Jan 312011
 

Turvahälli saime laupäeval Abikaasa sõpradelt laenuks – nende tips saab kohe-kohe aastaseks ja on suuremasse ümber kolinud. Me pole varem nii peent hälli kasutanudki – miskine uuem Maxi-Cosi mudel.

Aga tegelikult ma tahtsin hoopis selle üle arutleda, et kui Poiss nüüd ka paari kuu pärast hällist välja kasvab, siis peaks ta teoreetiliselt Plika tooli endale saama, Maxi-Cosi Priori XP on tal. See on 9-18 kilo, vaatan… Et pmst saaks ta sellega veel mitu head aastat läbi. Tea, kas peaks siis teise samasuguse muretsema või oleks mõttekam Plikale mingi selline tool võtta, mis suurematele lastele mõeldud, kuni 36 kg vms? Ma ei tea noist asjust endiselt suurt miskit :)

Kui keegi oskab miskit tarka öelda, siis palun väga, kuulan huviga. Ise veel uurida ei viitsi, natuke ju aega on :P Koguks kõigepealt teiste kogemusi…

Jan 312011
 

Kopeerin Mormelari postituse siia ka:

Sain oma postkasti sellise toreda kirja, et üks tubli talunik on ümbruskaudsete talude toodangu koos enda omaga kokku kogunud ja pakub nüüd seda ka Pärnusse. Valikus on kõikvõimalikku teravilja, tublisti aedvilja, lisaks veel piimatooteid, mune ja muud põnevat – hinnad on ületamatult soodsad. Aga kuna Pärnust on hetkel vähe soovijaid, tuleks neid juurde hankida, nii tasub siiapoole tulek ära kah.

Tellimine toimuks muidu nii, et enne iga tulekut saadab talunik listis pakutava koos kuupäevaga laiali ja igaüks esitab siis oma soovi.

Aga saatke meil aadressile pihlakatalukaup@gmail.com ja paluge end pärnakana listi lisada!

Jan 312011
 

Ema tuli just Tartust ja tõi meie sealsest elamisest kõik väiksema kraami ära, nüüd tuleb miski hetk veel ainult mööbli järele minna.

Mul on nüüd köögis veekeetja ja filterkann ja palju normaalseid nuge ja käärid ja konserviavaja ja küüslaugupress… Ja… Ja… Ei peagi enam alati pliidil potis kohvivett keetma, väikese sakilise noaga suuri lihakäntsakaid lõikama, küüslauku noaga hakkima ja katkiste kääridega nusserdama.

Lisaks leidsin riiete hulgast neli paari pükse. NELI paari pükse!!! Ok, ühed on täielikult suvepüksid, neist pole tolku. Aga ülejäänud kolm paari, need lähevad kohe kasutusse. Kusjuures kaks neist on sellised, mida ma pole suuremat kandnudki – sai kunagi kokku ostetud, kuna hind oli okei ja pikkus paras. Ühed on viisakamat sorti mustad (viikarite laadsed), teised kõrge vöökohaga teksad – toona mulle kõrge vöökoht ei meeldinud, nüüd küll, eriti talvel.

Tegelikult torkas mul kahe paar teksade puhul pähe mõte, et need oleks skinny lõikega palju etemad. Tea, kas on võimalik lasta õmbleja juures bootcutist skinny teha? Pükse jalas vaadates tundub, et täitsa võiks… Mh, pean Pärnust mingi õmbleja otsima :P

Naljakas, kunagi arvasin, et skinny lõige on nõme ja ma ei hakka seda elu sees kandma. Siis tuli aga suur mood ja nüüd olen täitsa armastama hakanud… Eriti talvel, kus mul on pika säärega saapad. Väga praktiline.

Nii et siis õmblejat otsima, jah.

Ahjaa, mütse-salle-kindaid tuli ka terve hunnik, neisse pean veel süvenema. Ja mitu kampsunit! Miks ma need riided alles nüüd sain, ah??? Sellepärast, et kui ma suvel suure palavaga padurasedana Tartus käisin, siis sortisin korra riided läbi ja võtsin suveks sobilikud kaasa… Püksid, mis jalga ei mahtunud ja talvevarustus ei olnud just mu eelistuste eesotsas. Aga tookord ei jõudnud seda suurt rasket kasti sinna riiulile tagasi tõsta, mistõttu see läks hoopis teise kohta ja kui Abikaasa nüüd viimati meie asju ära toomas käis, siis sinna teisele poole ei tulnud muidugi kellelgi pähe vaadata…

Oeh. Kui ma leiaks nüüd veel üles saladuslikult haihtunud mustad teksad, siis enam rohkem ei oskakski tahta. Mul on endiselt vandenõuteooria, et üks meie Londonist saadetud kastidest on kusagil Abikaasa ema hirmus segamisi keldris, ehkki Abikaasa väidab raudkindlalt, et pole…

Jan 312011
 

Ma ei tea, kui paljud teist üldse märganud on, et mu blogi nimi on juba mõnda aega veidi lühem. Ma olen nimevahetusele ammu-ammu mõelnud – see on vist algusest peale sama olnud ja sai toona suht lambist pandud. Kui seda blogi kirjutama hakkasin, siis ma ütleks, et väga hull veel polnudki. Hullud ajad tulid hiljem :D Ja siis sobis nimi hästi.

Nüüdseks on hullud ajad möödas, olen sihuke vaikne ja kodune. Seega mõtlesin, et uus nimi oleks kohane. Kuna ei suutnud aga midagi head välja mõelda, võtsin kompromissina lihtsalt Hullu eest ära. No et Tikri Päevaraamat – loogiline, eks.

Samas… Eks ma ole vist paras frukt ikka. No et ma nii palju teksti toodan ja igasugu asjade puhul üle mõtlen ja… Teate küll.

Ühesõnaga. Kas ma peaks hullu tagasi panema? :D Või pigem mitte? Või kui ma täitsa uue nime paneks blogile (see muidugi eeldaks, et ma suudaks midagi tabavat välja mõelda), kas see oleks teie meelest halb või hea?

MrsB on üldse süüdi, et ma selle teema siin tõstatasin, tema alustas :P

Jan 312011
 

Tundub, et mu lastele meeldib sarnaselt areneda, vähemalt mis puutub pikkusesse-kaalu ja hammastesse… Füüsilise aktiivsusega on nii nagu on, aga tüdrukud vist pidavatki poistest tragimad olema :P

Poiss:

1. alumine parempoolne keskmine lõikehammas – 21. jaanuar 2011 (~5 kuu ja 10 päevaselt)
2. alumine vasakpoolne keskmine lõikehammas – 31. jaanuar 2011 (~5 kuu ja 3 nädalaselt)

Plika:

1. alumine parempoolne keskmine lõikehammas – 13. aprill 2009 (~5 kuu ja 1 nädalaselt)
2. alumine vasakpoolne keskmine lõikehammas – 30. aprill 2009 (~5 kuu ja 3 nädalaselt)
3. ülemine parempoolne külgmine lõikehammas – 28. mai 2009 (~6 kuu ja 3 nädalaselt)
4. ülemine vasakpoolne keskmine lõikehammas – 6. juuni 2009 (~7 kuuselt)
5. ülemine vasakpoolne külgmine lõikehammas – 12. juuni 2009 (~7 kuu ja 1 nädalaselt)
6. ülemine parempoolne keskmine lõikehammas – 16. juuni 2009 (~7 kuu ja 1 nädalaselt)
7. alumine vasakpoolne külgmine lõikehammas – 28. juuli 2009 (~8 kuu ja 3 nädalaselt)
8. alumine parempoolne külgmine lõikehakkas – 13. august 2009 (~9 kuu ja 1 nädalaselt)
9. alumine parempoolne silmahammas – 22. oktoober 2009 (~11 kuu ja 2 nädalaselt)
10. alumine parempoolne esimene purihammas – 13. november 2009 (~1 aastaselt)
11-12-13. ülemised silmahambad on väljas, alumine vasakpoolne kohe-kohe läbi murdmas – 02. detsember 2009 (~1 aasta ja 1 kuuselt)
14-15-16. viimastel päevadel on ülejäänud kolm esimest purihammast läbi murdnud – 17. detsember 2009 (~1 aasta ja 1,3 kuuselt)
17-18. alumised tagumised purihambad on väljas – 10. detsember 2010 (~2 aasta ja 1 kuuselt)

Jan 312011
 

Minult päriti just Soome muljete postituse all piletihindade kohta ning see pani mind tagantjärele tõdema, et me sõitsime Soomes käies veidike jänest. Nimelt ei asu Sello mitte Helsingis, vaid Espoos… Mis pole mitte linnaosa (no ma vist oma aruga tõesti arvasin, et see on nagu näiteks Kristiine Tallinnas vms), vaid hoopis Helsingi kõrval asuv eraldi linn. Meie ostsime rõõmsalt Helsingi-sisesed päevapiletid ja sõitsime nendega kohale – näitasime piletimüügionklile ka, aga ta käis suht alguses, siis polnud veel järelikult Helsingist väljas. Tagasiteel vist onklit üldse ei tulnudki.

Igal juhul oleks pidanud olema regional ticket, €12 – aga meil on internal ticket, €7.

Säh sulle kooki moosiga! Üritasin küll põhjalikku eeltööd teha, aga ikka panin puusse. No vähemalt ei jäänud vahele, küll oleks piinlik olnud. Ja vähemalt nüüd tean… Aga kahtlane, kas ma sinna tagasi viitsin minna :)

Jan 282011
 

Näe, blogi sai teisipäeval kuueaastaseks. Mõtlesin, et võiks üle pika aja jälle ühe lugejaküsitluse teha :P

1. Mis ajast saadik sa seda blogi loed, kuidas siia sattusid, kas oled regulaarne lugeja?
2. Kas oled lugenud ka varasemaid postitusi, algusest peale?
3. Kui tihti lugemas käid? Iga päev, nädal, kuu, RSS lugeja kaudu?
4. Mis teemad sind kõige rohkem huvitavad? Mis teemadest diagonaalis üle libised? Mis teemasid üldse ei loe?
5. Kui oled pikaajalisem lugeja või hiljem algusest peale kõik järjest läbi lugenud, siis kuidas mina ja see blogi sinu meelest aja jooksul muutunud on? Halvemaks, paremaks, igavamaks, huvitavamaks, mida iganes?

No ja kui on mingeid üldiseid soovitusi, ettepanekuid, küsimusi, kiitust, etteheiteid, kriitikat – selle võite kah rahus kirja panna. Luban, et millegi peale ei solvu, midagi isiklikult ei võta, samas loodan, et kriitika tuleb siiski heatahtlikul baasil ja konstruktiivne. Nojah, lahmimist ignoreerin nii ehk naa.

Shoot! Vaatame, palju vastuseid seekord kokku saan :P Eelmisele sain peaaegu kaks aastat tagasi 87 vastukaja, seekord loodaks kolmekohalisele arvule. Külastuste arv on juba mõnda aega üle poole miljoni, seega ma eeldan, teid on rohkem kui sada :D

Jan 272011
 

Tähendab, ma nüüd ikkagi uurisin üht ja teist. Lugesin veidi erinevate maksusüsteemide kohta. Piilusin erinevate erakondade kodulehti.

Avastasin näiteks, et Rahvaliit on ju täitsa nummi. Aga ma pean muidugi ütlema, et kõigi erakondade visioonid ja lubadused on nii ilusad ja helged, et suisa pisar tuleb silma. Nende lubaduste põhjal midagi valida on küll täiesti mõttetu, arvan ma. Nende lubaduste põhjal ma võiks vabalt kõiki valida :D

Aga seesamune maksusüsteem ja sotsiaalsed hüved ikkagi. Kui ma astmelisest tulumaksust midagi ei teadnud, siis ma kujutasin ette, et see on ikka ilgelt nõme – mõtleks, mina olen tubli ja teenin rohkem, riik noolib kohe ka rohkem oma taskusse. Siis tutvusin natuke ideega ja mõtlesin – äkki tegelikult polegi nii halb mõte, on ju tore, kui sotsiaalsed hüved on head – kui mul on kõrgem palk, siis ma võin ju rohkem makse maksta kah. Seda muidugi tingimusel, et riik kuidagi suudaks neid toetusi õiglaselt jagada – nendele, kes tõesti abi vajavad. Mitte nagu UK-s, mille kohta Alice väga tabavalt kirjutas – mida rohkem teenid, seda vähem hüvesid on, kõige ilusam elu on töötutel kümne lapsega peredel, sest riik maksab neile kõik kinni, nii et neil pole otse loomulikult kõige vähematki motivatsiooni üldse tööle minnagi. Kuidas see toetuste efektiivne jagamine toimuma peaks, kuidas peaks kontrollima, et igasugu ludrilõuad ei jääkski eluaeg abirahadest elama, seda mina ei tea. Ei viitsi praegu edasi mõelda ka.

No aga siis toodi jälle paar hästi loogilist põhjendust astmelise tulumaksu vastu. Et esiteks on selline süsteem jube keerukas ja ülalpidamiskulud suuremad. Teiseks tekib olukord, kus koristaja saab reaalselt kätte sama palju palka kui mõni tunduvalt keerulisema ameti inimene – koristaja bruto on väiksem ja maksud ka väiksemad, keerulisema ameti inimesel on suurem bruto, aga makse võetakse ka rohkem maha… Nii et kätte saavad mõlemad lõppkokkuvõttes suht sama summa ja motivatsioon rohkem teenida väheneb. Milleks, kui ise sellest nagunii eriti kasu ei saa, vaid riik suurema osa endale võtab.

Äkki ikka siis niipidi on mõttekam, et olgu kõigil ühtne tulumaks ja madalama sissetulekuga inimeste parema toimetuleku kaitseks on tulumaksuvaba miinimum?

Ja noh, kui te ütlete, et siis pole riigil piisavalt piisavalt raha igasugu sotsiaalsete hüvede võimaldamiseks, siis… Minu loogika kohaselt – mida suuremad palgad, seda rohkem maksuraha riigile laekub, seda rohkem on ka võimalusi sotsiaalseteks hüvedeks. eksju. Aga selle eeltingimus oleks, et kõik saaksid ikkagi normaalselt palka. Ka teadustlöötajad, meditsiinitöötajad, õpetajad, päästeameti mehed… Ja neile kõigile maksab, riik, eks… Mis tähendab, et siis on riigil jälle raha vähem… Aga kui nende palgad on kõrgemad, siis sellest läheb ju ikkagi rohkem makse maha, mis on jällegi riigile hea, eksju…

Kuulge, ma satun järjest rohkem segadusse :D Aga ma praegu vist olen ikkagi jälle ühtse tulumaksu pooldaja. Kas äkki sellest oleks abi, kui see ühtne tulumaksumäär oleks veidi kõrgem? No näiteks 25%? Kas see oleks juba hirmus röövimine? Maitea, see oli lihtsalt üks uitmõte :) Ja neid madalama sissetulekuga inimesi kaitseks siis jällegi tulumaksuvaba miinimum. Aga kõrgema tulumaksu eeltingimuseks peaks olema ka muidugi kõrgemad palgad, praegustest pole küll enam midagi rohkemat võtta, arvan ma. Hinnad ja kulud on ju, krt, laes.

No kas pole siis ühtki riiki, kus oleks ühtne tulumaks, aga inimesed elaks üldiselt suht hästi ära ja sotsiaalsed hüved oleks ka enam-vähem ok?

Lõpetuseks jõudsin muidugi selleni, et kuna Eesti on minu kodumaa ja ma olen otsustanud siin elada, on p*rses poliitika üle kurtmine sama mõttetu kui külma kliima üle kurtmine. Jajah, Londonis on mõnusam ilm, odavamad hinnad ja avatumad inimesed. Ikka elan ju Eestis :)

Aga noh, valimas tuleb ju käia, nii et poliitikast võiks rohkem teada. Ja mitte ainult erakondadade eri suunitlustest, vaid hästi oluline oleks olla teadlik ka sellest, mis inimesed on suutelised oma lubadusi ka reaalselt ellu viima. Lubada oskab ju igaüks…

Äkki valiks seekord hoopis Rahvaliidu, ah?

Jan 272011
 

Oop lubas minu soovil kirjutada Estonian politics for dummies, ootan huviga. Tahaks hirmsasti targemaks saada :P

Aga üldiselt seostus tema viimane postitus üsna hästi minu alateadlike ja naiivsete mõtetega. Poleks ju mingi probleem valida välja erakond, kelle ilusad lubadused minu maailmavaatega kõige enam kattuvad, ja siis nende poolt hääletada. Probleem on hoopis selles, et maa ja ilm lubatakse kokku, ära ei tehta aga suurt s*ttagi.

Nii mulle ongi jäänud mulje, et kõik on p*rses. Ja ehkki tegelikult on kindlasti ka sutike ära tehtud, siis mina seda suurt ei tea, sest uudiseid lugeda ma igapäevaselt ei viitsi (my bad).

Ühesõnaga – oleks kena, kui keegi peaks arvet selle üle, palju valimiseelsetest lubadustest ka reaalselt täidetud saab. Kui ma saaksin enne uusi valimisi selle kohta üksikasjaliku statistika, palju keegi lubas ja palju ära tegi, vat SELLE põhjal ma pigem kujundaks oma arvamust.

Muidu on tore. Inimesed panid mind mõtlema asjade üle, mille üle mul pole olnud kunagi varem põhjust/viitsimist mõelda. Ma isegi kavatsesin siia kirjutada igasugu mõtteid, mis mul tekkisid seoses sotsiaalsete hüvede, maksude, vanemahüvitise ja muu taolisega, aga siis avastasin Poisil tuulerõuged ja noh… Nüüd enam ei viitsi. Emade värk – oma lapse haigus on ikka tähtsam kui maailma poliitika, eks. Mitte et ma nii väga muretseks, lihtsalt poliitikast enam kirjutada ei viitsi. Niigi juba kirjutasin.

Igatahes ootan kannatamatult Oopi järjejuttu – katsugu ta see vaid kirjutamata jätta :P

Jan 272011
 

Säh sulle tissilapse immuunsust – kui hommikul pepsi peal paari punast punni nähes neid veel mähkmelööbeks pidasin, siis õhtupoolikul avastasin juuksepiirilt paar villikest, lähemal vaatlusel mõned üksikud ka kuklal, kõhul ja seljal. Mis seal ikka – väike vähemalt ei hakka vastu, kui teda põhjalikult inspekteerin ja täpitan. Mulle kohe meeldib neid täppe otsida ja “märgistada”.

Homme helistan perearstile ja kannan ette. Loodetavasti läheb sama kiirelt ja kergelt nagu Plikal :)

Ainuke närune asi on see, et meil on 1. veebruaril Rootsi-reis plaanis. Kuna see on kuues päev, siis on suht tõenäoline, et täppe enam sel ajal juurde ei tule, koorikud on peal ja suurem nakkusoht möödas. Kui palavikku ei teki, täppe juurde ei tule, perearst lubab ja õeke vastu pole, siis katsume selle reisi ikka ära teha. Üks autsõit, üks laevasõit (kus saab rahulikult öö läbi kajutis magada), üks bussisõit… Ja nädal aega rahulikku õekese juures chillimist.

Aga kui halvemini läheb, siis jääb reis muidugi ära. Mis oleks äraütlemata kurb, sest esiteks ma ootasin seda puhkust väga – pole juba maist saati Rootsis käinud, teiseks on meil juba ära makstud nii sadamamaksud kui bussipiletid, 70 euri lendaks vastu taevast. Igal juhul kuulan arsti sõna ja vaatan, kuidas Poiss ennast tunneb. Plika igatahes oli viril vaid paar päeva, pärast seda nagu noor nirk muiste. Loodame parimat!

Vähemalt küla peal käimise pärast pole süümekaid – sealt kinnitati juba enne, et tuulerõuged on nende majas teretulnud :D