Mar 162011
 

Meil pole siiani prügilepingut, sest me ei ole viitsinud sellega tegeleda, õigemini pole suutnud otsustada, kuidas seda kõige targem korraldada oleks.

Me ise toodame üldiselt väga vähe prügi. Pakendid ja klaas lähevad ju eraldi (need konteinerid on meil praktiliselt maja kõrval, nii et pole vajadust rohelist ringi tellida ega midagi), paber ahju, biojäätmed komposti. mähkmeid kulub päevas umbes kolm (Plikal ainult öösel, Poisil öösel ja päevaune ajal, muul ajal riidemähkmed), need moodustavad meie tavaprügist enamiku. Ja nendegagi täitub vast umbes kaks või ehk kolm kotti nädalas. Seda väikest, tavalist poekotti – meil on praegu memmest jäänud väike prügiämber ja ehkki me kilekotte kunagi ei osta, ei paista nende varu veel niipea majapidamisest lõppevat. No igal juhul – kui lapsed täitsa mähkmevabaks saaks, siis tundub, et seda prügi praktiliselt ei tekikski.

Me oleme prügiküsimusega tegelemist edasi lükanud eelkõige seetõttu, et oli võimalus seda teha – meil on suur kütteta eeskoda, kuhu võis vabalt selle kotikese nii kauaks tõsta, kuni ära viia sai, haisema ei hakanud miinuskraadidega miski. Nii me siis poetasimegi oma paar kotikest nädalas perekonnal külas käies suure maja konteinerisse, mis on juba iseenesest laiduväärne tegevus, eks. Noh, aga nüüd lähevad ilmad soojemaks, nii et on viimane aeg see asi korda ajada, õnneks ei saa rohkem mugavusest nii edasi lasta.

Üks suur AGA on muidugi kogu eelmise jutu juures – tuhk. Seda on meil… Ma ei tea, 15-20 kotti? Pole kordagi ära visanud, hetkel seisavad kotid kuuris. No ma ütlen, lihtsalt pole viitsinud tegeleda. Tuhk ju ei haise ka :P Briketiga on muidu suht okei pliiti kütta – ei ole kallis, ei pea kartma, et on märg jne… Aga tuhka toodab küll nii, et hoia kahe käega peast kinni ja karju appi.

Naabritel on hetkel väike prügikast, see 140 liitrit vist. Nemad täidavad selle oma prügiga üsna ära, kahele perele ei piisaks. Nad mu teada ei sordi prügi ja ei hakka seda ilmselt ka tegema, nii et eks neil tekib seda sellevõrra rohkem.

Noh, põhimõtteliselt on kaks võimalust – kas me tellime endale oma prügikasti ja selle eraldi tühjenduse või siis suurema naabritega kahe peale. Kiired arvutused näitavad, et isegi kui nemad ei sordi prügi ja meie seda teeme, st et meie olmejäätmete hulk peaks olema palju väiksem (eriti pärast mähkmevabaks saamist), tuleb ikkagi soodsam ühe kastiga majandamine. 140 l kasti tühjendus maksab €6.34, 240 liitrit €7.54, 370 liitrit €9.10.

Jah, meie peaksime ostma kasti ja suurem kast maksab rohkem, aga kahe väiksema kasti eraldi tühjendus maksab kah rohkem, nii et suurema kasti ost tasuks end umbes kahe aastaga ära. Kasti peame nagunii üksi kinni maksma, sest noh, naabrite poolest on ju kõik korras ja nemad võiks vanaviisi jätkata.

Ühesõnaga… Mida ma üritan välja mõelda, on see, kas 240-liitrisest kastist meile kahe pere peale piisab. Kuna meil peaks vähem prügi tekkima, siis peaks ju piisama küll? Tuhka tekib nagunii ainult talvel, st suvel peaks eriti lebo olema.

Ja siis on muidugi küsimus, kuidas sellest praegusest tuhast lahti saada. Kõige kiirem lahendus tundub olevat naabrite loal nende kast kohe pärast tühjendamist uuesti täita, lisatühjendus tellida ning selle eest siis ise maksta. Abikaasa muidugi arvas, et tuhka on pigem kahe kasti jagu ja lisatühjendus on nagunii suti kallim ka.

Alternatiiv oleks jätta see tuhk hetkel sinna, kus ta on (ruumi on meil piisavalt, ette ei jää – kuuri tulevad puud alles siis, kui need on suvi läbi aias kuivanud vms), otsustada konteineri suurus ära, osta see ära ja siis iga kord enne tühjendamise hommikut lihtsalt nii palju tuhakotte kasti panna, kui palju vaba ruumi on. Nagu öeldud, tuhk ei haise, seega võib seda ju pikkamööda teha. Suve jooksul saab kindlasti kõigest lahti.

Kas mu mõttekäik on loogiline? Liitrite ja kõige muu koha pealt? Igasugused praktilised kogemused on teretulnud!

  16 Responses to “Prügimajandusest”

  1. Tuhk sobib hästi aiaväetiseks. Eriti hea oleks tekitada kompostihunnik (või kast), ja sinna sisse koos kõigi toidujäätmetega tuhk valada. Ja siis jõudumööda see komposteeritud looduslik väetis põõsaste alla ja peenratesse laiali kanda.

  2. Ma tahtsin ka just piuksuda, et minu lapsepõlvekodus läks tuhk alati aeda, mitte aga prügikasti.

  3. tuhk sobib jah kompostihunnikusse, kuid sellega ei maksa liialdada… ja enne põõsa alla panemist peaks veenduma, ega maa selletagi liiga leeliseline ei ole…

    ja igast aiakahjurite – kapsaussid nt – võib ka tuhast abi olla…

    kui tihti teil prügiauto käib?

    äkki saab nii, et ostad küll oma kasti (minu pesonaalne kiiks – igast jagamise vastu), kuid teed lepingu, et auto käiks harvem… nt mitte iga nädal või 1x kuus, vaid 1x kolmes kuus?

    minul on selline leping – sest esiteks me ka sorteerime ja prügi ei ole palju, teiseks me elame mitmes kohas, kolmandaks ja minul oli see kõige olulisem põhjus – raske auto lõhub ära mu krundil oleva asfaltee, kui ta sinna liiga sageli käib… kuid prügivedaja ei olnud nõus minuga enne sellist lepingut tegema, kui pöördusin linna volikokku – prügifirma ise suunas – põhjendasin seal, miks ma ei taha, et auto käiks tihti ja siis linna volikogu mõtles ja otsustas ning väljastas mulle isegi pitsatiga paberi, kus oli kirjas, et jah – võib küll 1x kolmes kuus käia…
    ja mida harvemini käib, seda vähem maksad – loomulikult… ja kui sa sinna biojäätmeid ei pane ja prügi on nagunii kottides – seda nõutakse – siis ei haise see ka kolme kuu peale…

  4. Õige, ma unustasin seda mainida – tean küll, et tuhka saab kompostihunnikusse panna. Me pole seda siiani teinud ja ma pole jõudnud seda teemat veel põhjalikumalt uurida, aga tean ka seda, et liialdada ei tohi.

    Tühjendus on minimaalselt kord kuus. Ma ei kujuta küll ette, mis nipiga ma saaks prügifirmat veenda seda harvemini tegema – naabrite kasti tühjendab küll kord kuus, ma pole näinud, kuidas see auto täpselt sõidab, aga no meil krundi peal nagunii asfalti pole :P

  5. Ma ka ei tahaks naabritega jagada. Mida vähem potentsiaalseid tüliõunu, seda parem. Konteineri suurus on üsna distsiplineeriv, ehk võib-olla hakkavad naabrid suurema konteineri olemasolul rohkem prügi tekitama ja mingil hetkel teie prügi ei mahu ehk enam ära.
    Martal hea mõte, tellige lihtsalt harvem tühjendus :)

  6. Pääskülas ei lubata tuhka prügikonteinerisse panna. Isegi kilekotti pakituna ei lubata.

  7. meil on ka muidu nii, et minimaalselt 1x kuus… samas ma tean, et meil erakate linnaosas on paljudel volikogust selline luba saadud – ilma volikogu otsuseta ei saagi prügifirmat veenda… ja ega meil ka kõigil asfalti ei ole… äkki on küll jutust, et sorteerime ja reisime palju – ja oleme nädalate viisi nt emal külas… ega seda ei kontrolli ju mitte keegi… eks siin tekib väike eetiline dilemma… samas nt rohelise mõtlemisega vähem prügiauto reise vastuolus ei ole ;) … nii et kust otsast vaadata… kui on viitsimist asja ajada, siis volikokku ei pea kohale minema – saab saata maili… ma kahtlustan, et neile, kes küsivad, antakse see luba üsna kergekäeliselt…

    kusjuures, olenevalt kasti asukohast – kui see auto su hoovi sisse peab sõitma (enamasti vist ei pea – veeretatakse kast tänavale) ja seal asfalti ei ole, lõhub veel rohkem hoovi ära…

  8. Mina arvasin ka, et tuhka ei tohi tavaprügi hulka panna, aga Ragn-Sellsi kodukalt ei loe välja muud, kui et tuha temperatuur prügikasti panemise hetkel peab olema alla 30 kraadi.

    Tuhka tekib igal juhul rohkem, kui seda komposti panna/taimekaitseks kasutada saaks.

    Eelistaksin ka väga tugevalt eraldi kasti, aga tõesti vaid tingimusel, kui sellega rahaliselt palju ei kaota. Kui Tartus elasime, oli Ragn-Sellsiga alguses selline leping, et kui kast täis sai, siis kutsusime auto välja – seda tahaks praegu ka. Aga nad siis millalgi muutsidki nii ära, et tühjendussagedus pidi olema vähemalt kord kuus.

    Küsisin Abikaasalt, tema on näinud: tühjendamine käib siin nii, et auto jääb maja ees tänava peal seisma, mees veab prügikasti sinna juurde – nii et jah, mingit krundi pinnase rikkumise teemat ei ole. Aga äkki saaks ikka linnavalitsusest selle loa (ma ei kujuta ette, kuidas selle taotlemine täpselt käib – kas oleks targem lihtsalt meil saata või äkki kohtumine kokku leppida või…). Kui seletakski neile, et naabritega koos kasti ei taha, sest nemad ei sordi, et meil tõesti tekib hullult vähe prügi, nad peaks ju rõõmustama, et me nii keskkonnasäästlikud oleme jne.

    Helistan homme alustuseks Ragn-Sellsi klienditeenindusse ja uurin, mis nemad minu olukorra peale välja pakuvad :P

  9. Me pole kunagi kasti ostnud. Alati oleme üürinud. Mitte, et see su püstitatud teemaga haakuks. :D Lihtsalt hakkasin mõtlema, et keegi pole meile kunagi pakkund kah, et peaks ostma.

    Igatahes ostaks ma ikkagi aint enda perele selle kastikese ja hoiaks naabrite prügimajanduse endast eemal. Olen nii palju pidand tülitsema, et miks meie prügi nt ära ei mahu jne.

  10. Minu lapsepõlvekodu ainus küte oli kaks ahju ja pliit (neljatoaline maja + köök). Tuhk läks ainult aeda, talvel lihtsalt lume peale, mis kevadel maasse imbus. Meil oli ka piisavalt suur aed, kuhu seda üle talve puistata, mitte vaid ühte kohta. Aga aia piltidelt on meeles, et teie aias on ka piisavalt ruumi…

    Tuli veel uitmõte, et nt meie Võru linnas panti talvisel ajal isegi tänavatel kõnniteele tuhka aeg-ajalt. Kas kuidagi ei annaks seda tuhka linnale annetada, et seda libeduse kaitseks kõnniteedele puistata tänavatel?

  11. Tuhaga on nii, et aiaväetiseks sobib ainult puhas puutuhk, briketituhk mitte. See nimelt ei komposteeru… Kuna ma elupõline ahjukütja, siis paraku tean täpselt, minu lapsepõlves pandi ju ka tuhk aeda ja ma hiljem, kui juba ise toimetasin, pidin selle lihtsalt ära tassima… Tänavate peale ka ei tasu panna, libedust ei tõrju ning rikub jalatseid.
    Minul on RagnSellsiga selline leping, et polegi prügikasti, kord kuus kott. Seda nad ei reklaami, mul õnnestus see sõlmida tänu õigel ajal infopäevale minekule (siis kui need lepingud kohustuslikuks muutusid). 20 l koti peale on, aga kui ma siin talvel mõnikord isegi 200 liitrise panen, pole ka probleemi. Hind on veidi üle 1€ kuus.
    Talvel tekib tuhka kah, suvel ju mitte. Kuna meil pakendikonteinereid lähedal pole, on lisaks roheline ring ka, see ju tasuta. Pealegi on lepingus selline punkt kah, et kui ei saa täis kott, tuleb paar päeva enne graafikujärgset tühjendust teatada ja siis auto ei tule ja tühisõitu ka arvele ei tule.
    Seega uuri kõik järele ja räägi endale kõige soodsam leping välja, ise nad neid võimalusi ei paku, soolavad kõige suurema konteineri kui saavad – nende kasum ju…

  12. meie tuhk läheb alati biojäätmeteks, aga me kütame puudega.

  13. me rentisime kõigepealt omale kasti ja siis ostsime selle ära endale millalgi, sest rent aina tõusis. Poest uut polnud mõtet osta, sest kasti ära viimine oli röögatult kallis ja noh, tsipake oli loomulikult ikka odavam kui uus kah.

  14. Meie ostsime omale kasutatud korraliku konteineri. odavam ja puhas nagu uuski.
    Tühjendatakse korra kuus. Kui laps mähkusid kasutas siis sai kast ruttu täis, aga nüüd enam mitte. Kuuga kuskil pool tuleb ära. Kuna meil on oma aed, siis biojäätmed lähevad komposti. Tuha kohta lugesin siit esimest korda, et ei tohi panna prügisse. Meil seda ka niipalju tuleb, et mujale pole panna. Praegu talvel paneme ka biojäätme kotti ja kasti, sest külmunud jäätmed ei ole väga kaunis vaatepilt ja varestel on pidu :(
    meil vedajaks veolia. oleme rahul :)

  15. Tuha kasutamise kohta leiab guugeldades palju artikleid.

    Pärnus on prügivedu ikka eriti kallis. Meil on nn korraldatud prügivedu ja hinnad on 5x odavamad.
    Me elame korterelamus ja kuna meil on suhteliselt suur pere siis ühise prügiveo eest maksaksime ka proprortsionaalselt kõige suurema osa, kuigi me sorteerime prügi. Meie keskmine prügiarve oli kuskil ~5-7€ (kõige suurem oli ükskord €10,-, see oli talvel kui ühes kuus oli 5 reedet – meil käib prügiauto reedeti ja kord tuli veel üks tühisõit lisaks, kuna keegi oli prügikasti kinni parkinud). Siis aga uurisime endasuguste (sorteerijate) inimeste käest nende prügikoguseid ja tegime kiired arvutused ning otsustasime oma konteineri kasuks.
    Ootasime kui Espakis oli "kõik kaubad -20%" ja ostsime kõige väiksema 80l OttO konteineri. Vedu on iga 28 päeva tagant pühapäeviti ja hetkel (kui jälle mähkmeid kasutame) tuleb konteiner täpselt täis. Konteineri hinna tegime tasa põhimõtteliselt 6-7 kuuga.
    Tuha viime aeda ja sõiduteele kus eriti jalgsi ei kõnnita ning mis vajab täitmist :)

    Ja meil on peres 2 inimest rohkem kui teil.

    Teil muidugi tänu prügiveo kirvele hinnale tuleb asja natuke kalkuleerida. 80 ja 140l konteineri hinnavahe ei ole suur, samas kui Teil õnnestub tõesti volikogust vastav vabastus/tõend saada siis äkki on mõistlikum tõesti iga 3 kuu tagant vedu tellida.

    Naabritega kahasse makstes, ei ole ju võimalik leppida kokku, et a'la me maksame 1/4 ja te ülejäänud, kuna me sorteerime :D
    Tehke exceli tabel ja vaadake mis kõige soodsam tuleb.

  16. Okei. Helistasin prügifirmade klienditeenindustesse ja olen nüüd natuke targem.

    Pärnus praegu veel võib tellida tühjenduse alles siis, kui kast täis saab. AGA – korra kuus tühjendamise kohustus seisab vaid selle taga, et juba 2007 oli konkurss ühtse prügivedaja leidmiseks, tulemused kaevati kohtusse ja see jant venib siiani. Kui nad oma vaidlused vaieldud saavad, tuleb uus kord ja sellega ka igakuine tühjendamise kohustus.

    Kirjutasin LV majandusosakonda ja uurisin, kaugel nad selle jamaga on. Seletasin olukorra ära ja küsisin, kas tulevikus on siis lootust mõnele alternatiivsele võimalusele – no näiteks see kord kolme kuu jooksul tühjendamine.

    Naabritega kahe peale peaks meie kindlalt selle suurema konteineri üksi kinni maksma ja edaspidi pool prügiveost ka, muud pole mõtet üldse lootagi. Nad muidu igati toredad inimesed, aga kuidas ikka tõestama hakata, et meie toodame vähem prügi kui nemad, mõttetu vaidlus.

    Uue korraga tulevad muidugi nagunii ka uued hinnad… Nii et praeguste hindade põhjal pole mõtet tulevikuplaane teha.

    Kui on lootust, et see uus kord on varsti-varsti tulemas, võiks muidugi veel lepingu sõlmimisega venitada… Aga kuna nad juba 2007. aastast jandivad, siis ma ülearu lootusrikas just pole :D

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)