Oct 262010
 

Halvast räägitakse enne, eks? Tegime eile lastele vanni ja unustasin täna pesu pestes üle kontrollida, et masina voolik ikka vannis oleks. Ise läksime välja ja mingi hetk ema mees helistas ning teatas, et vannitoas on uputus. Kusjuures muidu ma ALATI kontrollin, et vesi oleks lahti ja voolik vannis… Ja ma väga harva lähen kodust ära sel ajal, kui pesu peseb… Kõige nõmedam oli see, et ma ise jõudsin alles siis koju, kui ema mees oli jõudnud juba vanni eest seina ära võtta ja kolm kausitäit vett ära kuivatada, ühesõnaga meie tekitatud jama suuremas osas ära likvideerida. Tema pani seina hiljem tagasi ka.

Mina sain ainult veidike koristada ja ohtralt vabandada. Käed värisesid pärast veel tükk aega. Naabritest pole siiani keegi kurtma tulnud, ehk nendeni vesi ei jõudnud. Kunagi aastaid tagasi juhtus siin ka sarnane õnnetus ja siis olla teise korruse korteri koridori lüliti juurest vett tilkunud… Loodame parimat.

Aga häid emotsioone oli ka õnneks küllaga. Kasutasime Abikaasa vaba päeva ära ning käisime oma uues kodus memmekesega rääkimas ja asju arutamas. Kohe, kui uksest sisse astusime, oli NII hea tunne. Ma vahel mõtlen siin kodus, kas ahiküte oli ikka õige otsus – jamamine puude ja kütmisega, kõikuv temperatuur jne. Aga see lõhn, see imeline lõhn. Küdeva ahju või pliidi lõhn – juba see üksi on vaeva väärt. Odav ja tervislik ka :) Pikemas perspektiivis paneme ilmselt õhksoojuspumba lisaks – kui ma tööl käima hakkan, ei ole võimalust terve päev puid alla visata, seal käib oluline osa kütmisest läbi pioneer pliidi, mis radikaid soojendab (kokku on elamise peale kaks pliiti ja üks ahi, ma olen juba sassi ajanud, millist osa miski kütab).

Seal on hetkel selline süsteem, et on kaks kahetoalist korterit, mille vahel on koridor, kust pääseb ka ühisesse vannituppa/WC-sse. Üks pool on paremas korras, memmeke elabki ainult seal, selle talve elame meie ka ainult kahes toas. Järgmisel aastal, kui raha kogunenud on, tuleb kõigepealt üks välissein korda teha, millel on niiskuskahjustused, köökide vahelt sein ära lõhkuda (ehitaja ütles, et võib), et oleks üks suur köök ja vähemalt üks tuba vajab kohe värskendust.

Täna käisime tegelikult peamiselt mööblit üle vaatamas – et mida me soovime endale jätta. Kõik jääb, ainult oma voodi võtab memm kaasa. Mööbel on küll vana, aga osalt suurepärases, osalt rahuldavas korras – koos sellega, mis meil Tartus on, peaksime neli tuba esialgu enam-vähem sisustatud saama.

Aias tegime ka ringkäigu, et olemasolevast paremat ülevaadet saada. Meil on neli õunapuud, üks kirsipuu (aga linnud nokkivat kõik ära, nii et ei mingeid kirsse), must ja punane sõstar, tikrid, vaarikad, maasikad, rabarber… Lilli kah omajagu. Võib-olla veel midagi. Hernepeenrad on – eks me üritame seekord varem seemned maha saada kui juulis :D

Ilm oli imeilus ja päikeseline, täpselt õige aias jalutamise jaoks. Muru oli kollaseid lehti täis ja tunne oli õnnis.

Ei jõua ära oodata, et saaks kolida.

  4 Responses to “Teravate emotsioonide päev”

  1. pliit ja ahi on ikka väga mõnusad. tuli praksub pliidi all, väljas on külm ja lumine, sina istud mõnusalt soojas… oh, see on nii mõnus :)

  2. väga hea, saab tulla tikreid sööma!

  3. Pesumasina äravoolutoru otse kanalisatsiooniga ühendamisel on materjalikulu kokku umbes 150 krooni + paar tundi tööd, nii et see rohkem meespere kättevõtmise asi :)

  4. Kui ise kirsse tahate, pange puule võrk peale!

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)