Dec 072010
 

Palavik oli eile lõpuks stabiilne 39, värisesin lihtsalt terve õhtu voodis, korra isegi oksendasin ja kartsin meeletult, et olen jälle kõhuviiruse külge saanud (liikuvat ju praegu jälle ringi) – viimased korrad olen sellega haiglasse tilgutite alla sattunud, tõesti enam ei tahtnud.

Igatahes läks hästi, kõht on korras, süda rohkem pahaks ei läinud, sidrunivesi pani küll sees keerama, aga tavalist vett sain juua. Magasin kuidagi öö maha ja hommikul kell pool kuus oli juba selline nälg, et pidin kohe kööki sööma minema :D Mõtlesin küll, et ei tea, mida ja kui palju võib, äkki ikka kõht ei kannata… Sõin maitsestamata jogurtit ja paar kiivit, ei juhtunud midagi. Siis võtsin peavalu vastu ühe Paracetamoli ja magasin veel kolm tundi, pärast seda oli juba täitsa inimese tunne. Palavik oli varahommikul 37.4, rohkem pole kraadinud, peakski jälle…

EDIT: Juhhei, palavikku pole enam! Paracetamol ja magamine aitasidki viimasest jupist üle saada. Kusjuures ainult palaviku pärast ma poleks ilmselt rohtu võtnud, aga see peavalu oli vastik. kaks kärbest ühe hoobiga :P

Abikaasa sai ennast täna poolest päevaks vabaks võtta – Poisil oli kell kaks massaaži aeg, viis ta ise sinna. Mina olin selleks hetkeks suht väsinud, üritasin voodis puhata. Plika jäi pärast Abikaasa ära minekut kööki välisukse juurde võtmetega mängima, aga iga kord, kui uks lahti teha, tuleb sealt ju pahvakas külma õhku… Mul ei olnud jõudu ega kannatust temaga seal seletada, võtsin lihtsalt võtmed käest, keerasin ukse lukku ja läksin voodisse tagasi. Kisa oli siis muidugi taevani, tükk aega nuttis ja virises. Mul olid närvid püsti, karjusin tema peale, et ta vait jääks. Sain muidugi ise ka aru, et nii ei tohiks, aga no ei jõudnud noh… Natukese aja pärast ütlesin talle rahulikult, et kui ta midagi tahab, siis öelgu või tulgu minu juurde, aga virisemist ma ignoreerin, olen liiga väsinud. Tükk aega hiljem ta tuligi minu kõrvale, rahunes maha, naeratas ja jäi mu kätt hoides magama. Ma ise ka magasin ja üles ärgates avastasin, et ta on voodisse pissinud.

Nüüd on hirmsad süümekad, et lasin tal niiviisi nutta, pole ime siis, et pärast kurnatult magama jäi (potil ju ka enne ei käinud) ja õnnetus juhtus. Lisaks pean hakkama kattemadratsi katet pesema ja vaatama, kuidas kattemadratsit ennast kuivaks saada. Uhh, suur töö, ei taha mõeldagi. Alumine madrats on õnneks kuiv ja pesumasin on ju küll suur, aga ikkagi…

Nojah, omad vitsad peksavad.

Vähemalt kõhuviirusest pääsesin, eks :D

  5 Responses to “Kergelt pääsesin”

  1. anna teada, kuidas kattemadratsi katte peale pesemist tagasi said. meil ka õnnetusi juhtunud ja siiani kattemadratsi kate plekine. kardan, et ei saa seda tagasi peale pärast pesemist.

  2. aga miks sa tervet katet pesed? pese ainult pissine koht ära ja lase õues tuulduda.

  3. Novot, tõepoolest oleks võinud ainult pissist kohta pesta, aga ei tulnud pähe, ilmselt tundus igasugune mõte käsitööst tol hetkel vastuvõetamatu :P

    Igatahes läks kate pesumasinasse. esimene viga – unustasime luku kinni panna, seespool oli vatiin, või noh, selline õhuke kiht, mis hästi rebeneb, see sai natuke viga. Aga pole hullu.

    Teiseks – kuna pesime alles õhtul, jäi kate ööseks kuivama ja oli hommikuks täiesti kuiv. Loomulikult kuivas väiksemaks ka. Abikaasa oli seda igatpidi venitanud ja lõpuks sai peale – arvas, et venitame veidi õhtul veel koos, siis on korras.

    Aga kui me madratsit ostsime, siis see tore müüja ütles ka, et katet pestes tuleks see hiljem kindlasti niiskelt madratsile peale venitada, muidu kuivabki liiga väikseks ja on keeruline. Ma ise mõtlesin veel, et kui hommikuks kuiv on, võiks äkki niiskeks pritsida vms, aga Abikaasa tegi sel ajal kõik ära, kui mina veel magasin :)

  4. Tegelikult on lisaks kattemadratsile olemas ju veel ka madratsikatted :)

    Meil nii vana madrats, et ma ei põe, senise nelja kuu jooksul on ikka paar korda madrats kah natuke märjaks saanud tänu beebile :) Samas see beebi piss eriti ei haise (või no ise seal toas elades harjub ilmselt nii ära, et ei tunnegi) ja mingil hetkel on nagunii plaanis uus madrats osta. Aga madratsikatte peame vist juba lähiajal ära ostma.

  5. No meie kattemadratsil oligi äravõetav kate, mida pesin :P Ma tean, et neid on tegelt eraldi ka, aga kattemadratsile küll lisaks pole vaja.

    Ja beebi piss ei haisegi eriti, kaheaastase oma see-eest juba parasjagu.

    Vanema madratsiga oleks endal kah suva, aga kuna sai ostetud rämedalt kallis madrats selle mõttega, et kauaks ajaks jätkuks, siis peaks selle eest ikka hoolt kah kandma.

    Ühesõnaga lõunauned magab Plika edaspidi oma voodis, seal on tal kilelina, hingav ja puha :D Superlihtne õnnetuste korral masinasse visata, madrats kuiv ja kõik korras.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)