Jan 242011
 

Olen terve nädalavahetuse ainult remondist, sisekujundusest ja küttesüsteemidest mõelnud. Viimase kohta tuleb kõige esimese asjana otsused ära teha – kuna soojustamisega kaasneb tõenäoliselt paar uut akent, on enne seda vaja sisekujundaja plaani, selle tegemiseks on aga omakorda vaja teada, kuhu tulevad küttekolded.

Mida enam ma mõtlen, seda ühesem lahendus tundub.

Mida me oma kütte puhul eelkõige soovime?

Esiteks – võimalikult palju olemasoleva ära kasutamist. Kuna kahte pliiti meil kindlalt vaja ei lähe ja see ahi, mida vannitoast kütta saab, on ka täiesti mõttetu, siis need lähevad kindlalt välja lõhkumisele. Alles jääb vaid üks pioneer pliit, mis kütab praegu siin pool ja teeb sooja vett.

Mul olid omad kahtlused, kas seda süsteemi ikka tasub usaldada, aga mida rohkem ma mõtlen, seda lollikindlam see tundub. KUI peakski tuksi minema (probleemid tekiks siis tõenäoliselt veesärgiga), saab selle asemele lihtsalt uue pliidi muretseda, isegi kasutatutena liigub samalaadseid piisavalt, seniks teeb aga sooja vett elekter.

Plaanisime osta kahefaasilise boileri, mida saaks kütta nii pliidist kui elektriga ja eile teatas õeke, et neil on üks selline üle – vahetasid suurema vastu, sest nende elamises on nüüd suur mullivann, millesse 110 liitrist väheks jäi. Pidavat nende suurde autosse mahtuma, saavad miski hetk ära tuua, nii et pmst on meil nüüd boiler olemas. Räägi veel vedamisest :P

Teiseks soovime lisakütet, mis võimaldaks saavutada teatud temperatuuri stabiilsuse ka siis, kui pikemalt kodust eemal viibime. Kõige loogilisem valik – õhksoojuspump.

Kolmandaks – võimalikult vähese raha kulutamist. Uue ahju ehitamine maksab 40k, pump on poole odavam ja sellest loobuda nagunii ei saa. Nii palju vaba raha meil eelarves ilmselgelt pole, peaks kuskilt juurde laenama. Igasugu muud automaatsemad süsteemid (pelletid jmt) on veel kallimad.

Pärast pikka arupidamist ja foorumites tuhlamist tundub kõige loogilisem variant teha kõigepealt väga korralik soojustus, jätta sisse pioneer pliit, osta ainult korralik õhksoojuspump ja jätta ahju ehitamine üldse kaugemaks tulevikuplaaniks.

Nii palju, kui ma pumpade kohta uurisin, on põhjamaade kliimasse sobivatest kõige populaarsem ja soodsam Fujitsu Noctria, mille saaks koos paigaldusega umbes 18k eest. Mitmed inimesed kasutavad seda isegi aastaringselt põhiküttena ja on rahul.

Mitmed teised muidugi ütlevad, et ei küta piisavalt soojaks. Mille peale argumenteeritakse vastu, et järelikult vale paigaldus. Ja muidugi sõltub paljuski ka sellest, milline on tubade asetus, kui avatud elamine on.

Meile tuleb suur poolavatud köök-elutuba. Pump tuleks ilmselt elutoa ossa, sest see peab olema muudest küttekolletest kaugel ja köögi teises otsas on pliit. Elutoast läheb otse lastetuppa, mille uks võib vabalt kogu aeg lahti olla. Teise poolde, nö köögi ja pliidi taha, jäävad meie magamistuba ja külalistetuba, kus võibki olla väheke jahedam (kui pliiti kütta nii aktiivselt ei viitsi ja pumba soojus sinna veidi vähem jõuab).

Praegu kütame ainult pliidiga – selleks ajaks, kui tubades on norm temperatuur, on köögis saun. Kui me seina maha võtame ja köögi suureks teeme, siis saabki ühtlasem – kütaks tublisti seda suurt avatud ruumi kah.

Ja sisekujundajale tuleks kindlasti näidata, kuhu on plaanis pikemas perspektiivis ehk kamin-ahi ehitada – tuleb elamine nii sättida, et see võimalus hiljem olemas oleks. Kui järgmine talv peaks tõesti välja tulema, et pumbast ja pioneer pliidist ikka suts vähe on, võib ahju ehitamise lihtsalt kiiremini plaani võtta. Kui küte on aga piisav (mida see kõigi eelduste kohaselt olema peaks), siis teeks muud ja vajalikumad asjad kõigepealt ära. Ja kui kunagi vaba raha rohkem, siis kindlasti kamina ka – see oleks ikka ütlemata mõnus.

Mulle see plaan täitsa sümpatiseerib. Tundub loogiline. Aga te võite mulle muidugi vastu vaielda ja oma kogemustest rääkida.

  11 Responses to “Jätkuvalt küttest”

  1. Meil on õhksoojuspump ja ma tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et kui ukseavad on liiga väiksed aga ruumid suured, siis õhksoojuspump ei suuda väga hästi kõrval ruumi ära kütta. Teil olid ka vist, kui ma nüüd piltidelt õigesti mäletan, kõrged laed. Meil on laekõrgus 3,4 m ja köögis õhksoojuspump, kus oleme pannud 24 kraadi, kõrvaltuppa jõuab sellest 24-st kraadist 18. Õhksoojuspump töötab paremini avatud ruumide korral.
    Pluss peate mõtlema, kuhu ta panna, kuna teie olete esimesel korrusel, siis oleks mõtekas panna kindlasti maa peale (raami peale). See pump väristab ikka kõvasti. Meil on teisel korrusel akna taga pump ja terve sein väriseb. Üks aken on meil veel vana köögis, sellel lausa klaasid värisevad.
    Aga muidu on õhksoojuspump mõõnusss- suvel ei oleks ettegi elu ilma pumbata kujutanud, kuna ta töötab ka konditsioneerima :)

  2. üks väike lisamõtlemine veel – õhuvahetus! kui teete väga põhjaliku soojustuse ja kunagi ehk vahetate ka aknad, siis ärge unustage mõelda ventilatsioonile (kas loomulik või sundvent). muidu hakkab teil lõpuks halvemal juhul hallitus levima, paremal juhul on lihtsalt vale õhuniiskus, mis tervisele kahjulik.

    õhsoojuspumba puhul tasub vaadata selline, mis töötaks ka võimalikult suurte miinuskraadidega. neid on erinevaid.

  3. Ma ekspert ei ole, aga ilmselt mu enda loogika ütleb, et pigem tuleks kohe kõik küttekolded ära ehitada kui et hiljem lisada. Kütmine on Eestis nii oluline, et ma pigem hoiaks ükskõik mille muu pealt kokku ja panustaks kohe korralikku küttesüsteemi. Ma olen ilmselt jube külmakartlik ka.

  4. Kui osutub, Pioneer-pliit ei suuda koos soojuspumbaga kõiki ruume piisavalt kütta, saab ju ka pliidi võimsama vastu vahetada (varem või hiljem on pliidivahetus nagunii vajalik), sest praegu on igasugu võimsusega keskküttepliite müügil. Välimuselt on väga toredad Leedu omad (Kalvi), aga nende kohta on vahel kurdetud, et kui truup taga, siis ajavad suitsu sisse, ilmselt siis vajavad väga oskuslikku paigaldamist. Aga Nordicast jms on nad hinnaklassi võrra odavamad.

  5. Elekter läheb tulevikus nii kalliks, et praktikas oleks öige jätta köik elektririistad. Sund-ventilatsioon on pûsivalt elektri tarbimine.
    Ahjud ja pliit ka ventileerivad korstna kaudu.
    Kui hea on teha ahju enne suurt remonti. Soojustada pörandaid jne.
    Pliit soojamûûriga, osa soojendaks vannituba, ka vett. Laenuga ostetud majas tuleb sundkulutusi vähendada.

  6. Mitshubishi pump (koos paigaldusega maksis umbkaudu 10000.-) kütab kahekorruselist maja, mitte suurt, aga siiski on kaks korrust ja vanaaegne maja, kus teisele korrusele läbi koridori tuleb minna, ja eelmine aasta tuli vaid kõige külmema ilmaga pisut kaminaga juurde kütta.

  7. Geal on õigus, ventilatsiooni ei tohi unustada. Paljud teevadki selle vea, et vahetavad aknad ära, kuid ventilatsiooni ei pane. Nii ei saa niiskus majast välja ja ongi nii inimeste kui maja tervist kahjustav hallitus kohal.
    Parim eluaseme energiasäästlikumaks muutmise variant aga olevatki korralik ja läbimõeldud täielik renoveerimine.

  8. Oo, mu lemmiklektüür on olnud aastaid igasugu majaehitamise, renoveerimise ja remondialane kirjandus, lisaks on ka kogemused elust (ühe eelmise üürikorteri supermõnusad köök ja vannituba tuli hiljuti kõik maha kiskuda, sest vamm oli oma töö teinud – keenjusest omanik ei pidanud vajalikuks vannitoa remondi käigus ventilatsioonile mõelda, lõpuks kõik hallitas ja mädanes. Raha kokkuhoid küll, tõepoolest – tegi nüüd kõik uuesti, seekord KOOS ventilatsiooniga).

    Nii et jaa, ma väga hästi TEAN, kui oluline on korralik ventilatsioon. Ma pole küll jõudnud seda teemat kordagi süvitsi uurida, aga küll veel jõuame – eeltöö internetist, põhirõhk ja teostus asjatundjaga konsulteerides. Selline on plaan :)

  9. kas oled kunagi pikemalt viibinud õhksoojuspumbaja elamus? meil on ka ja jubedalt käib närvidele! selles mõttes et öösiti ta vuhiseb, mis ei lase mul magada ja teiseks ajab selline pidev sooja õhu vool mul südame pahaks… sellest ma üldse ei räägi, kuidas nad talvel väljas undavad :(
    suvel on küll hea jah ;)

  10. Kusjuures ei ole vist kunagi õhksoojuspumbaga elamises viibinud, vähemalt teadlikult pole sellele tähelepanu pööranud (äkki on kuskil olnud, ei saa välistada).

    Ühelt sisekujundajalt ja ehitusfoorumist nõu küsinuna hakkame hoopis sinnapoole kalduma, et teeks alustuseks hoopis ainult ahju ning paneks pumba kunagi hiljem, kui vajadust tunneme ja vaba raha on.

    Korraliku soojustusega peaks korralik ahi piisavalt sooja andma, mis nii kiiresti korstnasse ei lähe, kui pliidi soojus seda teeb. Ja nendeks tõeliselt harvadeks kordadeks, kui kodust pikemaks ajaks ära läheme, võiks äkki tõesti hoopis mõni odav elektriradikas olla, mida igapäevaselt ja tihti kindlasti ei kasutaks.

    Tundub, et pumbal on ikka igasugu kiikse ja et ahju saaks ehk veidi odavamalt, kui me arvasime. Ahi tuleks küll kallim, aga hinnavahe poleks nii suur… Ja puudega kütta on odavam kui elektriga.

    Aga miski pole veel otsustatud. Lõplik otsus tuleb koostöös sisekujundajaga (keda meil veel pole :P) ja spetsialistiga (keda me kah veel otsida ei oska :P).

  11. Meil, Soomes teises rivimajas köeti 3 toalist 80m2 enne elektriradiaatoritega, kuid nûûd on ka elektri hind nii töusnud, et ta lasi korterisse sisse ehitada koguka ahju.
    Poeg oli tal tööl öhk-soojuspumpade firmas ja eks ta siis töi emale ka. Noh, peale koleda hääle, mis magada ei lase, läks see riistapuu katki.Niisiis nende töökindlusest.
    Ta peab ikka odavamaks variandiks puukûtet, olgugi et puud on siin kallimad.
    Keegi oli lasknud Eestis maamajja endale ehitada sellise ahju, kus on ahju vöimalik kaht moodi kûtta nagu öhk-kûtte kaminat ja ka tavalise ahjuna. Mölemad variandid ûhes ahjus.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)