Jan 172011
 

Ma olen siin jõudumööda muu jutu sees kirjutanud ka, aga lühidalt võiks öelda, et pärast meie reisist ja Plika haigusest tulenenud poolenädalast seisakut oleme lõpuks valmis jälle täie rauaga jätkama. Ma nüüd ilmselt kohati kordan ennast, aga võtan viimased päevad veelkord lühidalt kokku.

Poisi magamisgraafik läks tänu reisile täitsa sassi. Lisaks ei tahtnud kaks ööd võõras kohas tal nutta lasta – magas minu kõrval ja sai iga vigina peale tissi. Tagasi tulles olime reisist ja Plika haigusega kaasnevast virinast nii väsinud, et paar järgmist ööd möödusid samas stiilis.

Plika jäi ema juures kõik korrad ilusasti magama, aga pärast reisi jälle kodus olles läks kõik käest ära – haiguse tõttu oli eriliselt viril, meie oma väsimuse tõttu lasime tal pool aega suures voodis magada, sest oma voodis ta ainult nuttis ja ei rahunenud, tahtsime ise magada… Graafik oli kah sassis, lõunauned ja ärkamise ajad venisid, no haiget last ei taha ju üles ajada – haigust peab välja magama.

Nii et Poisi uned olid häiritud kolmapäevast kuni pühapäevani, Plika uned reede õhtust pühapäevani. Eilegi olid kõik kellaajad sassis, aga õhtul panime lapsed tavapärasest tunni varem magama ja öösel oli esimest korda üle mitme päeva nii võimalust kui jaksu unekooli reegleid jälle suuremas osas järgida.

Poiss vigises enne keskööd läbi une vist kaks korda, aga nutt vaibus ise, polnud vaja sekkuda. Kesköö paiku, kui ise just magama läksin, hakkas ta kõvemini nutma – ei viitsinud süles kussutada, andsin tissi, panin siis voodisse tagasi ja magas kohe edasi. Edasise öö jooksul nuttis ta kaks või kolm korda – mõlemal puhul tundus, et pole mõtet 10 minutit oodata, aga tissi anda ka ei tahtnud, nii et nuttis mul süles, rahunes suht kiirelt, panin tagasi voodisse, magas edasi. Hommikul kolmveerand viis enam ei viitsinud, võtsin kaissu, panin tissi otsa. Veerand kaheksa lootsin teda tissiga veel natukeseks magama meelitada, aga Plika ärkas ka üles, nii et mõlematel oli täna tavalisest varasem äratus – loogiline, eile sai ju vara magama kah.

Hommikul tundus juba enne kümmet, et Poiss on väsinud, aga ma lasin tal kogemata tissi otsa magama jääda, nii et kui ma ta sealt lõpuks ära võtsin, oli see 5-10 minutit tukkumist teda nii palju värskendanud, et vahtis jälle rõõmsalt ringi. Veidi enne ühtteist hõõrus silmi ja nägi igati väsinud välja – andsin tissi, panin kärusse, seal jäi ise magama. Pool üks nuttis natuke, aga paari minutiga see vaikis.

Plika ärkas öö jooksul mitu korda – käis kaks korda potil, vahepeal nuttis hüsteeriliselt ja oli natuke meie kaisus… Aga enamik ajast vist siiski oma voodis. Lõunaunne läks punkt kell üks – virises küll algul, et ei taha tudu, ei tahtnud mult kalli ega musigi… Aga kui ta oma voodisse panin, siis enam ei nutnud ega välja ei tulnud, jäi ilmselt suht kohe magama.

Arvan, et kui Poiss just ise kolmest ei ärka, lasen tal täna kauem magada – siiani on ta peaaegu kõik õhtud enne toaunne jäämist kõvasti nutnud, äkki siis väsib alati liialt, äkki veidi pikem õueuni aitaks. Toon seekord näiteks pool neli tuppa ja üritan hästi täpselt väsimuse märke jälgida, et järgmisesse unne õigel ajal ja nututa saaks.

No näis :) Igatahes võib öelda, et oleme lõpuks back on track ja ma olen selle üle väga rõõmus – vahepeal oli meel ikka päris mõru, et nii pikalt kuidagi ei saanud ega viitsinud. Olin arvestanud, et tagasilöögid millalgi nagunii tulevad, aga ei arvanud, et nii suurelt. Igatahes uue hooga edasi!

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)