Nov 302010
 

Kõlab uhkemalt, kui asi seda tegelikult on, eks :P Aga tööde olemuse põhjal peame ennast tõesti pigem maja- kui korteriomanikeks.

Meil on hetkel ühine postkast – on küll kavatsus endale teine panna, aga kogu aeg ununeb ja ega see pole ka mingi prioriteet, meile tuleb väga vähe posti. Ainult naaber peab seda vähest siis kogu aeg ära tooma. Täna tõi veelepingu, mis lõpuks saadeti – selle peale tuli meelde, et kuu lõpp on, peab ju näite teatama. Elektriga on harjumuspärane – alati on seda netist tehtud. Vee näite oleme seni aga vaid korteriühistu postkasti viinud, Tartus Tähtveres elades tegeles sellega ülemise korruse elanik, meie jätsime talle ainult raha. Nüüd peame ise helistama… Ja seda soovitati varem teha, kui kuu viimasel päeval, et kiiremini liinile pääseda. Nii palju siis sellest :P

Igasugu torujamad meil ei lõppe. Viimati mainisin vist seda, et Abikaasa vahetas kogu köögi kraanikausi all oleva kaadervärgi välja, aga vesi voolab hoolimata torusiili kasutamisest ikka liiga aeglaselt ära ja toru laseb kuskilt läbi kah. Noh, see ummistus läks kohe nii kapitaalseks, et midagi ei läinud enam alla. Pmst elasime siin peaaegu nädala nii, et köögi kraanikausist voolas vesi all olevasse ämbrisse ja kui see täis sai, kallasime vetsu. Kulus ära, sest loputuskasti süsteem on endiselt katki (pole jõudnud uurida, kas me saaks ka selle nii kergelt ja odavalt välja vahetada, kui Ülle ühes kommentaaris kirjutas) ja selle veega täitmine käib mäletatavasti hirmrasket veenuppu keerates, mida mina teha ei jõuagi, Abikaasa ainult.

Igatahes jah, ökoelu missugune – nõusid pesin VÄGA vähese veega ja kõik see vesi läks teist korda vetsus kasutusse, nagu kahefaasiline veesüsteem muiste, eks. Õnneks sai Abikaasa selle torumeeste julla, no see hirmus pikk traat või voolik, mida torru vändata, köögi saime nüüd korda, vesi läheb ilusti ära ja toru tänu sellele enam ka läbi ei lase.

Aga nüüd paistab vetsus mingi ummistus olevat – kui vett tõmmata, siis vahel jookseb pott seda alguses täiesti täis, siis läheb õnneks aeglaselt ära (siiani vähemalt on läinud). Midagi tuleb igatahes ette võtta ja võimalikult kiiresti. No ja loputuskasti parandada… Ja siis loota, et kogu see kaadervärk peab nii kaua vastu, kuni suuremat remonti tegema hakkame ja torud välja vahetame. Eeldusel, et meil selleks kõigeks ka raha jätkub :D

Hetkel harin ennast interneti abiga maja välisseinte värvimise ja soojustamise teemadel. Kui ehitajaga enne ostmist siin vaatamas käisime, ütles ta, et peaksime oma eelarvega välja tulema, aga esiteks polnud meil siis nii suuri plaane, teiseks käis jutt ainult ühe otsaseina soojustamisest, teised mõtlesime hilisemaks jätta. Ühel on lihtsalt niiskuskahjustus, ei kannata oodata. Igatahes jõudsime nüüd selleni, et siin on ikka üpris s*tt soojapidavus ja oleks mõttekas kõik korraga ette võtta. Mis omakorda lisaks veel kõigi akende vahetuse, sest meie uutes plaanides peaks seda nagunii tegema.

(Õigemini uute plaanide järgi peaks kolm akent välja vahetama ja üks-kaks juurde tegema, mõned võiks hädapärast hilisemaks jätta, aga esiteks ma eeldan, et äkki saaks terve korruse aknad tellides veidi soodsamalt, kui mitmes väiksemas jaos vahetades, teiseks kui nagunii kogu seina soojustamine ja renoveerimine käib, siis ikka peaks kõik aknad ka kohe välja vahetama, üks töö kõik).

Ühesõnaga kui tollele ühele seinale planeeritud kulu oli ca 10k, siis nüüd on meil 25 ruudu asemel mõttes 150 ruutu seina korraga ära soojustada, katta ja värvida… Ok, see viimane pindala on küll koos akendega, nende arvelt läheb natuke maha. Samas kui aknaid on praegu kaks suurt, kaks väiksemat, kaks imeväikest, aga uute plaanide kohaselt tahaks ühe imeväikese ja väikese asemel teha suure akna ja terrassiukse, lisaks lihtsalt juurde üks või kaks akent ja kahe suurema asemele tahaks vist veidi väiksemaid ja… Üks väike on juba praegu ära vahetatud plastiku vastu, aga me ülejäänud tahaks puidust panna ja…

Uhh, te nüüd kujutage ise ette, kuidas eelarve paisub. Ja sees on ka veel vaja ühte, teist ja kolmandat teha :D

Einoh, mul on lotopilet ostetud. Ja üleüldse – ma olen endiselt kindel, et kui midagi väga vaja on, siis küll leiab ka võimaluse. Ühel või teisel viisil peab kõik vajalik raha kuskilt tulema!

Ahsoo, seda ka veel muidugi, et TEGELIKULT oleks kahtlemata kõige loogilisem KOGU maja korraga ära soojustada ja värvida, seega ka teine korrus. naabritel ei saa seal kuidagi soojem olla kui meil siin all, eraldi nad ülevalt midagi rohkem teinud pole. Seda küll muidugi, et teisel korrusel on üldiselt alati soojem, soe õhk ju tõuseb üles. Igatahes on mul tunne, et nad ei arva midagi sellest, kui me teeme ettepaneku kevadel või suve alguses kogu maja ära soojustada ja värvida, ma ei usu, et neil tagataskust selline summa võtta on. Kaasomandi võlud. Aga ei, naabrid on muidu toredad, me pole seda plaani nendega isegi veel mitte arutanud ja kui nemad kuidagi ei taha, siis meie oma korruse saame ikkagi ära teha, tuleb lihtsalt võimalikult sarnane värv valida, siis pole vast väga hull vahe.

Ja kas keegi oskab kommenteerida väidet, et kollane värv on välisseinale halb valik, kuna läheb räpaseks, mistõttu tuleb iga paari aasta tagant üle värvida? Ma kuskilt mujalt jälle lugesin seda, et tumedad värvid pole kah head, sest tõmbavad liigselt päikest ligi, heledad ja pastelsed toonid oleks paremad. See kollane küll kuidagi pastelse mõõtu välja ei anna…

Oh, palju põnevaid küsimusi. Tegelikult, nagu ma aru saan, oleks enne renoveerimist mõttekas üldse soojusaudit teha. Aga kellel küll selleks raha olema peaks? :P

Hoolimata sellest, et siin tuleb tõenäoliselt tunduvalt rohkem tööd teha, kui esialgu arvestasime, on ikka hirmus hea tunne, et just siin elame. Nii mõnus koht on!

  14 Responses to “Majaomaniku mõtisklused”

  1. Mu tädil on helekollane maja olnud isegi vast paarkümmend aastat. Värvitakse seda üle siis, kui vana värv lihtsalt juba ilmastikule alla annab, mitte selle pärast, et ta talumatult mustaks on läinud. Nüüd pani uue laudise, värviks jätkuvalt helekollane, ümber maja liiguvad koduloomad (kellele meeldib ikka kuskile eeskoja najale ennast poriste käppadega üles ajada), on tolmuseid lillepeenraid ja ei ole küll mingit probleemi selle helekollasega. Silmale ilus ja sugulane umbes korra aastas nii sügise paiku käib kõige hullemini retsitud seinapiirkonnad sooja vee ja seebiga üle. Üldse – määrdumise korral saab ju pesta alati. Igatahes, et ole küll täheldanud, et mustus kunagi probleemiks on olnud. Kollane hakkab tal pihta umbes 30 cm kõrguselt maapinnast. All on hall "vundamendi"äär, see vist mingi keldri soojustus, ja tasapinnaliselt on see hall osa seespool, kui laudis.

  2. meil on ka (vist) kollane maja, õues on külm ja hetkel vaatama minna ei taha. meie maja ei ole vähemalt mingi 10 a värvitud. a mudu on rootsis tumepunane väga popp värv. ma kunagi küsisin ka, mis teema sellega on, sest enamus (!!!) maju on punased. mida mulle vastati, seda ma aga ei mäleta :D

  3. Suured aknad ja terassiuksed maani klaasidega on suvel hästi mõnusad ja ilusad, aga kahjuks talvel üsna ebapraktilised… Isiklik kogemus.
    Eelmisel talvel sai suuri aknaid kui peamisi soojusekaotajaid ikka kirutud, maja on meil soojutatud ja korralikud pakettaknad on ka, aknapõsed tehtud jne. Aga et klaasipind on suur, siis see lihtsalt õhkab külma, väikesed külmakraadid ei tee midagi, aga kui 20 ümber on, siis tõmban aknalauani rulood ette, pime küll, aga vähemalt sooja hoiab.
    Ümbertegemise tuhin sisse kolides on alati suur, aga kui just lotoga ei võida, siis mõtle, arvuta, kalkuleeri – ja seda sama suure põhjalikkusega, nagu sa oled teiste teemadega tegelenud :) Ehitusvõhikuna alustasin ma ehitusfoorumist, et ka endale mingi pilt ette saada http://www.ehitusfoorum.com/
    Päris ehitajad suudan ma oma kontekstist välja rebitud tarkuseteradega hulluks ajada küll!

  4. Ekstrasuured aknad pole mulle kusjuures kunagi meeldinud, maast laeni klaase ei taha. Lihtsalt maja lõunaseina tahaks paari akent, et valgust juurde saada, seal on kunagi olnud ka, aga siis miskipärast kinni pandud.

    Muidu tahaks pigem nende kõige suuremate akende asemele pisut väiksemad panna ja ühe kõige pisema üldse ära kaotada, sest sinna kõrvale tuleb terrassi uks.

    Oma aruga ei julge me nagunii ilmselt midagi ümber tegema hakata, igasuguste asjatundjatega tuleb nõu pidada. Kevade poole vaatab täpsemalt :)

  5. aga võta arhiivist maja projekt välja, saad teada mis olema peaks. ja arvesta et ümber ehitades (eriti mis puudutab välist) peab kindlsti linnas kooskõlastatud projekt olema!

  6. Maja plaan on meil täiesti olemas, see kõige esimene, millele on aegade jooksul parandusi tehtud. Kunagi näiteks oli suuremates tubades üldse ühe suure akna asemel kaks väiksemat :)

    Isegi maja värvi muutes tuleb linnalt luba küsima minna, seda ma juba lugesin. Õnneks pole tegu muinsuskaitse all oleva majaga, nii et küllap saame loa ka vajadusel veidi akna suurust muuta. Ja noh – see, mis õue pool on, ei tohiks neid üldse eriti torkida, seda näeme ju ainult meie ise.

    Igatahes olen suurepäraselt teadlik, et kõigeks väliseks on lubasid vaja. Ehitusfoorum on mul ka vana sõber ja… Teoreetilisi teadmisi olen juba mõnda aega huviga kogunud – lootuses, et ehk kunagi läheb vaja :D

  7. Kui mul oleks plaan maja üle värvida, siis oleks ainus alternatiiv Rootsi muldvärv – seda on nüüd peale selle Rootsi punase ka veel musta (tundub ehk sünge aga on super ilus vaatas kasvôi siia http://dreamhousecammy.blogspot.com/2010/11/black-beauty.html ), roheline, kollane, pruun.

    See on vesialuseline, naturaalsete sideainete (jahu, linaõli) põhjal ja traditsioonilise tehnoloogia järgi valmistatud värv puidule Saab osta ja ise ka keeta!
    http://www.renoveeri.net/?id=206

    Jôudu!
    Blogisôber ;)

  8. Tundub olevat sama värv, mida siin postituses mainitakse? ma ei tea, pärast lugemist eriti enam ei julgeks…

  9. aga mis aknad praegu on? Puidust? Kas neid ei saa restaureerida? Enne, kui vahetada, tasub vaadata, kas olemasolevat saab ära kasutada – no see ju su enda põhimõte, sry, et targutan. Aga selle kohta tasub nõu küsida päris Päris PÄRIS restaureerijalt, mitte ehitajalt. Hiljuti oli mul kogemus "ehitaja arusaam vana maja trepikoja restaureerimisest" – no ausõna, nõukogude võim ei olnud ka nii hävitav :P

    Lisaks: laudist tasuks värvida linaõlivärviga. Kindlasti sobib puitmajale kõige paremini ja peab kaua vastu ka; lisaks vananeb esteetiliselt. Kas Pärnus Majatohtrit ei ole? SRIK-i kodukal on ka kindlasti linaõlivärviinfot.

    Ja veelkord sry, kui ma nö lahtisest uksest sisse murran ja ammu teada-tuntud asju räägin :)

  10. Praeguseid aknaid annaks mingil määral renoveerida kindlasti, aga karta on, et väga soojapidavaks nad sellegipoolest ei muutu. Miskid kahekordsed puitaknad jah – sellised, kus saab suveks ühed aknad eest ära võtta.

    Seda tean ka, et "tavaline" ehitaja ei tea ökoteemast suurt miskit :) Murrangi pead, kust saada asjatundlikku nõu, mille põhjal edasisi plaane teha. praegu pole rohkem rääkida saanud, kui ühe (küll väga asjatundliku, aga siiski nö "tavalise") ehitajaga enne ostu ja nüüd hiljuti Abikaasa ehitajast õemehega.

    Ühesõnaga asjatundja nõu oleks vaja. Huvitav, kui palju sihukesed mehed ühe konsultatsiooni eest küsiks… Kui ma juba teaks, mida ja millega teha, siis saaks edaspidi vastavalt rahalistele võimalustele kohalikele tavaehitajatele täpsed käsud kätte anda, arvan ma…

  11. Sa arutasid kuskil ka termograafilise pildi tegemisest, jäi veebist silma see pakkumine:

    "Sooduspakkumine jõuludeni registreerunutele eramu termografiline ülevaatus ja suusõnaline konsultatsioon koos piltide ja alarõhu tekitamisega1750.- (111.85 €) tavahind 3500.- (223.69 €) Termograafiline kontroll ilma alarõhuta ja suusõnaline konsultatsioon 1000.- (63.91) tavahind 2000.-"

    http://www.termograafia.ee/?page_id=15

    Aga ma absoluutselt ei tea sellest firmast midagi – usaldatavusest, kvaliteedist…

    Lihtsalt selline igaks juhuks info.

  12. Mina olen kõiki mahe-ehitusasju alati SRIK-ist küsinud. Lihtsalt sinna helistanud. Seal on ka erinevate spetsialistide kontaktid eraldi välja toodud. Samas, sul pole otseselt vana maja renoveerimine, vaid lihtsalt loodussõbralik lähenemine. Aga need kattuvad väga suures osas.

    Lisaks – kõiki aknaid peaks saama soojapidavaks renoveerida. Sageli mida vanem aken, seda kvaliteetsem puit. Nõukaaegsetes pole nii kindel, aga kui on eestiaegsed ja hõrkude aknapiida-profiilidega, siis oleks nende äraviskamine küll kurb. Kui aga ikkagi vanadest akendest loobud (eeldusel, et need on eestiaegsed), siis palun teata SRIK-i vanamaterjalilaole – mõni teine, kelle maja on uutmistuhinas õiged aknad kaotanud, saaks õnnelikuks. Nad tulevad tasuta ise järele ka (või vähemalt Tallinnas peaks tulema…)

  13. Ma kardan, et need on küll pigem just nõuka-aegsed aknad. Minu meelest ei näe kuidagi huvitavad välja, sellised igavad.

    Peab laskma ikka kellelgi targemal üle vaadata. Kui saab rahuldavalt renoveerida, siis pole muidugi mõtet uusi panna. Aga seal, kuhu terrassiuks tuleb, peab ikka midagi muutma, lisaks veel too lõunasein, kus praegu üldse aknaid polegi.

    No ja seda ainukest plastakent ju ka puhtalt sellepärast välja vahetama ei hakka, et plastik on :) Las ta siis olla, kuni oma elu ära elab, siis saab puidu vastu välja vahetada.

  14. Jaa, see juba pandud plastakna mõte on minu arvates õige – rohelisim peakski olema kasutada juba olemasolevat ressurssi, kus vähegi võimalik. Edu ja remondirõõme, ja sa kirjutad väga haaravalt!

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.