Apr 032011
 

CIMG3358

CIMG3359

CIMG3363

CIMG3366

(teisel pool on peaaegu sama külm kui õues, sestap toppisin Plika veidi pikemaks seal hängimiseks soojalt riidesse)

Mäletatavasti jäi sisekujundajaga jutt, et enne põhjalikumate plaanide tegemist tuleks konsulteerida ehitajaga seina lammutamise ja põrandate renoveerimise asjus, et saada aimu, mis seis täpselt on ja palju see lõbu meile maksma läheb. Ehitaja käis ära, vaatas kõik üle ja andis Abikaasale juhtnöörid kätte, kui palju kust ära lammutada, et ta saaks siis hiljem tulla olukorda hindama. Sest milleks, eks, maksta ehitajale lammutamise eest, kui see on Abikaasa lemmiktegevus :D Üleüldse on plaanis ise ja sõprade abiga võimalikult palju ära teha, et rahalises mõttes võimalikult soodne tuleks, aga täitsa ise ja ilma asjatundja abita ei tuleks nii ulatuslikud tööd kõne allagi (tuleks siis, kui me oleks kuldsete kätega ja mõningate kogemustega, mida me paraku veel aga pole).

Igal juhul kiskus Abikaasa täna ühest toast saepuruplaati ära – natuke seinalt ja poolelt põrandalt. Põrandalauad tuleb muidugi ka üles võtta ja seina veel teha, aga no täna polnud palju aega, eks nädala sees õhtuti nokitseb edasi.

Me muidugi lootsime, et saepuruplaadi all olevad lauad on ehk heas seisus, saab üles võtta, alt ära soojustada ja tagasi panna. No vähemalt selles toas, tundub, ikka ei saa küll – seda on korra juba tehtud :P Nagu pildilt näha, on lauad ilusti nummerdatud, vanade naelte augud ka sees ja üleüldiselt üsna pehmed. Mitu kulunud värvikihti ka peal – ilmselt oligi alguses ainult laudpõrand, mida värviti, hiljem võeti üles, tehti seal all midagi (ilmselt natuke soojustati ja see on ajaga haihtunud), pandi lauad tagasi ja saepuruplaat peale.

On muidugi teoreetiline võimalus, et äkki teiste tubade lauad on paremas seisus, aga ega ma ülearu suuri lootusi ei hellita. Seega tuleb nüüd mõelda pigem selles suunas, kuidas kõige odavamalt uue põranda materjal saada (ja ma saan suurepäraselt aru, et odavat pole siin midagi :D).

Ma oma aruga mõtlen, et kui jätta kõrvale laminaat ja muu taoline, siis looduslikest materjalidest midagi laudpõrandast odavamat ei ole… Ju? Parkett tuleks raudselt kallim ja tubadesse ju linoleumi ei pane. Kusjuures mul pole absoluutselt midagi linoleumi vastu, muidugi eeldusel, et see on looduslik, mitte PVC, kaalun seda täiesti tõsiselt kööki – hea mugav puhastada, laudpõrandat poleks nii mugav. Kivi oleks külm või peaks alla põrandakütte panema, mis ka ei vaimusta, rohkem variante ei oskagi esimese hooga välja mõelda. Eee… Korkpõrand on vist ka olemas? Ka raudselt kallim. No ja tõesti, ei tule rohkem variante praegu pähe.

Ideaalne oleks leida kuskilt lähedusest keegi, kes kah remonti teeb ja oma korralikud põrandalauad välja viskab, et need siis endale kahmata :D Aga minu meelest pole see tõenäosus just eriti suur. Nii oleks vist odavam, kui osta hööveldamata lauad ja seda siis ise teha… Või midagi taolist. No igatahes mõtlemisainet on. Looduslik materjal peab kindlasti olema, eelarve on väike ja isetegemistahe sellest tulenevalt suur.

Lisaks uurisin eile põgusalt alternatiive kipsplaadile – seina sirgeks saamiseks. Savikrohv on iseenesest nummi – Geily kodus meeldib väga ja isegi sai kunagi ökoehitust õppides veidi katsetatud (oli, olgem ausad, paras möksimine), aga miskipärast ma ei tunne, et seda oma koju väga tahaks. No pudiseb ja nii edasi. Eelistaks traditsioonilisemat varianti, värvitud seina või tapeeti. Või noh, paljas palkidest/punastest tellistest sein oleks ka väga viis, paraku on meie palgid suht koledad, päris paljaks ei jäta.

Ainus, mis ma kiire googeldamise ja ehitusfoorumite abiga välja peilisin, oli Fermacelli kipskiudplaat, hinnast saab aimu näiteks siit. Khm, jah. Ma ei oskagi kohe rohkem midagi öelda.

Aga kindlasti on nii põrandate kui seinte jaoks veel tuhandeid nutikaid ja odavamaid võimalusi, millele ma oma remondi koha pealt võrdlemisi piiratud aruga pole veel lihtsalt tulnud. Tuleb need võimalused üles otsida!

  16 Responses to “Tänase lammutamise tulemused”

  1. Lubikrohv. Ei pudise (kusjuures on tunduvalt tugevam kui kipsplaat, väidetavalt ainuke materjal, kuhu saab naela muretult lüüa. Seinas läheb kogu aeg kõvemaks ajaga. Mõistetav ka, eks lubimörti tehaksegi ju lubja..kivist? tolmust? St. iidsetest teokarpidest, ühesõnaga :) ja on väga ilus :) Saab ise teha. Mina tegin. Kalkulatsiooni teinud ei ole, aga oletan, et tuleb odavam või sama kui kips. Pärast saab värvipigmentidega toonides lubivärviga ükskõik mis värvi värvida. Ahhaa, aluspind – ei pea olema tingimata roomatt või krohvimatt, nagu sulle mõnes poes võib-olla öeldakse. See hakkab suht kõigele peale, muidugi mitte mingile alküüdvärvile või tapeedile :) Aga kiviseinale hakkab ja ilmselt ka palgile; mingid sellised puitkiud- või saepuruplaadid tuleks enne alt ära korjata. Kusjuures see imeasi peab isegi sooja.

  2. Jajaa, lubikrohvi seinale kandmist nägin ka nondel suvepäevadel, kus ökoehituse algtõdedega tutvusin, ehkki ise katsetasin vaid savikrohvi. Pigem kaaluksin tõepoolest seda, just sellepärast, et ei pudise, see on tugev argument (ma olen laisk koristaja ja peres on väikesed lapsed, pudisev sein oleks väga out).

    Samas ma ikkagi ei tea… No mul on näiteks absoluutselt raudpoltkindel soov (ei kuulu vaidlustamisele), et köök peab olema kollane. Selline rõõmus säravkollane, pigem tiba tumedam kui heledam. Pastelselt hele kindlasti ei tohi olla :P No ja ma ei kujuta ette, kas ma saavutaks selle tooni kuidagi lubikrohviga. Ega ka seda, kuidas oleks köök, mille sein poleks sile vaid selline, nagu on krohv. Samas see viimane on puhtalt mu harjumise küsimus ja ma ei kavatse olla kitsarinnaline :D

    No ja lastetuppa… Maitea. Tahtsin näiteks seinamaalingut muuhulgas. Seda saaks teoreetiliselt kindlasti ka lubikrohvile teha… Ah, jällegi mingid eelarvamused.

    Ühesõnaga peab avaramalt mõtlema :D

  3. spinellkollase pigmendiga näiteks saavutab väga ilusa ja särava kollase värvitooni. lisaks ei pea tegemist olema lubivärviga vaid lubikrohvi võib värvida ka kaseiinvärviga (pmst kohupiimast tehtud värv) ning neid mõlemaid värve saab ka ise kokku segada. tuleb ikka kordades ja kordades odavam kui poest ostes. ja oluliselt tervislikum ka kui "poevärv". ning maalinguid annab kaseiinvärviga hästi teha. soovitaksin sulle sellist raamatut nagu René Pere ja Tarmo Andre Elvisto "Looduslikud värvid ehituses" 2006. Ja lõppkokkuvõttes viise kuidas hästi, odavalt ja ise remonti teha ning suurepärane tulemus saada on mitmeid. Lihtsalt pealehakkamist on vaja ;)

  4. Selle pealehakkamisega on nii, et kui oleks võimalus mugavamalt läbi ajada, siis ajaks, aga kuna on kindel soov kasutada ainult looduslikke materjale ja väga piiratud eelarve, siis tulebki ise rohkem vaeva näha :D

    Lugesin just hiljuti kuskilt ehitusfoorumist ka selle kohta, et looduslikke värve ise kokku segades tuleb see kraam tunduvalt odavam, kui poes (mis pole tegelikult mingisugune üllatus, eks – samamoodi nagu ise süüa tehes või juurikaid kasvatades on see odavam, kui sama asja (mahedalt) poest ostes). Ja see raamat on mu koduraamatukogus täitsa olemas, kui järgmine kord lähen, siis vean koju… Tegelikult peaks selle endale ostma – vaatan, et poodides on täitsa olemas.

    Igal juhul aitäh soovituse eest ja laske aga samas vaimus edasi! :D

  5. Minul on maakodus põhjapoolne tuba, millel on aegade algusest seinakatteks lubikrohv. Remondi käigus tegime vaid natuke parandusi (Saaremaalt ostetud lubjaga) ning seejärel värvisime kohupiimavärviga erk kollaseks. Just seepärast, et tuba on põhjapoolne ja pime, aga mina tahtsin midagi helget.

    Köögis näiteks lupjasime selle halliks tõmbunud lubikrohviga kaetud seina lihtsalt üle ja ka see jäi ilus. Vähemalt maakoju sobib suurepäraselt ja mingist pudisemisest ei saa juttugi olla.

    Meil on palkide peal krohvi all laastumatt – vanasti otse palgile küll krohvi ei tehtud.

    Ja kui lubja hindadest rääkida, siis kunagi ostsime väike patarei ökoremondi poest seda Saaremaa lupja hinnaga 5l ca 100 krooni, aga kui kohapeal käisime siis saime tänu tutvustele 25 kilose koti sama hinnaga.

  6. Minul näiteks on korkpõrand.
    Sellepärast sai pandud, et laud on siin hirmus kallis ja tahtsime midagi naturaalset. Arvestuse tegime nii, et kui kümme aastat hiljem raha "leiame, siis võib ju korgi lauaga asendada, kui ei leia, siis oma 30 aastat peab kork ilusti vastu ja näeb hea välja. Peale kolme aastat korgi peal elmaist olen rahul. Põrand on ilus, jala all mugav ja ei tee mingit häält. Hooldamine on samuti lihtne. Ainuke viga on see, et raske mööbel võib korgiplaadile ajapikku märgi sisse vajutada, Ja tugevate nurkadega ka ei tohi põrandat taguda.

  7. Meil on savikrohv seinas ja ei pudise. See tuleb hästi ära siluda sinna seina :)

  8. Palgile saab lubikrohvi kanda metallvõrgu peale, alla saab soojustuseks, tuletõkkeks ja heliisolatsiooniks panna kivivilla plaadi

    Poes on lubivärvide toone piiramatul arvul… :)

    Mul küll pole kogemust, aga olen näinud, et isesegatud värvid (kohupiim oli vist) jääb laiguline ja ei kata nii hästi ja ühtlaselt.

  9. Laiguline = 'elav' äkki hoopis ;) St mõnele just sobib, ei ole nagu tehasest tulnud valmispaneel vaid 'oma käte soojus' sees.

  10. Mina lasin panna laudpörandad, ostsin teise sordi, hinnas on vähe ja rohkem oksakohti, mis on tumedamad. Aga ongi vahelduv. Alla sai palju villa pandud. Pörandalauad tahavad siiski veel järelkuivamist. Pealt sai tehtud vahaga.
    Söbranna pani korgi ja tal maksis ikka palju rohkem. See ei näinudki välja kalli pörandana! Olin lausa ûllatunud. Maksad nii palju-tulemus nagu odava moodi.

  11. Meil on savikrohv üle tõmmatud karnauubavaha emulsiooniga, see teeb ta väga mõnusaks ja mittepudisevaks.

  12. Ohh… kõik need mõtted ja mured ja teadmatus ja küsimused on täpselt nagu meil oli enne ja peaaegu kogu ehitamise ajal. Sellest võiks lausa raamatu kirjutada…

    Äkki saan natukene aidata.
    Kuigi meil olid vanad põrandalauad suht kehvas seisukorras (vähemalt nii arvasin mina, kes ma polnud kunagi vanast-uut teinud) otsustasime siiski rahanappusel need samad üles võtta ja maha tagasi panna. Õnneks saime natuke vanu laudu juurde ja need olid enam-vähem sama paksuse ja soonega, nii saime kõige kehvemad välja vahetada. Lõpptulemusega oleme väga rahul – sai isegi liiga "uus välimus" – oleks võinud vähem lihvida.
    Kõiksugused katkised kohad ja augud saab ilusasti ära lappida ja pole pärast häda midagi.

    Seintes on meil lubikrohv nii nagu vanasti, mõni koht tahtis lappimist ja mõnes tuli peaaegu tervenisti uuesti krohvida. Olenevalt seinast kasutasime nii roomatti kui ka metallvõrku, selle viimasega ma kogu tuba ei soovita üle panna – pärast ei saa hästi mobiiliga rääkida :)
    Paaris kohas katsime ahjud savikrohviga ja kuigi tegime veel karnauba vahaga üle, siis ikka pudiseb – tänu lastele.
    Tahtsime ka oma remonti ilgelt ökolt teha aga poest ostes on lubivärv ikka hirmkallis ja kui tahad, et tuleks ilusasti kattev värvikiht (oleneb mis värvi muidugi tahad ka, me tahtsime valget) siis pead mitu korda värvima ja seda kallim on… me lubivärvi isetegemist ei mõelnudki.
    Ostsime prooviks Safranist 10l lubivärvi ja värvisime ühe seina 3x üle, mõtlesime, et kui veel seebiga üle teha (seesama seep millega tadelakt nö veekindlaks tehakse), et äkki saame natuke veekindlama seina, mida ka natuke puhastada annab aga tulemus ei tulnud just kõige parem.
    Lõpuks otsustasime, et öko on tore küll kuid ei taha 3-4x rohkem maksta, ostsime Caparoli silikaatvärvi, mis on samamoodi nö naturaalne, difuusne ja teda annab ka pesta ning on kõvasti odavam.
    Lisaks läks eelnevalt meil nende igasuguste öko kruntide peale nii palju raha et jube kohe. Korstnajala tegime ka mingi öko krundiga (shellak-isoleervärviga) mis oli hirmkallis ja ei pidavat pigi ja tahma ja muid plekke läbi värvi kihi laskma tulla kuid ikka tuli ja kusjuures peale teise kihi värvimist. Siin otsustasime jälle Caparoli kasuks.
    Kusjuures meil on kahte sorti Caparoli krunte üle kui kellelegi huvi pakub.

    Laed värvisime liimvärviga – see on vist ka ainuke asi millega üleni rahule jäime, kuna selle katvus on hea ja me võtsime lagedest vana värvi maha ja osad kohad lappisime lubikrohviga ja osad kohad lubipahtliga. Kuna see kõik tuli nii laiguline, siis kartsime et jääb näha aga ei midagi hullu, reljeefne jäi (kuna ei olnud soovi kogu lage üle teha) aga värv jäi ühtlane.

    Veel põrandatest: meil oli köögis keraamiline plaat ja põrandaküte, otsustasime, et ei hakka seal liigselt elektrit kulutama ja võtsime põrandakütte välja. Lõhkusime keraamilise plaadi välja (kusjuures sain plaadid suht tervelt kätte ja üks inimene sai need endale, ma ei teagi kus ta need ära kasutas) ja panime korkparketi – hea soe jalale. Ühe lapse tuppa panime liimitava korgi ja õlitasime üle – siin oleks võinud muidugi eelnevalt põrandat natuke sirgemaks ajada aga ei olnud viitsimist – niikuinii mõtlesime, et seal toas teeme ajutiselt ja ei midagi suurt, eks näis kas sinnani veel jõuame. Ja muidugi on tööde järjekord ka vaja väga täpselt paika panna… me tegime väikse vea, nimelt lihvisime põrandad ära, katsime kinni ja siis hakkasime krohvima – ei tahtnud pärast lihvimistolmu hakata seintelt ja lagedest puhastama. Nüüd on aga nii mõneski kohas päris suured augud liivast ja väikestest kivikestest…

    Kuigi elame sees on teha veel kõvasti – aknad, uksed, igihaljas teema – liistud :) natuke siit ja natuke sealt.

    Huuh, tegelt oleks paljustki muljetada ja sry sellise kiiruga kokkuklopsitud postituse pärast, ehk on midagi abiks. Meil on ligi 400 pilti ka remonditeost aga neid üles panna pole küll kuhugi mahti…

    Kui igast ökomaterjale vaatad, siis ma soovitan:
    tervemaja.ee
    Me võtsime sealt omale põrandate soojustamise materjalid ja saime kenakese ale ka
    Kusjuures, meil jäi mingi asi valearvestuse tõttu üle (nagu ka need Caparoli krundid ja veel palju asju) ja nad ostsid tagasi kuna oli täiesti kasutamata ja pakendis.

  13. Kui sul oleks ainult aega rohkem muljetada, sellised kogemused on hindamatud! Ma pole netist eriti leidnud kogemusi looduslike materjalide reaalse kasutamise kohta, samas ma pole sügavuti otsinud ka… Peaks seda miski hetk tegema.

  14. Kui me maja ostsime, tahtsime 3 nädala pärast sisse kolida. Tegime kiirremondi ja kolisimegi :)
    Meil on osades kohtades 2x puupõrandad, siis osades on puupõrandad üle löödud mingite plaatidega jne. Originaalis all on "keegi ei tea mis seisukorras" puupõrandad.
    Kui maja saime, oli igal põrandal haisev ning must reliin peal. Ma ei seedi reliini.
    Kuna oli vaja kiiresti puhtaks saada, siis tirisime reliinid maha ja panime peale laminaadi. Kolme tuppa. Laminaat on odav ja kiire asi, aga meil ajutine. Kuniks leiame raha, et põrandad ülesse võtta ja ära soojustada.
    Ja siis saab meie kodu omale laudpõrandad. Mina tahan küll korda teha nii palju vanu põrandalaudu kui vaid annab. Jah, aega võtab, aga raha jääb palju alles.
    Tegelikult ei kujuta ma ettegi mingit muud põrandat 100 aastases vanas palkmajas :)

    Edu teile remontimisel :)

  15. Meil on paaris ruumis täispuit-klõpsparkett, laiemalt tuntud vist kui klickparkett. Väga lihtne paika panna ja ei ole tegelikult üldse kallim kui laud. Me lihtsalt käisime ehituspoodides ja ootasime jääkide super-soodusmüüki, kuni saime toatäie parketti (margist "õlitatud ürask" – oi, kuidas mulle see nimi meeldib!) sisuliselt laudpõranda hinnaga. Valmisparketi eelis laudpõranda ees on, et seda ei pea enam kuidagimoodi töötlema, kui on juba maha pandud, võib sisse kolida. Laudadega on pärast veel igavene mässamine, lihvi ja õlita ja… Muidugi, kui tahta kõiki ruume ühesuguse põrandaga teha, siis niimoodi jääkidest ei saa.

    Pruugitud põrandalaudade lihvimine on rist ja viletsus, isegi siis, kui ei ole plaanis põrandat klaassiledaks saada. Vana värv nimelt on ülekäimisega sisse nühitud ja seda välja lihvida on ui kui raske.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)