Jan 272011
 

Tähendab, ma nüüd ikkagi uurisin üht ja teist. Lugesin veidi erinevate maksusüsteemide kohta. Piilusin erinevate erakondade kodulehti.

Avastasin näiteks, et Rahvaliit on ju täitsa nummi. Aga ma pean muidugi ütlema, et kõigi erakondade visioonid ja lubadused on nii ilusad ja helged, et suisa pisar tuleb silma. Nende lubaduste põhjal midagi valida on küll täiesti mõttetu, arvan ma. Nende lubaduste põhjal ma võiks vabalt kõiki valida :D

Aga seesamune maksusüsteem ja sotsiaalsed hüved ikkagi. Kui ma astmelisest tulumaksust midagi ei teadnud, siis ma kujutasin ette, et see on ikka ilgelt nõme – mõtleks, mina olen tubli ja teenin rohkem, riik noolib kohe ka rohkem oma taskusse. Siis tutvusin natuke ideega ja mõtlesin – äkki tegelikult polegi nii halb mõte, on ju tore, kui sotsiaalsed hüved on head – kui mul on kõrgem palk, siis ma võin ju rohkem makse maksta kah. Seda muidugi tingimusel, et riik kuidagi suudaks neid toetusi õiglaselt jagada – nendele, kes tõesti abi vajavad. Mitte nagu UK-s, mille kohta Alice väga tabavalt kirjutas – mida rohkem teenid, seda vähem hüvesid on, kõige ilusam elu on töötutel kümne lapsega peredel, sest riik maksab neile kõik kinni, nii et neil pole otse loomulikult kõige vähematki motivatsiooni üldse tööle minnagi. Kuidas see toetuste efektiivne jagamine toimuma peaks, kuidas peaks kontrollima, et igasugu ludrilõuad ei jääkski eluaeg abirahadest elama, seda mina ei tea. Ei viitsi praegu edasi mõelda ka.

No aga siis toodi jälle paar hästi loogilist põhjendust astmelise tulumaksu vastu. Et esiteks on selline süsteem jube keerukas ja ülalpidamiskulud suuremad. Teiseks tekib olukord, kus koristaja saab reaalselt kätte sama palju palka kui mõni tunduvalt keerulisema ameti inimene – koristaja bruto on väiksem ja maksud ka väiksemad, keerulisema ameti inimesel on suurem bruto, aga makse võetakse ka rohkem maha… Nii et kätte saavad mõlemad lõppkokkuvõttes suht sama summa ja motivatsioon rohkem teenida väheneb. Milleks, kui ise sellest nagunii eriti kasu ei saa, vaid riik suurema osa endale võtab.

Äkki ikka siis niipidi on mõttekam, et olgu kõigil ühtne tulumaks ja madalama sissetulekuga inimeste parema toimetuleku kaitseks on tulumaksuvaba miinimum?

Ja noh, kui te ütlete, et siis pole riigil piisavalt piisavalt raha igasugu sotsiaalsete hüvede võimaldamiseks, siis… Minu loogika kohaselt – mida suuremad palgad, seda rohkem maksuraha riigile laekub, seda rohkem on ka võimalusi sotsiaalseteks hüvedeks. eksju. Aga selle eeltingimus oleks, et kõik saaksid ikkagi normaalselt palka. Ka teadustlöötajad, meditsiinitöötajad, õpetajad, päästeameti mehed… Ja neile kõigile maksab, riik, eks… Mis tähendab, et siis on riigil jälle raha vähem… Aga kui nende palgad on kõrgemad, siis sellest läheb ju ikkagi rohkem makse maha, mis on jällegi riigile hea, eksju…

Kuulge, ma satun järjest rohkem segadusse :D Aga ma praegu vist olen ikkagi jälle ühtse tulumaksu pooldaja. Kas äkki sellest oleks abi, kui see ühtne tulumaksumäär oleks veidi kõrgem? No näiteks 25%? Kas see oleks juba hirmus röövimine? Maitea, see oli lihtsalt üks uitmõte :) Ja neid madalama sissetulekuga inimesi kaitseks siis jällegi tulumaksuvaba miinimum. Aga kõrgema tulumaksu eeltingimuseks peaks olema ka muidugi kõrgemad palgad, praegustest pole küll enam midagi rohkemat võtta, arvan ma. Hinnad ja kulud on ju, krt, laes.

No kas pole siis ühtki riiki, kus oleks ühtne tulumaks, aga inimesed elaks üldiselt suht hästi ära ja sotsiaalsed hüved oleks ka enam-vähem ok?

Lõpetuseks jõudsin muidugi selleni, et kuna Eesti on minu kodumaa ja ma olen otsustanud siin elada, on p*rses poliitika üle kurtmine sama mõttetu kui külma kliima üle kurtmine. Jajah, Londonis on mõnusam ilm, odavamad hinnad ja avatumad inimesed. Ikka elan ju Eestis :)

Aga noh, valimas tuleb ju käia, nii et poliitikast võiks rohkem teada. Ja mitte ainult erakondadade eri suunitlustest, vaid hästi oluline oleks olla teadlik ka sellest, mis inimesed on suutelised oma lubadusi ka reaalselt ellu viima. Lubada oskab ju igaüks…

Äkki valiks seekord hoopis Rahvaliidu, ah?

  6 Responses to “…ja veel natuke!”

  1. astmelisest tulumaksust siis. astmelise tulumaksu mõte ei ole see,et mida suurem palk, seda suurem on automaatselt makstava tulumaksu protsent. vaid teatud suuruse palgani on üks protsent ja kui teenid rohkem,siis suurem tulumaks läheb vaid selle rohkemteenitud osalt. piltlikult: ütleme et madalaim tulumaksupiir on 15% ja see kehtib kuni 1000 euroni, sellest algab ntks 20% ja 1500st alates 25% jne. ehk siis: kui sa teenid ntks 1900 euri, siis selle tuhande pealt maksad tulumaksu ikkagi 15%, 500lt eurolt 20% ja neljasajalt eurolt 25%. koristaja palk eesti tingimustes on miskine 300 euri keskmiselt, millest tõenäoliselt väga palju maha ei lähe (kui maksuvaba miinimum ka on). sinul jääks kätte sellise süsteemiga 1550 eurot.

  2. Õige, ma ju lugesin selle kohta, aga unustasin sama kiiresti. Et nii hull see asi siiski tõesti pole, kui mina kirjutasin.

    Aga tundub, et on ikkagi piisavalt hull, kui varasemate postituste kommentaaride näiteid uskuda.

    Ah, ma ei tea. Liiga keeruline :D

  3. Muuseas, kui lihtsalt niisama kõigile rohkem palka maksta, kulub ka poekaubatootjatel rohkem raha, seega on poes kaup kallim ja lõppkokkuvõttes jäävad suhted kõik samaks, ainult numbrid on suuremad. Seda nimetatakse inflatsiooniks. ;)

    Selleks, et kõik paremini elaksid ja yhiskond jõukam oleks, peab majandus tervikuna olema tõhusam. Vähem raiskama ja tootma rohkem selliseid asju, mida mujal maailmas võimalikult kallilt osta tahetakse ja millest endale raha rohkem kätte jääb. Näiteks mitte puupulki, vaid mp3-mängijaid (noh, nii laias laastus).

    Alternatiiv on lypsta raha sellest maailma osast, mis meist vaesem on. See on võimalik juhul, kui sul on 1)piisavalt raha, et teha sinna investeeringuid, mida nad ise ei jaksa 2)tarvis seal toodetavaid tooraineid (ehk siis kodus mingisugune päris tööstus). Mudel täitsa toimib, aga Eesti ei vasta tingimustele: meil pole raha ega tööstust. Oleme ise Skandinaavia väike kodulähedane koloonia.

    Teisalt – parem ikka kui Poola koloonia, Rootsis on stabiilsem ja uimasem yhiskond.

  4. ..just, oleksin sama öelnud, mida Oop :) Kogu see raha, mida riik pööritab, makstes päästeametnikele ja õpetajatele ja korjates neilt siis vähem või rohkem maksudena tagasi, peab esmalt kusagilt TULEMA. Need, keda riik ülal peab, teevad väga suuresti tööd, mille lisaväärtus on mitte-rahaline, vaid mingi muu (turvatunne, õnnelikud ja haritud lapsed jne) ja see väärtus konverteerub rahaks küll, aga pikas ajalises perspektiivis. Aga selleks, et oleks võimalik kogu seda süsteemi ülal pidada, peab keegi tootma midagi, mis toob raha riiki sisse. Tere tulemast sellesse maailma ossa, kes on aru saanud, et see ongi meie majanduse nõrk koht :) Kui me müüme välja tarku tooteid, siis võime me ilmselt ükskõik mis vormis oma sisemisi asju korraldada – ma nimelt ei ole niiviisi uurinud, aga ma oletaks, et on erineva maksusüsteemiga rikkaid riike, milles on kõrge heaolu. Teisalt – olles majanduslikult edukas eksportija oleksime ilmselt tarbimishulluse ja keskkonnavaenulikkuse toetajad, sest me peaks iga hinna eest VALLUTAMA TURGE, mis enamasti ei lähe kokku vähemtarbivama maailmavaatega (samas, kui meie ekspordiartikkel oleks vähiravim või mingi taastuvenergia hüperleiutis…) Nii on! Vaesus ja kiratsevad toetused ning riigi palgal olijate palgad on kaudselt märksa keskkonnasõbralikumad :)

  5. ja ma usun, et see rahvaliidu valimine on nali, eks – sina, kes sa oled väljendanud, et ükskõik mis, aga keski vastu :) Keski vastu on mõtet olla samadel põhjustel kui rahvaliidugi – nende käitumine on häirivalt sageli ebaeetiline kuni kuritegelik.

  6. Oih. Ma pean parandama seda koristaja näidet. See oli selline üle vindi keeratud näide. Päris nii ikka ei juhtu, et keskastme juhi ja näiteks koristaja netosissetulek samasugune oleks, aga ega see elu siin sellest nii väga kaugel ka ei ole. Ma tõin oma näiteid omaenda kogemuse varalt siin astmelise tulumaksu riigis Soomes. Juhuslikult veel on tööülesannete hulgas ka palgaarvestus, mis tähendab seda, et ma tean üsna hästi kuidas see astmeline tulumaks siin sissetulekut mõjutab praktikas (näiteks on brutopalga vahe 1000€ ja samas on netopalga vahe vähem kui 400€).

    Kohaliku näide ei päde Soome astmelise tulumaksu kohta.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.