Feb 152011
 

Loen siis praegu Egle Oja ja Madleen Simsoni raamatut “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele. See on nii keeruline ja paks, et paneb pea tolmama – peaks koju ostma, et oleks olemas, saaks aeglaselt ja oma tempos lugeda, süveneda.

Igal juhul ma praegu loen diagonaalis, et ennast natukenegi rohkem kurssi viia. Vaktsineerimise kohta käivat lugesin väheke põhjalikumalt.

No ma olen alati teadnud, et vaktsiinid on üks paras äri ja seega ei saa nende lauspropageerimist päris tõe pähe võtta. Samas ajavad paduvastased ka vahel harja punaseks. Objektiivset infot on jube raske saada – mina oma aruga ei oska eristada, kelle jutt õige on, ma pole nii tark.

Plika on saanud kõik plaani järgi, va MMR, selle jätsin tegemata, plaanis oli ehk hiljem. Poisil jätsin lisaks B-hepatiidi tegemata, mõtlesin aastaselt alustada, eks näis.

Ja mina olen ka mõelnud, et no need on ju ikka nii rasked haigused, vast ikka teeme ära, nüüd on see viisikvaktsiin ju puhastatud ka ja… Mitmelt poolt olen lugenud argumente, et pärast vaktsineerima hakkamist kõik need haigused kadusid. See tundus ka väga loogiline.

Aga vot nüüd ma lugesin sellest raamatust midagi väga huvitavat – et tõepoolest, näidatakse graafikuid, kust on näha, et vaktsineerimise algusest alates nende haigusjuhtude arv ühiskonnas järjest väheneb, kuni kohati praktiliselt kaob. AGA ei mainita, et tegelikult algas vähenemine juba ENNE vaktsineerimise algust – need haigused on 20. sajandi jooksul lääne ühiskonnast kadunud pigem tänu elementaarse hügieeni levikule, linnade sanitaarse olukorra paranemisele ning inimeste üldise vaesuse ja sellest põhjustatud põduruse vähenemisele.

Säh sulle kooki moosiga. Ma pikemalt ei viitsi kirjutada, aga mõtlema pani küll. Ma nüüd loen edasi. Diskussioon on teretulnud!

  30 Responses to “Vaktsineerimisest”

  1. Meil on 3-kuune beebi ja elame Saksamaal. Ma pole siiani veel mingit kaitsesüstimist lasnud teha. ka d-vitamiinist loobusin. sest no nii pime see Saksamaa talv nüüd ka ei ole. Eestis oleks ma vist andnud.
    Aga kaitsesüstimise teeme ilmselt alles aastaselt. Kuna meil vanemaid lapsi pole ka, kes lasteaiast vöib-olla ühte-tesist kaasa tooksid, siis ma ei näe pöhjust, miks juba praegu hakata süstima.
    Mainisid, et Eestis on viisiksüst. Mu meelest on Saksamaal koguni 6 tükki koos, aga täpsemalt ma praegu ka veel ei tea.

  2. loe parem raamatut "Mina olen ookean"

  3. Lugesin suvel, aga see oli nii keeruline, et kohati diagonaalis… Samas ma sain selle raamatu Petrone Printi blogimänguga poolkogemata endale ka, on kodus olemas, võiks uuesti üle vaadata.

    Eelmisel aasta ilmus eesti keeles Michel Georget’ raamat “Vaktsiineerimine. Varjatud tõde” – sellele olen kah nüüd järjekorras.

    Aga teiste arvamused huvitavad ikkagi ;)

  4. Mina arvan et kui sa ei taha täiesti vaksineerimata last jätta siis anna vaktsiinid eraldi ja piisavate vahedega mitte kokteilina. Vaksiinid võivad küll väitmist mööda puhtamad olla aga mõtle ise milline toime võib 5 erineval vaksiinil olla väiksele organismile.

    Seda olen mina ka lugenud et enamus haigusi kadus juba enne kui vaksiinid kasutusele võeti. Meditsiini töötajad väidavad jah et tänu vaksiinidele on haigused kadunud aga samas jätavad ütlematta kui palju on juurde tulnud lapsi astma, allergiate ja igasugu muude haigustega. Samuti kuidas sa tead näiteks et su laps ei ole alleriline munale enne kui ta üldse tahket toitu süüa võib ning et ta ei saab muna allergia just sellest väga varajases eas saadud vaksiinist, mis on kasvatatud munakoores (või midagi sellist).

    See juhtus minu lapsega ja tänu sellele (ja seda just positiivses mõttes) pääseme me nüüd MMR vaksiinist vähemalt nii kauaks kui tal veel munaallergia on :)

  5. Mina pooldan vaktsineerimist ja mõlemad mu põnnid saavad riiklikud vaktsiinid nii nagu ette on nähtud.

    Võimalik, et vaktsiinid tekitavad muid vaevusi, aga seda 100 protsenti tõestatud ju pole.

    Alati jääb AGA …

    Samas ei ole ma siiamaani lastele lasknud teha ühtegi nö vabatahtlikku vaktsiini (rota, gripp jms), sest riiklikud vaktsiinid on juba ise parasjagu koormavad organismile ning milleks pisikesi liiga palju koormata. Haigused on koledad, aga kahjuks tuleb mõni neist ikka läbi põdeda.

    Lühidalt öeldes pooldan laste vaktsineerimist vastavalt vaktsineerimiskavale, annan lastele ka vitamiini (D-vitamiini kindlasti kaks esimest eluaastat), samas ei mõista hukka neid vanemaid, kes on otsustanud oma lapsi mitte vaktsineerida, kui nad on asja enda jaoks selgeks arutlenud ja otsustanud, et nii on neile parim :)

    KUIGI … tean ühte äärmuslikku juhtumit, kus väga rohelise mõttemaailmaga perekond otsustas, et nende laps D-vit ei vaja (loomulikult mitte ka vaktsiine) ning tulemuseks on lapsel rahhiit ning mahajäämus arengus (nii füüs kui vaimselt). Kahju, kui vanemad lapsele suures headtehatahtmises hoopis liiga teevad :?

    :) Tänan!

  6. Võimalik, et vaktsiinid tekitavad muid vaevusi, aga seda 100 protsenti tõestatud ju pole.

    Vaat, sellele ma vaidlen vastu. Ma ei oska küll nüüd kohe hakata teaduslikke viiteid laduma, aga mu arusaamist mööda on üsna hästi ära tõestatud kohe mitmeid vaevusi, mis just vaktsineerimisega seotud. Või siis mitmetel juhtudel pole just teaduslikult tõestatud, aga siiski üsna ühene. Selles raamatus, mida täna lugesin, oli suht õõvastavaid kirjeldusi päriselust.

    Ja too teine vaktsiiniraamat, millele praegu järjekorras olen, selle kirjutas üks õppejõud, bioloogialektor, kes vaktsineerimise teemat tänu oma lastele hästi põhjalikult uuris. See peaks olema ka suht asjalik raamat, mitte mingi mull.

    Vabatahtlikke vaktsiine kah ei tee.

    Ah, ma räägiks veel pikalt, aga praegu ei viitsi. Loen tolle teise raamatu läbi, siis oskan oma arvamusi vast paremini argumenteerida.

    Ahjaa, D-vitamiin – olen kuulnud vastakaid arvamusi, ise olen vist pigem sellest leerist, et põhjamaalased peaks seda kahe käega näost sisse ajama, kuna siin kliimas ei saa viis kuud päikesest mitte midagi. Aga kui organismis pole piisavalt D-vitamiini, ei omasta see kaltsiumit – ehk et ainult kaltsiumi närimisest poleks ka kasu, hammaste ja luude kvaliteet kannatab jne.

    Teised jälle väidavad, et kui iga päev 10-15 min päikese käes olla, on kõik muy bueno. Ja mõlemad väited on mu meelest suht "rohelised". Võta siis kinni, kus tõde on!

  7. mina pooldan vähemalt osalist vaktsineerimist.
    teatud haigused on ikka nii raske ja fataalse kulgemisega, et parem on vähemalt midagigi enda poolt ära teha.
    no nt lastehalvatus. sellest oli alles üks saade (Mati Talviku oma :P) . lastehalvatus levib piisknakkusena. see võib lastekollektiivis suht kergelt levida.
    poistel on vist mumpsiga ka oma teema. ja neid asju on veel.. samas osad vaktsineeritavad haigused on sellised, mida võib pmst vabalt läbi ka põdeda (selle riskiga tuleb ju mitte vaktsineerides arvestada. nagu ka tuleb vaktsineerides arvestada võimalike kõrvalnähtudega).

    kuskohast su plika nt üldse tuulerõuged sai? ses mõttes, et kas te saite teada, kellelt või kuskohast nakkuse sai?

    oh, ma tahaks ka neid raamatuid lugeda. aga isegi selliste allikate puhul on jubedalt vaja oma mõtlemist säilitada… palju on ka n-ö vandenõuteooriaid, millest tuleb end läbi närida ja õige tee leida.

  8. Pole õrna aimugi, kust Plika sai – ei tea, et oleks kellegagi kokku puutunud.

    Mina olen selle poolt, et igasugu vaktsineerimised tuleb suure hoolega läbi mõelda, eks ma isegi olen selle mõttega siiani enamiku neist teha lasknud, et need koledad haigused pole ju veel kõik sugugi välja surnud. Ja siiani on kõik õnneks hästi läinud.

    Seda tean ka, et mitte ühtki allikat ei saa usaldada. Aga krt, MINA ju KA ei tea! Ma loen ennast lolliks, tean mõlema poole argumente ja lõpuks ei oska ikka otsustada.

    Aga nii ei suuda ka, et usaldan pimesi riiklikku kava ja oma peaga üldse ei mõtle ega uuri… See oleks lausidiootsus :P

  9. Saksamaal on ja kuuik-süst standard (B-hepatiit on ka lisaks).
    Lasin oma lapse vastavalt soovitusele 6igeaegselt vaktsineerida, alguses tekkis küll ka (nagu ka ilmselt paljudel teistel emadel) selline tunne, et oi laps veel nii väike, laseks hiljem ja pigem ühekaupa vaktsineerida. Aga siis sai ise uuritud netist ja arstiga räägitud ja j6udin järeldusele, et ei ole kummalgi (nii edasilükkamisel kui jupitamisel) m6tet. Mida suurem laps, seda suuremad k6rvalm6jud ja seda ebameeldivam lapsele see torkimine. 3-kuune korra vääksatas ja kogu lugu ja ka 5-kuuselt mingit probleemi ei olnud.

  10. Mis see kõrvalmõju olema peaks, mis vanematel suurem on? Teeb kõvemat kisa, seda kindlasti… Aga muus osas peaks ikka nii olema, et vanemal lapsel on organism tugevam ja vaktsiinid põhjustavad väiksema tõenäosusega mingeid jamasid.

    See kõik on minu loogika – võimalik, et olen millestki valesti aru saanud…

  11. aga nii ei suuda ka, et usaldan pimesi riiklikku kava ja oma peaga üldse ei mõtle ega uuri… see oleks lausidiootsus :P

    Mina olen siis lausidioot. Sest vaktsineerimise peale hakkasin mõtlema alles siis, kui olin rase ning mul ei tulnud pähegi hakata uurima ja puurima sügavuti poolt- ja vastuargumente. Ja kokkuvõttes on neid mõlemaid ka pooleks ja kus kurat on siis tõde? Ma ei usu ka seda vandenõuteeoriat, et riiklik süsteem on saatanast ja vaktsiinifirmade poolt kinni makstud.
    Kusjuures seda vandenõuteooriat ma jällegi natuke uskusin, mis seagripi puhangu järel liikus … et vaktsiinifirma(d) hullult haibivad selle haiguse ohtlikkust ning vaktsiini vajalikkust. Ja tulemus?! Riigid ostsid tuugalt vaktsiini kokku, inimesed end vaktsineerida ei lasknud ja suur osa rahast lendas lihtsalt vastu taevast elik ravimifirmade taskusse :? Vat see on haige!

  12. Tegelikult Plikat oodates ma ei jõudnud vaktsiiniteemat pea üldse uurida… Ja noh, Poisski on juba pooleaastane, eks. Nii et see lausidiootlus käib sama palju minu enda kohta. Sest ma praegu siiski kindlalt usun, et neid teemasid võiks natuke omal käel uurida.

    Riiklik süsteem pole kindlasti saatanast, aga vaktsiinide taga on meeletud ravimifirmade rahad, see on fakt. Ja suure raha nimel tehakse igasugu inetusi.

    Et paraku jah, kedagi ei saa usaldada. Ei pimesi pooldajaid, ei pimesi vastaseid. Iga vanem peab oma valiku ise tegema, ainult tema ise saab OMA lapse elu eest vastutada.

    Ma mõtlen, veel üks aspekt, millele üks sõber just tähelepanu juhtis – osadel vaktsiinidel pole igavene kaitse, mingi 25a või nii… Seega mina näiteks pole enam ilmselt mitmete asjade suhtes immuunne :P Ometigi on mul suva ja ennast süstima ei tõtta.

    No igatahes – selle tänase raamatu elust toodud näited panid mind sügavalt järele mõtlema. Ma lihtsalt ei saa enam niisama usaldada. Pean uurima, isegi kui lõpuks ikka sama loll olen :)

  13. Ühest küljest ei ole vaktsineerimise edasilükkamisel m6tet, kuna just 1. eluaastal on osad haigused, nagu läkaköha v6i hepatiit (isegi kui nendesse nakatumise v6imalus on väike),beebidele väga ohtlikud.
    Lisaks see, et kui ühekaupa vaktsineerida, v6ib 3 süsti asemele hoopiski 4 vaja minna, et sama t6hus kaitse saada. Ja kui arvestada iga haiguse kohta 3-4 süsti….suht palju.

    Ja muidugi tuleb täiskasvanuna oma vaktsiineerimisi värskendada – minu teada kestab vaktsiinide m6ju 10, maksimum 15 aastat ( vähemalt teetanuse, difteeria, polio, läkaköha puhul). Nii et nende puhul oleks jah m6istlik end selle aja sees uuesti vaktsineerida lasta, siis jätkub ainult ühest süstist kaitse värskendamiseks. Kui aga vahet on 20 aastat ja rohkem, tuleb jälle otsast peale hakata (=mitu süsti).

  14. Vähemalt ametlike instituutide (nt Robert-Kochi-instituut Saksas) kohaselt ei ole hiljem vaktsineerides k6rvalm6jud väiksemad kui varakult vaktsineerides.
    Kas nad lausa suuremad on, ei mäleta enam täpselt, ei leia hetkel midagi t6siseltv6etavat netist selle kohta.
    Ametlik seisukoht on, et vahet ei ole selle koha pealt.

  15. Seda et vaksiinid mõnedele kahjulikuks võivad osutada ei laseksgi keegi 100% tõestada sest kujutage ise ette seda suur paanikat ja kombensatsiooni möllu sel juhul ning kuidas saaks riik siis inimeste haigusi enam üldse vaos hoida kui kõik vaksiini kartuses end vaksineerimatta jätaks. Nii et kui vaksiin inimesi otsejoones tapma ei hakka siis ei lasta kellegil tunnistada nende võimalikku kahjulikkust.

    Teiseks loetakse arstide järgi vaid neid nähtusi kõrvalmõjudeks või vaksiinikahjustusteks mis ilmnevad 48 tunni jooksul peale vaksineerimist (praegu enam peast ei mäleta võib olla oli ka nädal aga ma kahtlen).
    Teadagi võtab see natuke rohkem aega kui 48 tundi et vaksiin korralikult midagi kahjustama hakata jõuaks aga kuna see on siis juba sellest nn 'kahjustus kalendri' ajast väljas siis see ei lähe paberitel kirja kui vaksiini kõrvalmõju-kahjustus.

    Kokteili vaksiine antakse sellepärast et saaks kõik korraga antud ja rist kirja ning neil kergem elu. Arvata võib et paljud vanemad unustavad või ei viitsi last nii mitut korda vaksineerima tirida ja seega ei suudaks meditsiinitöötajad saavutada 100% lähedast vaksineerimis mis siis omakorda tekitaks epiteemiate teket.
    Selle propageerimiseks maksab riik välja uuringud mis tooks neile soovitava tulemuse ja siis ütlevad et hiljem ja lahus vaksineerimine ei ole nii tulus.
    Huvitav on aga see et probleemid hakkasid ju just siis kui tutvustati vaksiinikokteilid, enne seda saadi enamus vaksiine eraldi ja kellegil ei olnud palju kobinat.
    No ma ei tea, minule see küll mõjutavaks faktoriks ei saa olema et tuuakse välja näide et kui laps on vanem siis kannatavad nad rohkem süstist saadud valu all. Come on, kui asi tõesti selles on siis minu arust on sõrmest võetav vereproov palju hullem.

    Kas sinu raamatus ei ole ka seda kirjas et on uuringuid mis näitavad et kui on näiteks mingite leetrite jne puhang siis tihti haigestub üsna palju ka neid lapsi kes on tegelikult haiguse vastu juba vaksineeritud nii et ka vaksineeritud lapsed ei ole kunagi 100% kaitstud.

    See vaksiini teema ajab alati enamus emasi keema, ühed on poolt ja teised on vastu ning mõned ei pööra asjale erilist tähelepanu. Ma arvan et on tähtis et iga ema lihtsalt otsustab ise oma last ja ennast vaadates mis on talle õige. See ei saa kunagi nii olema et üks asi mõjub kõigile 100% sama moodi.

    Mind vaksineeriti paar aastat tagasi ja sain sellest eluaegse kahjustuse. Loomulikult ei tunnista arstid et tegu on vaksiiniga. Kui tuli minu lapse vaksineerimis aeg kätte siis ma vaatasin asja just enda seisukohalt. Mõtlesin et võib olla kuna minule see mõjus halvasti siis võib olla ju ka suurem tõenäosus et see võib halvasti mõjuda mu lapsele. Ma ei olnud ega ole siiani vaksiinide vastu, kyll aga olen palju ettevaatlikum ja ma arvan et mul on selleks ka hea põhjus. Otsustasin et minu laps saab vaksiine valikuliselt ja hiljem kui ettenähtud ning eraldi mitte mitu tükki ühes jutis.
    Öelgu siis uuringud mida tahes mina olen tulemust oma silmaga näinud ja mina teen otsuse oma kogemuste järgi.
    Samas on mul aga väga hea meel et on vanemaid kes vaksineerimisse 100% usuvad ja sel viisil aitavad epiteemiaid vähendada.

  16. Jah, ka vaktsineerimine ei anna iga haiguse puhul 100% kaitset, aga haiguse kulg on sel juhul kergem kui vaktsineerimata lapsel. Nii on vähemalt ametlik seisukoht. Eks see ole igaühe otsustada jah, kes mida usub. Selge see, et ametlikud uurimisinstituudid on riigi poolt finantseeritud (kelle poolt siis veel? ega parem oleks, kui ravimitööstuse poolt?)
    Jah, ja keegi ei väida, et vaktsiinidel üldse ei v6iks tekkida kahjustusi. Tekib ikka teatud t6enäosusega. Iseasi, kas sellest järeldada, et minul (minu s6brannal, tuttava lapsel v6i kellel iganes konkreetsel inimesel) tekkis kahjustus, järelikult mina oma last ei vaktsineeri. Et kas ma tuletan oma loogikaga ühest konkreetsest näitest mingit t6enäoslikku seost v6i usun seda, mida teaduslikud uurimused ja statistika väidab. See on jah igaühe otsustada.
    Kas on ikka t6estatud, et k6ik hädad said said alguse kokteilvaktsiinidega? V6i on äkki nii, et uuemal ajal (=sel ajal, kui eksisteerivad kokteilvaktsiinid) lihtsalt registreeritakse k6iki k6rvalm6jusid täpselmalt kuna meditsiinisüsteem on üldiselt lihtsalt edasi arenenud?
    Jah, kogu see vaktsineerimisvastaste ideoloogia on sellele üles ehitatud, et suur osa elanikkonnast on siiski vaktsineeritud ja tänu sellele suuri epideemiaid ei ole. Kogu ühiskonna seisukohast on selline käitumine muidugi egoistlik ja mugav, ükskikisku seisukohast aga täiesti arusaadav.
    Jah, muidugi on iga riik huvitatud sellest, et rahvastik oleks v6imalikult hästi vaktsineeritud ja epideemiaid ei tekiks, selleks need kokteilvaktsiinid ju väljam6eldud ongi. Iseasi sellest järeldada, et järelikult on kokteilvaktsiinid halvemad kui ükskikud?

  17. Mina olen elav näide, et ka korralikult vaktsineeritud laps võib päris karmilt haigeks jääda ehk põdesin läkaköha ja mitte üldse kergelt.
    Oma lapse puhul lugesin ja uurisin ka vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta, kuid ikka jäid küsimused õhku. Näiteks tuberkuloosivaktsiin. Ühest allikas sain teada,et Eestis kasutatav vaktsiin on mõeldud 50.-60.aastatel levinud tuberkuloositüvele. Teisest allikast leidsin, et tuberkuloositüvi on erinevatel vormidel ikka sama. Kahtlesin kõvasti, kuid lõpuks ikkagi tegin vaktsiini. Ülejäänud riiklike vaktsiinidega on läinud nii, et laps on pea alati õigel ajal haige olnud ja ma pole nõus vaktsineerima tõbist last – vähemalt kaks nädalat peaks ikka täie tervise juures olema. Igatahes meie vaktsineerimiskava on sujuvalt poole aastaga nihkes :) B hepatiidi vaktsiini pole me senini teinud, arvatavasti alustame kevadel kui laps terve.
    Samas jään huviga lugema siit vaktsineerimisteemat, sest praegu vähemalt ei leia ma seda harilikku kallutatust kas ühele või teisele poolele, vaid mõnusat arutlust.

  18. mina hakkasin vaktsineerimisele mõtlema tänu sellele, et laps oli sünides 3kg raske, samas sõbranna laps oli 4,5kg ning nad oleks saanud täpselt sama doosi – aga see on ju 1/3 kaaluvahet!!! vaktsiinidoosid on ju erinevates vanustes ja kaaludes inimestele erinevad. ja siis hakkasin uurima b-hepatiidi ja punetiste vaktsiini teemat, no punetiste vaktsiini kasust pole selleks ajaks kui seda kaitset tõeliselt vaja läheb enam ju midagi järel, samas ei ole punetised tüdrukule (või ka poisile lapsena) läbi põdedes mingi karm haigus, probleeme tekitab see hoopis rasedale ja täiskasvanud mehele. b-hepatiiti ma oma aiaga majas elades ka vajalikuks ei pidanud, mõtlesin et teeb kui laps teismeline on. jne jne mõtlesin kõik vaktsiinid ja nende vajalikkused enda jaoks läbi. ja siiani pole ühtegi teinud, kuigi ei välista ka et kunagi teen. kõige rohkem ootan ma liiklusõnnetuste vastast vaktsiini, kardan libedaga ja kõrgete hangede vahel liiklemist rohkem kui teetanust või läkaköha. ja üldiselt on mu lapsed väga terved olnud, vaktsineerimatusest hoolimata. tuulerõuged on mõlemal põetud, talvel korra nohu-köha koos kerge palavikuga ja see on ka kõik.

  19. Mina olen ka üks neist, kes raseduse ajal vaktsineerimisteematikale suurt tähelepanu ei pööranud. Või noh, kuna õppisin parasjagu arstiteaduskonnas siis nagu ei olnudki mingit mõtet, et ei vaktsineeri. Nii et kui laps Eestis sündis siis saigi kõik kavajärgsed vaktsiinid. Mõtlema hakkasin alles siis kui üks perekonnatuttav proviisor, kes töötab ravimite kontrollina andis mõista, et vaktsiinid pole kõik nii ohutud midagi. Abikaasa on tal muideks arst, niiet peaks olema mõlemad suht pädevad inimesed. Seejärel tutvusin lähemalt Jaapani vaktsineerimiskavaga ja sain teada, et seal ei tehta pooltki nii palju vaktsiine kui Eestis ja need mis tehakse, tehakse kõik ükshaaval. Kavas on neil siis vist kui ma õigesti mäletan teetanus, difteeria, läkaköha, lastehalvatus tilkade kujul. MMR vaktsiini ei tehta, tehakse ainult 1 neist. Minu arust oli selleks üheks leetrid. Põhjuseks on see, et Jaapani arstid usuvad seost MMR vaktsiini ja autismi vahel. Üldse hakatakse Jaapanis lapsi vaktsineerima 4ndast elukuust alates. Varem tehti seda alates 2 eluaastast aga kui vaktsiinid läksid nö puhtamaks hakati varem tegema jälle. Kusjuures, tuli välja ka selline huvitav fakt peale seda kui hakati alles 2 aastaselt vaktsineerima, et hällisurmade arv jäi ikka väga suures ulatuses vähemaks, niiet jälle Jaapani arstid tõmbasid julgelt paralleeli vaktsineerimiste ja hällisurmade vahele. Vaktsineerimistüsistustesse suhtuvad ka sealsed arstid suurima tõsidusega, mitte ei ürita neid maha laita vms. Ühesõnaga, oleks ma varem seda uurinud oleks ilmselt laps saanud oma vaktsiinid hoopis Jaapani kava järgi. Ahjaa, Jaapanis muide on vaktsineeritute ulatus mingi ligi 99 protsenti, seda ilmselt sellepärast, et on hästitoimiv ja turvaline süsteem.

  20. Soovitan uurida (ja lausa omada) raamatut "Laps". Autorid Wolfgang Goebel, Michaela Glöckler. http://www.apollo.ee/product.php/0609727
    See on põhjalik meditsiinilis-pedagoogiline nõustaja, mis on kogemustega arstide poolt koostatud, ent samas terve mõistusega (kes uurivad-mõtlevad-ise otsustada suudavad) inimestele sobilik. Selles on vaktsineerimisest eraldi peatükk, kus on haigus-haiguse haaval ära seletatud nii nakkamise viis, haiguste levik, risk, vaktsiinide kõrvalmõjud ning mulle väga meeldib, et lõpus ka autorite konkreetsed soovitused, näiteks: 1) Alates 1998.a on vaktsiini puuduliku mõju tõttu tuberkuloosivastase vaktsineerimise soovitusest Saksamaal ametlikult loobutud
    2) Kui parajasti ei esine epideemiat ja kui vanemad difteeriavastast vaktsineerimist soovivad, peame samal põhjusel nagu teetanuse puhul õigeks alustada laste vaktsineerimiist alles pärast esimest eluaastat.
    jne jne.
    Ehk et nad ei ole julmalt vaktsineerimise vastu, vaid suudavad argumenteerida vajadusel vaktsineerimise vajadust ning ka mõttetust. Mulle tundub igatahes julgustav nende arvamust kuulata, sest nad saavad sisuliselt palju sügavamalt teemast aru kui mina erinevaid väga äärmuslikke arvamusi lugedes/kuuldes ning on ka näinud praktilist poolt.

  21. Lisan veel, et tasuks korra mõelda ka selle peale, et rasedana ei julgeta võtta isegi ühte ibuprofeni tabletti (et appi, mis see mürk mu lapsega teha võib?!?), aga vastsündinutele lükatakse suht mõtlematult suur kogus (justnimelt oma keha kohta) pooltundmatut mürki sisse. Ning sageli nende haiguste eest, mis last tegelikult lähiajal üldse ei ohustagi (kes meist siis laseb oma beebit kasutatud süstalde vahele mängima eksole…). Andke andeks mu sõjakus, aga mul lihtsalt on üks tuttav laps, kellel on diagnoositud autism ning väga suure tõenäosusega on see seotud vaktsiinidest saadud raskemetallidega (s.t. et raskemetallide kogus kehas on analüüsitud, aga raske on 100%-liselt tõestada, et see just vaktsiinist tuli…kuigi muud versioonid on tegelikult suht võimatud). Ja ma ei tunne ühtki last, kes oleks mõnda nakkushaigusesse surnud või eluks ajaks mingeid tüsistusi saanud. Ptüi-ptüi-ptüi.

  22. Usun, et minu poja muna-allergia tekkis/l6i v2lja just Eestis tehtud (puhastatud) graafikuj2rgse MMR'i tagaj2rjel. Perekonnas muna-allergia ajalugu puudub.
    Kui alla-aastasele muna anda ei soovitata, siis miks see ometi vaktsiinis on. Sama loogika nagu Eestis antav D vitamiin on p2hkli6li p6hine …,

    Tydrukul on MMR tegemata ja ei saanud ta ka p2hkli6li p6hist D-vitamiini ja paistab olema allergiateta.

    Hetkel pean vaktsiinidega pausi, ja v6ib-olla hiljem tuleks m6ned juurde. Need k6ige esimesed – B-hepatiit, lastehalvatus jm on m6lemil tehtud.

  23. Apoviti koostist muudeti paremaks – enne oli D2 (sünteetiline) ja maapähkliõli, nüüd D3 (looduslik, omastub paremini) ja kookosõli. Kookos on muidugi ka pähkel, jah. Aga minu meelest seda kookosõli kasutatakse muudes D-vitamiinides ka. Ma küll sain ühe pudeli Soomest ja nüüd ühe Rootsist õekese käest, aga edaspidi vist ostan Eestist, ei näe enam põhjust ega suurt vahet.

    Soome ja Rootsi omadel on koostises kirjas taimne õli, maapähkel ja kookos on ju ka taimsed. Et ei teagi, mis see siis täpsemalt on. Kuskilt nagu kuulsin, et ongi seesama kookos. Aga võin ka eksida.

  24. Nüüd ma hiilgan jälle oma teadmatusega … kas autism on siis haigus, mis mingil ajahetkel tekib ja polegi kaasasündinud?

  25. Autism is a disorder of neural development characterized by impaired social interaction and communication, and by restricted and repetitive behavior. These signs all begin before a child is three years old.

    Ingliskeelse Wiki algus, edasi võid huvi korral ise lugeda. Selles toidu mõju raamatus oli palju näiteid lastest, kes olid alguses täiesti normaalse arenguga, aga miskist hetkest tulid autismi tundemärgid ja pärast pikka mõtlemist ja uurimist jõudis vanematele kohale, et see toimus pärast vaktsineerimist.

    Ma igaks juhuks mainin veel korra ära, et ma räägin siin oma mälu järgi ja üldiselt, mitte ei esita ümberlükkamatuid teaduslikke väiteid, soovitan kõigil noid raamatuid ise lugeda. Mina olen lihtsalt nii palju lugenud, et usun… Autism ja raskemetallid vaktsiinides on seotud. Mul on siiani vedanud, lapsed on täiesti terved. Aga kunagi ei tea, millal midagi juhtuda võib. Nii et ma endiselt sügavalt mõtlen, kui palju vaktsiine ja millal. Kas need ikka kaitsevad või ei… Jne.

  26. Olen nüüd natuke ka netis tuhlanud ja lugenud artikleid vaktsineerimise poolt ja vastu ning kui esimese hooga sain peaaegu südari, et ma olen oma lapsed vaat et otse hundiurgu saatnud süstimistega, siis paljud artiklid siiski lükkavad jälle ümber väited vaktsineerimise kahjulikkusest ning pigem tõestavad kasulikkust.
    Seega on see teema taas üks müstika valdkonda kuuluvatest … poolt ja vastu argumente ning pooldajaid-vastaseid on pooleks ning tõde on teadagi kuskil vahepeal :?
    Seniks aga süstime edasi … meie pere vähemalt.

  27. Mul on veel üks teooria. Nimelt – netti materjali riputamine on väga lihtne, samas kui raamatu kirjutamine ja välja andmine juba tunduvalt keerulisem. Ja kui siis keegi otsustab, et see raamat on nii palju väärt, et eesti keelde tõlkida… Siis pigem on see usaldusväärsem allikas kui netist loetu.

    Jällegi, see on ainult minu loogika :)

  28. Ma olen üldiselt nõus ja tervitan Merjet :)
    Minu arvates selliste küsimuste juures tuleb alati kuulata mõlemat poolt. Hoolimata kõigest paljud inimesed lasevad vaktsineerida end ja lapsi ja ei juhtu midagi, samuti vaktsiin töötab. Aga miks mitte neid kuulata? Äkki me ei käi ja ei kuuluta seda, et ei ole leetreid ja läkaköha, eksole?

    Kindlasti ei tohi unustada fakti, et anti-vaktsineerimise algatus on tulnud neilt, kellel on vaktsineerimisega halbu kogemusi – maailma statistika näitab, et see on käputäis inimesi.
    Lõplikku tõde ei ole olemas.

    Mind pigem paneb mõtlema asjaolu, et esimestel eluaastatel me ei vaktsineeri ja keedame ökoloogiliselt puhtast kartulist ja mitte stressis olevast kanast püreed – aga kuhu edasi?

  29. ma tahtsin seda öelda, et horoskoopide ja ufode kohta on ka raamatuid murdu välja antud :P

  30. Tegelikult ei tea mitte keegi, ka need, kes uuringuid teevad – ükskõik kas vaktsiinitootjate või vaktsiinivastaste poolt rahastatuna, mismoodi ikkagi need vaktsiinid lõpuks mõjuvad. Nii vaktsineeritule kui tema järglastele.

    Väga raske otsustada, keda uskuda või kus on tõde. Või kas seda ongi. Enamusele _silmaga nähtavaid_ kahjustusi vaktsiinid ei tekita, seega tundub justkui vaktineerimine õigem. Kui aga just oma laps on see, kes kahjustuse saab, tundub see siiski peaaegu maailmalõpuna. Siis enam tagasiteed ilmselt pole, heastada seda enam ei saa.

    Ja kui juba oled probleemi süvenenud, ei saa ka edasi elada õndsas teadmatuses ja 100%lises usalduses meditsiinisüsteemi vastu.

    Kaks esimest last said vaktsiinid nii nagu ette nähtud oli. Näiliselt mingeid probleeme ei tekkinud. Kolmas sai oluliselt hiljem kui riiklik kava ette nägi. Temal on tugev allergia, peamiselt korvõielised (perioodil veebruar-oktoober sööb tablette), lisaks ristuv allergia õun-porgand-pähklid-maasikad toorelt.

    Neljas laps saab vaktsiinid nüüd enam-vähem õigeaegselt (palavik lükkas paar nädalat hilisemaks).

    Seega meie vaktsineerime. Ja süda valutab.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)