Jan 312011
 

Ema tuli just Tartust ja tõi meie sealsest elamisest kõik väiksema kraami ära, nüüd tuleb miski hetk veel ainult mööbli järele minna.

Mul on nüüd köögis veekeetja ja filterkann ja palju normaalseid nuge ja käärid ja konserviavaja ja küüslaugupress… Ja… Ja… Ei peagi enam alati pliidil potis kohvivett keetma, väikese sakilise noaga suuri lihakäntsakaid lõikama, küüslauku noaga hakkima ja katkiste kääridega nusserdama.

Lisaks leidsin riiete hulgast neli paari pükse. NELI paari pükse!!! Ok, ühed on täielikult suvepüksid, neist pole tolku. Aga ülejäänud kolm paari, need lähevad kohe kasutusse. Kusjuures kaks neist on sellised, mida ma pole suuremat kandnudki – sai kunagi kokku ostetud, kuna hind oli okei ja pikkus paras. Ühed on viisakamat sorti mustad (viikarite laadsed), teised kõrge vöökohaga teksad – toona mulle kõrge vöökoht ei meeldinud, nüüd küll, eriti talvel.

Tegelikult torkas mul kahe paar teksade puhul pähe mõte, et need oleks skinny lõikega palju etemad. Tea, kas on võimalik lasta õmbleja juures bootcutist skinny teha? Pükse jalas vaadates tundub, et täitsa võiks… Mh, pean Pärnust mingi õmbleja otsima :P

Naljakas, kunagi arvasin, et skinny lõige on nõme ja ma ei hakka seda elu sees kandma. Siis tuli aga suur mood ja nüüd olen täitsa armastama hakanud… Eriti talvel, kus mul on pika säärega saapad. Väga praktiline.

Nii et siis õmblejat otsima, jah.

Ahjaa, mütse-salle-kindaid tuli ka terve hunnik, neisse pean veel süvenema. Ja mitu kampsunit! Miks ma need riided alles nüüd sain, ah??? Sellepärast, et kui ma suvel suure palavaga padurasedana Tartus käisin, siis sortisin korra riided läbi ja võtsin suveks sobilikud kaasa… Püksid, mis jalga ei mahtunud ja talvevarustus ei olnud just mu eelistuste eesotsas. Aga tookord ei jõudnud seda suurt rasket kasti sinna riiulile tagasi tõsta, mistõttu see läks hoopis teise kohta ja kui Abikaasa nüüd viimati meie asju ära toomas käis, siis sinna teisele poole ei tulnud muidugi kellelgi pähe vaadata…

Oeh. Kui ma leiaks nüüd veel üles saladuslikult haihtunud mustad teksad, siis enam rohkem ei oskakski tahta. Mul on endiselt vandenõuteooria, et üks meie Londonist saadetud kastidest on kusagil Abikaasa ema hirmus segamisi keldris, ehkki Abikaasa väidab raudkindlalt, et pole…

  3 Responses to “Hüsteeriline rõõm”

  1. Skinny jeans oli mul ka uks nendest asjades "mida ma elusees kandma ei hakka!"

    Nuud juba mitu aastat kannan ainult skinnisid :D

  2. Mu emal on õmbleja Riia mnt-l, jube mõnus naine ja hästi odavalt teeb. Kui numbrit soovid, helista mu emale. Tegi mul ka kodus käies 3 asja parajaks ja aint mingi 125 eeku tahtis…

  3. Minul on head kogemused Henno peatuse vastas oleva õmblejaga. Õigem vist öelda Kalamaja peatusest kui natuke Apteeki poole jalutada siis seal sihukesed koledad vanad majad, äkki oli peatusest teine v kolmas maja. Silt peaks ka üleval olema. Hästi hea õmbleja on, kvaliteedi ja hinna tase ka paigas!

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)