Feb 092011
 

Üsna tihti on mul pärast pikemaid reise kodus täielik halvatus, no mitte midagi teha ei viitsi. Hea küll, Rootsi pole kaugel, aga reis võtab poolteist päeva ja kahe lapsega on vist väike väsimus lubatud? Mitte midagi rasket absoluutselt polnud – paar tunnikest bussis, öö maha magamine laevas, siis autoga Pärnusse. Saime ilusasti Tallinnas paaris kohas käidud, tegime tee peal veel söögipeatuse ja nii edasi, väga viis.

Pärnusse jõudsime kolme paiku, siis olin lastega õhtuni ema juures. Abikaasa käis vaheldumisi kütmas ja oma vanematekodus asjatamas (oli üks tähtis edasilükkamatu asi, üks tore sünnipäevaüllatus tema emale). Õhtuks olin ma omadega nii väsinud ja läbi, Plika oli magamata, Poiss viril… Koju jõudes oli kõik sassis ja ikka külm ja… Vähemalt saime lapsed kiirelt ja probleemideta magama, siis lasin Abikaasal poest kooki ja võileivamaterjali tuua. Lihtsalt oli koogi isu ja kõik… Enne magamaminekut istusin ainult arvutis, lugesin raamatut ja sõin.

Täna hommikul oli absoluutselt sama suur viitsimatus. Vedasin ennast kuidagi üles. Plika istus terve hommikupooliku Abikaasa arvuti taga ja vaatas multikaid. Kui ma tahtsin talle putru keeta, oli ta just köögilaua pealt eilsest üle jäänud pool juustupikukest kätte saanud ja näris seda, ma siis ei vaevunud, kisa oleks ära võtmisest liiga suur olnud. Terve suure pikukesepooliku sõi ära, hämming.

Poiss ei pidanud 11-ni vastu. Kisas enne paar tundi, kustus mu õlal. Magas siis pool tunnikest toas, panin kärru kell 12. Jorises seal mõnda aega, aga jäi õnneks tuttu, siiani on vaikus.

Plikale keetsin lõunaks pelmeene. Pärast nende ära söömist ei tahtnud ta isegi potile, läks köögist omal algatusel otseteed voodisse ja jäi paugust magama. Eks ilmselt magab ka reisiväsimust välja. Õue täna ei jõudnudki – nii ilus ilm, häbi kohe. Aga no mis ma teen, kui Poisi uni nii lollil ajal tuli ja viitsimatus nii suur oli.

Vahepeal mind tabas isegi korra usinusehoog, mille ajal jõudsin resti pealt pesu kokku lapata ja kappi panna, aga see läks kiirelt üle. Nüüd on jälle viitsimatus, passin arvutis. Üks tore blogi on pooleli, nii et ei raatsi isegi raamatut kätte võtta. Keedan endale kah pelmeene. Ja seda kooki on kapis veel alles… Ainult piim hakkab otsa saama.

Ma arvan, kui ma söönuks saan, siis äkki viitsin natuke asjatada ka. Või kui lapsed peaks enne üles ärkama, siis ootan Abikaasa kojutulekut. Keegi peab selle läbu ju ometi ära koristama! Mulle tegelikult ju väga meeldib koristada, aga ainult siis, kui lapsed samal ajal oma asjadega tegelevad või kellegi teise hoole all on.

Natuke narr tunne on. Puhkasin ju nädal aega, nüüd peaks olema akud laetud ja tegutsemistahe suur. Selle asemel puhkan puhkusest, ümbeeringi täielik seapesa. Nomaiteanüüd…

Aga süüdimatu nagu ma olen, ei lase ennast sellest kõigest väga häirida. Naudin puhkehetke – ega koristamine jänes pole, et eest ära jookseb :P

  2 Responses to “Laiskussi reisipohmell”

  1. kohatine laiskus on täiesti lubatud…isegi soovitatav :) ei saa ju kogu aeg ka tubli olla :)

  2. tahan ka pelmeene!!!

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)