Mar 172011
 

Seoses sellega, et me tänu ema mehele just praetud räimi nautisime (kohutavalt head!!!), hakkasin teadlikumalt mõtlema kalasöömise suurendamise peale. Targad vist rääkivat, et kala võiks süüa kolm korda nädalas? Kala maitseb meile kõigile väga ja noh, lihasöömist vähendada tahaks nagunii.

Aga meil pole kala ostmise koha pealt absoluutselt mitte mingisuguseid kogemusi. Lihtsalt ei tea, mida võiks osta. Mis oleks hea – nii maitsemeele kui ka keskkonna seisukohalt.

Noo, valge kala on tervislikum kui punane, eks. Ja väike kala on parem kui suur selles mõttes, et igasugu saasta (elavhõbe jms) on suurtes rohkem (see on raseduse ajast meelde jäänud info). No ja muidugi võiks see olla kohalik, Eesti vetest püütud.

Selles mõttes olen ma õnneks üsna leplik, et mul pole mingit kindlat lemmikkala, mida nii kangesti tahaks. Mulle maitseb lihtsalt kala, mis on hea :D Ja noh, võimalikult vähe luid on alati pluss.

Mu blogi loeb kindlasti ka neid inimesi, kes on söögitegemise ja Eesti kalaturu koha pealt meist tunduvalt targemad. Jagage nüüd kogemusi, mida võiks osta? Turult ikka pigem, mitte poest, eks?

Ja kas kalal on ka mingid hooajad, et millalgi saab ühte liiki rohkem püüda, millalgi teist?

Ma nüüd loodan teie abiga hästi targaks saada :P

  17 Responses to “Räägime kalast”

  1. Hiljuti oli raadios just intervjuu ühe spetsialistiga, kes rääkis, et keskkonnateadlikud inimesed võiksid eelkõige süüa kilu, räime ja teisi "taimetoidulisi", mitte röövkalasid, kelle ülesandeks on kalamaailmas tasakaalu hoida.

    Aga eks see ole vist paratamatu, et kodumaist kala leiab nii poest kui turult pigem harva. Üks variant on muidugi Peipsi äärde sõita ja sealsete kalurite käest värsket ning ülimaitsvat kala osta. Hinnavõit on ülimalt tuntav, pealegi on natuke romantiline merelt tulevat paati oodata ja siis oma käega sobivad kalad välja valida :)

  2. No kilu-räim on ainsad, mida oma aruga nimetada oleks osanud, jah :) Muide, noil räimedel, mis me saime, olid osadel pisikesed räimed suus, saba otsapidi väljas. Taimetoiduline, jah? :P

    Aga mis kalad peale kilu-räime veel taimetoidulised on?

    Kala ostmiseks Peipsi äärde sõita on Pärnust sutsu pikk tee ja mitte eriti keskkonnasõbralik. Kui just ei osta suuremat kogust, et siis sügavkülma panna. Ma ei tea, kas see idee oleks üldse mõeldav? Peipsi ääres on muidu väga lahe, ma käisin seal esimest ja seni ainsat korda alles üle-eelmise aasta suvel, tahaks hea meelega veel minna.

  3. Paar pisikest killukest minu poolt:
    Viimastel andmetel on Balti meri must, no kõik see soga mis sinna heitvetena läheb, kõik see jama mis merepõhjas on ja veel halb vee liikuvus jne ei tee mu meelest seda kala üldsegi tervislikuks. Pealegi räägitakse aastast aastasse kuidas kala meres vähe on. Kalurijutud…

    Ise olen võimalusel eelistanud Põhja-Soome jõgede-järvede kalu. Need kes käinud-näinud väidavad, et seal ikka kordades puhtam.

    Osta soovitan otse kalurilt, tead kes püüdis, kuidas püüdis, saad odavamalt ja VÄRSKE!

  4. Kõlab loogiliselt. Aga kas kala puhul on siis alati juures kirjas, kust see püütud on? Või kui pole, kas müüja teab seda? Või kust ma peaks leidma tuttava kaluri? :D Või kui lähtuda sellest, et nood Põhja-Soome jõgede-järvede kalad on puhtamad, siis kust seda kala saada?

    Ja kas nt Peipsi järv on puhas? Või kust veel kohalikud peale Balti mere kala püüavad?

    Oo, kui palju küsimusi.

  5. Kohalikud ikka baltimeres püüavad. Samas kui sa Pärnus elad, siis seal kandis neid kohalikke suuremas koguses… Suvel rohkem hooaega.

    Üldiselt on mingisugune teadmine juures jah, et kust see kaup tulnud on, kala ei ole selline mida meeletult väljaspool sügavkülma transportida saaks..

    Peipsi kohalt ei oska vastata, puudub info.

  6. Mulle just äi rääkis, kuidas kalakasvandustes söödetakse kaladele toiduvärvi, et liha ilus punane oleks.

    Ükski lõhe või forell mul enam alla ei lähe :(

  7. Londonis oli täiesti olemas organic lõhe, seal kasvanduses kindlasti toiduvärve ei söödetud :) See oli muidugi päris kirve hinnaga kah.

    Lõhe mulle muidu maitseb, aga noh, esiteks punane kala, teiseks saasta täis, kolmandaks nüüd see toiduvärvi jutt… Kui Eestis mahedat saaks, siis ostaks vahel harva, aga ega tavalist ei kipu küll.

  8. meile on teet mõnikord värsket kala pakkunud. ise püüdnud või tuttavatelt saanud. temagi hoolib tervislikust toidust. :)

  9. See toiduvarv mida lohedele soodetakse on tegelikult mingitest putukatest tehtud, nii et taiesti looduslik :)

    Vaikeseid kalasid jalestan :|

  10. Võta ette käik mõnda poodi ning turule — saad ettekujutuse sellest, mida hetkel pakutakse.

    Tallinna tavapoodidest on Stockmanni kalavalik enam-vähem talutav (Eesti kontekstis). Nõmme turul on samuti tavaliselt midagi.

    Aga nagu ikka, saadavus sõltub aastaajast, nädalapäevast, kuu faasist, tarnijate tujudest ning veel miljonist pisiasjast.

    Kui punast kala ei taha, siis võib proovida näiteks karpkala — üldreeglina on tegu kohapeal kasvatatuga. Tarnijatest sõltuvalt võib aeg-ajalt õnnestuda koha hankida. Kui õnnestub ja hind üle jõu ei käi, siis soovitan proovida.

    Peipsi äärde sõitmine on kindlasti võimalus, aga lõppkokkuvõttes kujuneb hinnanumber üsna kosmiliseks :(

  11. vabandust, täitsa teisest teemast küsimus: kas sina võtsid raseduse ajal foolhapet vms vitamiine? Olen neti läbi uurinud, väga vastakad arvamused – mõnes artiklis soovitatakse tungivalt, foorumites arvamusi nii ja naa. samas mu günekoloog mainis nii muu seas, et kui kannatate, siis võite võtta mingeid rasedusvitamiine. endal praegu 8. ndl, toitun oma arust vägagi tervislikult ja mitmekülgselt.

    kuna olen igasugu multi jm vitamiinidele (rauasiirup nt) väga allergiline (üldine toiduallergia), siis nagu ei tahaks ka mingeid rasedusvitamiine võtta. kahjuks unustasin seda allergiateemat günekoloogiga pikemalt arutada.

  12. No endale ajan praegu igatsugu vitamiine sisse – olen ju ikkagi imetav ema ja praegu on just see aeg aastas, kus pikk pime aeg lõppenud ja organism kurnatud. Ma muidugi ei söö multivitamiine, vaid kõik on üksikud, puhtad ja looduslikud, st hästi omastuvad (D, Mg, Zn, Ca – ja üldse ei viitsi hakata praegu arutlema teemal, miks just neid hetkel endale vajalikuks pean, see pole ka sinu küsimuse kontekstis oluline).

    Samas kummagi raseduse ajal ei viitsinud suuremat vitamiine krõbistada. Plikat oodates sõin kolm kuud Pregnacare'i, Poissi oodates vist ainult ühe. Foolhapet soovitatakse kah ju juba siis võtma hakata, kui rasedust alles plaanid… Mina sain seda nii palju, kui vitamiinide sees oli, alates 8 v 10 ndl, kui see enam üldse oluline pole.

    Kui allergiarisk on, siis ma vist küll katsetama ei hakkaks… Ei usu, et see kõik midagi nii tohutult muudab – seda enam, et toitud mitmekülgselt.

    Kui üldse, siis ma soovitaks sul kaltsiumit süüa – muidu võtab laps kõik oma arenguks ära ja sinu hambad on pärast mõnusalt augulised. Vähemalt tihti kipub nii olema :)

  13. aitäh kaasa mõtlemast :)
    aga mis tootja puhtaid ja looduslikke vitamiine sa ise sööd?

  14. Kusjuures mina jällegist kuulsin mõni aeg tagasi raadios üht hambaarsti kõnelemas, kes saatejuhi küsimuse peale vastas, et tema ei ole veel kohanud ühtegi teadusartiklit, mis oleks tõestanud raseduse-imetamise ja katkiste hammaste seose. Ei tea siis kas seda põle uuritud? Või siis ikkagi on see pigem rahvatarkus. Aga samas mingit videoklippi nägin, kus räägiti teadustöö tulemustest, mis näitas, et mingite seljaaju kahjustuste saamise risk lootel väheneb raseduseelselt ja esimestel kuudel foolhappe tarbimisel oluliselt. Samas jah peale 8. nädalat see vist enam efekti ei anna.

    Kalast rääkides. Olen ka mõelnud, et millist kala tasuks süüa. Ja no nii läänemeri kui Peipsi on ikka suhteliselt solgimülkad (olen pisut hüdrobioloogiat õppinud, läänemerd on kasutatud näiteks ka ohtlike jäätmete ladustamispaigana – suured tünnid erineva saastaga on lastud mere põhja, jääb ainult loota, et need vaadid kunagi lekkima ei hakka, noja poola ja venemaa lasevad kogu oma linnade ja tehast solgi ju jätkuvalt otse merre jõgede kaudu, selle tõttu ka peipsi seis jätkuvalt kehv, kuna peipsi vastaskalda jõgesid pidi siseneb peipsisse jätkuvalt kõik, mis inimtegevusest üle jääb). Seega kala osas jääb üle süüa kas väiksemate ja puhtamate järvede-jõgede kalu (niivõrd, kuivõrd selliseid veekogusid eestis üldse eksisteerib, ikka valdavalt väga inimmõjulised on kõik veekogud) või siis teiseks variandiks minu meelest on just pigem lõhet-forelli süüa, mis on kalakasvatustest pärit. Tegelikult ma ei tea üldse kuidas need kalakasvatused toimivad. Millist vett nad kasutavad, millised on nõuded vee puhtusele, kas nad kasutavad ka mingeid kasvuhormoone jmt. Seda värvaine juttu olen ka varem kuulnud ja see võttis punase kala isu täitsa ära, aga jah võib-olla on tõesti tegu hoopis miskite putukate pulbriga ja polegi tegemist millegi koledaga. Ühesõnaga sama siin, kala söömise koha pealt üsna nõutu. Ühestküljest hullult tervislik kraam, teisest küljest ei ole eriti kohti, kus see tervislik kraam puhtalt kasvada saaks.

  15. Umbes 25 aastaga vahetub kogu vesi Läänemeres. Väidetavalt ei ole Läänemeri juba kümneid aastaid nii puhas olnud kui praegu, sest põllumajandust Läänemere ümber on drastiliselt vähendatud (suurim saastus tulebki valgalalt, mis on 4x suurem kui Läänemeri ise). Kui on huvi Läänemere keskkonna vastu, siis infot leiab kasvõi meie keskkonnaministeeriumi lehelt http://www.envir.ee. Palju infi saab HELCOM-i lehelt, seal on üks kena link, mis tänaseks küll vananenud, aga mu meelest põnev lugeda: http://www.helcom.fi/stc/files/Publications/Proceedings/bsep122.pdf
    Ise söön iga kell kõiki Läänemere kalu ega pea neid reostunuks. Samas kui näiteks Selverist Norra lõhet ostes trükitakse hinnasildile, et sisaldab allergeene, siis seda kala enam süüa ei suuda. Allergeenid tulevad ilmselt säilitusainetest, kuidas muidu kala nii pikalt värskena hoitakse.
    Väga huvitava teema tõstatasid, Tikker :)

  16. tähendab. kalandusest ei oska ma midagi rääkida, küll aga kommenteeriks soovitust KKM ja HELCOMi asju lugeda info saamiseks. tähendab… arvestades, kuskohast HELCOM oma publikatsioonide kohta info saab (ministeeriumist) ja teades KKM prioriteete ja seda, kuidas ja millise kvaliteediga infot nad koguvad… palun suhtuge neisse allikatesse skeptiliselt.

    ohtlikud ained (millest üks, aga ainult üks on elavhõbe… aga guugeldage ka nt dioksiine) on läänemeres tõusutrendil – ja ohtlikud ained kipuvad kogunema just nt kaladesse.

    need on eestis praktiliselt uurimata, sest nende uurimine on väga kallis ja riik on seisukohal, et kui on kallis, siis järelikult pole meil järelikult probleemi – ja see on kirjas ka aruannetes, mida nt HELCOMile esitatakse.

    rääkimata venemaast, kes on ilmselgelt peamine saastaja, aga oma tulemusi ei edastagi kuhugi, sest see on riigisaladus.

    viimase 25 aasta parim seisukord on eutrofeerumise koha pealt, aga muidu on läänemeri endiselt solgiauk.

    see nüüd ei tähenda, et kala ei võiks süüa, muidugi.

  17. miks ise kala ei püüa?

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)