaldan päikest, see on garanteeritud hea tuju allikas. Käisin lastega hommikul õues, olime peaaegu kaks tundi mänguväljakul. Poiss magas kogu selle aja mõnusasti maha.

Pärastlõunal sain ühe kauaoodatud apsaluutselt suurepärase uudise, aga sellest täpsemalt mõne nädala pärast.

No ja praegu ma lihtsalt rõõmustan selle üle, et Poiss on nii hea laps. Ema väitel ta vahel joriseb ikka piisavalt ja tõsi see vist on – tõsi on seegi, et mul iga päev mitu korda täiesti kõrini saab… Aga see läheb nii kiiresti üle! Ja kogu ülejäänud aja ma ikka tunnen, et kõik on nii tore ja hea, olen lihtsalt nii optimistlikus tujus, et Poiss tundubki maailma parima lapsena.

Aga tõesti, mis mul kurta? Öösiti magab hästi ja laseb mul magada. Päeval magab vahel vähem, vahel rohkem. Vahel lühikesi, vahel pikki unesid. Vahel tuleb magama saamiseks veerand tundi süles hoides ringi käia, teinekord panen aga voodisse ja jääb seal rahumeeli ise (just nii jäi ta täna ka ööunne, sestap ma siin rõõmustangi). Sööb hästi, kasvab mühinal, vahib hoolega oma mänguasju, naeratab ja laliseb imearmsalt.

Nii et hoolimata nendest ajutistest porinatest, kuidas ma saaksin kurta?

Eeh… Elu on ikka ilus :)

Aga ma nüüd lähen vahelduseks “vara” magama – eelmised kolm õhtut on lõppenud kesköö ja kella kahe vahel…

  2 Responses to “Rõõm”

  1. oh, kuidagi kade (heas mõttes) on lugeda neid hea lapse jutte :) . mul on poiss 1,6-aastane, eksole.. aga ta ei maga isegi praegu nii hästi nagu sinu poiss. mõtleks… ma pole 1,6 aastat saanud magada tervet ööd järjest, sest sedasama pole teinud ka laps.
    ei tea, kuhu see tee küll viib…

  2. Ma arvan, et lõppude-lõpuks viib see välja rahulike öödeni :) Igavesti ta sul üles ärkama ei jää – ja ma arvan, et see on juba pigem kuude, kui aastate küsimus.

    Aga ma loodan, et selle 1,6 aastaga on ööd vähemalt viisakamaks läinud, st vahed on pikemad ja saad natukenegi pikemaid juppe magada?

    Ma ei tea, kas sa oled kunagi juhtunud lugema mu blogrollist MrsB-d Londonis, tema on ka oma poiste unega hädas olnud…

    Ja ma siiralt imetlen teid mõlemaid – ma tean, et kui ma ise selles olukorras oleks, siis küll ma harjuks, kõigega harjub… Aga kuna keegi seal üleval otsustas mulle suhteliselt rahulikud lapsed anda, siis hetkel ma seda ette ei kujutaks. Kanged naised olete!

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)