Apr 102011
 

Mäletatavasti panin kuu aega tagasi täitsa ausalt kirja kõik toidu, mis kodus hetkel olemas on ning tegin statistikat kahe esimesel kuul ostetu kohta. Tulemused mulle väga ei meeldinud, nii et võtsin pühaks eesmärgiks tervislikumalt ja mahedamalt toituma hakata.

Otsustasin, et meil on kuu statistikat kõige mugavam teha 9. kuupäevast ehk rahalaevade saabumise päevast alates. Nüüd on üks kuu jälle läbi ja kokkuvõtted tehtud. Panin lisaks väljaminekutele kirja ka kõik söögid, mis selle kuu jooksul kodus valmistasime – ikka parema ülevaate saamiseks. Ja ma ütleks, et edusammud on täitsa märgatavad!

Lubasin endale, et ostan mahedalt kõik kraami, mis vähegi võimalik. Ei lähe enam mugavuse pärast Selverisse, planeerin paremini ja käin tihemini mahepoes, tellin võimalikult palju maheringilt. Otsustasin, et poest enam leiba-saia ei osta. Tahad hommikul võileiba? Ole lahke, küpseta leib valmis ja söö! Tahad leivale pasteeti? Ole lahke, tee ise ja söö. Nii me siis sõimegi hommikuti peamiselt putru, sest leiba teha ju tükk aega ei viitsinud :P Ja kui võileibu polnud, siis polnud ka kohvil mõtet… Kord nädalas käime nagunii hommikupoolikul Abikaasa vanaemal külas, tema juures saime oma võileiva- ja kohvilaksu ikka kätte :D Ja soolaleivaks toodi üks leib… Nii et vahel me ikka sõime ka võileibu. Aga tunduvalt rohkem putru. No ja Abikaasa nädala sees nagunii kodus hommikust ei söö, joob tööl kohvi ja sööb lõunat.

Lubasin, et valmistoitu enam ei osta. Ei ostnud ka! Kõige koostisainerikkamad asjad olid valge šokolaad ja küpsised, mis mõlemad olid vajalikud mu sünnipäevakoogi jaoks, aga neidki on plaanis edaspidi ise teha.

Planeerimist ma alles õpin, seega sai vahel ikka hädaga tavatooteid ostetud, ehkki mahedad on olemas. Peab paremini arvestama, et maheringi kraami piisavalt pikaks ajaks jätkuks (seal jäi nüüd viimati liiga pikk vahe, mis pani paraja põntsu), mahepoes on hea käia kord nädalas esmaspäeviti, siis on värske hapukoor-vahukoor ja saab kõike muud vajalikku varuda, puuvilju saab jooksvalt Maximast, see on kodu lähedal.

Igatahes kirjutan ma nüüd kõik eelmise kuu ostud siia üksipulgi üles – see on üsna pikk rodu ja lugemine on rangelt vabatahtlik. Aga nendele, kes soovivad mahetoodete hindadest ja kättesaadavusest rohkem aimu saada, peaks üsna huvitav olema.

Eelarvesse ei mahtunud – mu eesmärk on kulutada pere söögile kuus 200 eurot, see kuu läks 265. No okei, sellest Abikaasa töölõunad on miski 20 euri, need võiks ehk eraldi jätta. Samas oli paar mõttetut kulutust, mida edaspidi ei tee, ostsin mitu üsna kallist asja, mida nüüd mitmeks kuuks jätkub (suhkur, õli) ning ma avastan järjest igasugu asjade kohta, kust neid soodsamalt saab. Nii et ma usun – mida rohkem kogemusi ja planeerimise vilumust, seda väiksemaks see summa läheb. 200 peaks olema täiesti saavutatav eesmärk!

1. Piim – €26.60, 62 l. Sellest 15 liitrit maapiim, ülejäänud poepiim. Lehmadel on piim kinni, rohkem lihtsalt maapiima meieni ei jõudnud. Kuna sel ajal, mida ma teadsin, meie lähedal enam maapiima ei müüda, siis ei teagi, millal saaks. Seega oleme olnud mugavad ja toonud poest. Ideaalis ostaksin kogu aeg maapiima, mis on müüja poolt eelnevalt kooritud, siis ei lööks see rasva maitse järgmisel päeval nii rõvedalt välja. No eks vast varsti läheb piim jälle lahti ka, siis saame jälle Abikaasa sugulaselt rohkem, see on paraku küll üsna rasvane – ise koorida on tüütu ja ei saa ka nii hästi.

Piima tarbimine on muidu etteaimatavalt suht sarnane – enne kahe kuuga 107 liitrit, aga seekord kasutasin umbes 10 liitrit erinevate piimatoodete valmistamiseks, st joodava piima kogus on kohe üsna sama.

2. Suhkur – €20.66, 5,78 kg. Ostsin hädaga Maximast paki Dansukkeri mahesuhkrut ja avastasin õudusega, et see on VALGE. Vanasti oli helepruun ja suhkrupeedist, nüüd valge, st rafineeritud ja suhkruroost. Ma ei tea küll, miks ükski normaalne inimene seda ostma peaks, mahe rafineeritud valge suhkur my ass. No igatahes – ema sõbranna käis autoga Tallinnas ja muuhulgas selles uues suures Mahemarketis, kus müüakse lahtiselt Daverti mahedat toorroosuhkrut, kilo hind oli vist €3.76. Lasin endale sealt ligi 5 kg varuks tuua. Mis teha, kui Pärnust norm hinnaga mahesuhkrut ei saa, tulebki siis Tallinnast kottide kaupa vedada. Mul üle poole on sellest veel alles :)

3. Kiivi – €20.29, 6,29 kg. Avastasin suure hurraaga Maximast mahekraami nurgakese ja nagu näha, siis oleme sealt mõnuga ostnud. Hinnad on mahekiividel ja banaanidel kolmandiku võrra kallimad, pole üldse kõige hullem. Sellest kogusest 1 kg on tegelikult tavalised ka, siis me polnud veel mahedaid avastanud. Tavalised kiivid olid €2.19 kilo, mahekiivide kilohind kõigub €3.20-3.50 vahel. Pakendatakse neid nelja kaupa plastist karpi ja see veel kilesse, mis mind ausalt öeldes halliks ajab, aga noh, hind on tunduvalt soodsam kui Mahedas Margis ja Maxima on kodu lähedal ka, nii et pigistan selle pakendamise koha pealt silma kinni.

4. Banaan – €12.08, 6,43 kg. Maxima mahebanaanid kõik, kilo hind on €2.10 (tavalistel 1.35, kui ma ei eksi).

5. Või – €11.42, 1,75 kg. Ostame nüüd ainult Saaremaa võid, sest see on puhtam, kui teised ja Nopri oma, mis oleks kõige parem variant, on mu mäletamist mööda tunduvalt kallim (peaks uuesti mahepoes üle vaatama). Saaremaa on ka kallim kui nt Selveri enda oma, aga vahel on soodukad, siis saab üsna sama hinnaga, turu poes on ka soodsam. Katsungi siis soodukate ajal rohkem varuda, Rimist ostsin märtsi alguses nt kuus pakki korraga. Võid kulub mul küpsetiste sisse ja küpsetada ma armastan.

6. Angerjas – €9.50, 780 g? Abikaasa sai töö juurest osta, Taani kasvatuse oma… Oleks ta sellest hullumeelsest plaanist mulle ENNE ostmist rääkinud, oleks ma ta kiirelt ümber veennud, aga paraku sain sellest teada alles siis, kui kala koju jõudis. Saime kolm purgikest marineeritud angerjat – no maitses täitsa hästi, aga minu meelest küll seda raha väärt pole, teised palju odavamad kalad on sama head. Selle kuu feil :P

7. Sealiha – €8.37, 3,1 kg. Seda sai jällegi Abikaasa töö kaudu osta, peaks olema sihuke rõõmsalt ja üsna puhtalt väiketalus kasvanud siga. Kontidest keetis Abikaasa puljongit ja tegi suppi, osa tegime hakklihaks, osa tükeldasime lihtsalt ära ja panime kõik sügavkülma, kust siis vajadusel toidu tegemiseks võtta sai.

8. Vahukoor – €8.04, 2,16 kg. Päris mahedat vahukoort pole, aga Nopri peaks üsna sama välja tegema – märki pole, aga puhas on küll. Mahe Mark seda õnneks müüb ja sealt ma siis varun mitu potsikut enne iga jäätisetegu.

9. Munad – €7.81, 70 tk. Ostan nüüd tänu Mormelarile vabapidamise kanade mune, 10 tk karp maksab €1.10. Tellisin kaks korda kolm karpi, siis unustasin tellida (õigemini ei osanud arvata, et nii kiirelt kuluvad) ja ostsime Selverist ka ühe karbi – neil on nüüd õrrekanade munad €1.21 karp, mis on ju iseenesest armas. Otse osta on muidugi palju parem ja ma usun, et need kanad on õnnelikumad ka, aga kui häda käes, siis on ikkagi veidi parem tunne osta õrrekanade kui puurikanade mune. Mune kulub mul küpsetamiseks meeletult ja jäätise sisse kah.

10. Õli – €7.5 1. Ostsin Raismiku talu maheda rapsiõli (€1.85, 0,5 l) majoneesi tegemiseks – esimene katsetus läks aia taha ja teist pole viitsinud ette võtta. Jäi veidra maitsega – ehk on asi õlis, ehk magusas sinepis. Järgmine kord muretseb sinepipulbri, mis tegelikult retseptis oli, see on vängem. Ja mingi Saksa tootja maheda päevalilleõli, €5.69 ja 0,75 l. Eks ta, jah, kallis ju on, aga meil kulub õli tohutult vähe, me eriti praetud toite ei tee (vahel pannkooke ja kotlette vms). Eelmine maheõli pudel sai ostetud novembri keskel, nii et saime sellega umbes neli kuud läbi. Pole just eriline kulu, kui nii võtta.

11. Läätsed – €7.30, 2×500 g. Ostsin Mahedast Margist kaks pakki, punased ja rohelised. Pole varem läätsi söönud, tahtsin katsetada. Ikka päris kallid olid seal ja Kanadast pealegi, mis on minu jaoks juba päris korralik feil, aga noh, uudishimu oli suurem. Puhtjuhuslikult leidsin Maximast paar päeva tagasi 400 g paki maheläätsi, mille hinnaks vaid veidi üle kahe euro, edaspidi ostan sealt. Läätsed on täitsa mõnusa maitsega ja väga kasulikud, nendest võiks edaspidi vähemalt paar korda kuus, pigem isegi korra nädalas midagi kokata.

12. Lillkapsas – €5.55, kaalu polnud mul miskipärast kirjas, aga kaks väiksemat pead. No pakun, et äkki 1,5 kg kokku? Mahedad (üks Itaaliast, teine Prantsusmaalt), peamiselt Poisile püreeks. Oh, ma juba unistan, kuidas suvel kodumaist kraami sügavkülma varuda saab, et ei peaks keset talve kallist välismaa mahekraami ostma…

13. Suitsuvorst – €5, 800 g. Abikaasa töö juurest ostis, jälle mingi väike tegija ja suht puhas peaks olema.

14. Sool – €4.51, 2 kg. Sellest paarkümmend senti 1 kg tavalist (Abikaasa ostis kala rookimiseks ja sellest on enamik alles), ülejäänud 1 kg Himaalaja soola mahepoest. Ma pean ausalt tunnistama, et pole viitsinud uurida, kas seda mujalt odavamalt saaks – sool pole ju mahe, nii et pole erilist vahet, kas ma ostan seda Himaalaja või Atlandi soola mahe- või tavapoest. Praegu oli lihtsalt vaja ja seda kulub nii vähe, et viitsinud mujale odavamalt otsima minna – selle pakiga saame õige mitu kuud läbi.

15. Agaavisiirup – €4.42, 250 ml. See on lisaks angerjale teine selle kuu suurim feil. Ma teadsin, et see on suhkrust magusam ja kulub vähem ning oli suur uudishimu ära proovida, seega haarasin mahepoest pikemalt mõtlemata kaasa. Kodus avastasin muidugi, et seda tuleb panna 2/3 suhkrukogusest ja hind tuleb sel viisil päris kirves, no võrrelda saaks 10-eurose suhkrukiloga. Kasutan ära, aga enam ei osta. Suhkruga on nüüd õnneks sotid selged ka.

16. Kapsas – €4.23, 1,82 kg. Ühe sain Mahedast Margist veel Eesti oma ja tunduvalt soodsama hinnaga, teine Maximast ja Hollandi oma, miskine 3 euri vist oli veidi alla kilone pea. Aga noh, jällegi läks pool Poisile püreeks, kuidagi ei saanud tavalist osta, eks.

17. Sink – €3.96, 736 g. Kolm korda ostsime mulgi pudru sisse pekikuubikuteks – ükskord Maxima talupoest, kaks korda Selveri majas asuvast lepasuitsu tooteid müüvast poest. No väikesed tegijad küll, aga küllap E621 ikka sees :P Õigemini seal Maxima talupoes selle saunasingi kohta küll öeldi, et on puhas ja hea… No äkki siis on. Ja lepasuitsupeekoni kohta ütles tädike, et säilitusaineid pole ja naatriumglutamaati on vähe. Noo, seda viimast, ma arvan, ta lihtsalt lootis, ei võtaks tõe pähe. Aga no pole leidnud kohta, kust garanteeritult puhast kraami saaks, pigem siis ikka väiksemad tootjad ja harva süüa.

18. Apelsin – €3.83, 2,86 kg. Abikaasal oli isu, sai paar korda ostetud, tema neist ka enamiku ära sõi. Mina oleks rõõmsalt mahebanaanide ja -kiividega leppinud, aga eks ma siis natuke ikka Abikaasa kõrvalt ka nosisin. Loodetavasti tulevad varsti maheapelsinid ka.

19. Hapukoor – €3.64, 1,58 kg. Jällegi mahedalt pole, nii et võimalusel eelistan Noprit. Katsun kord nädalas ikka Mahedasse Marki sattuda, aga alati ei õnnestu see ajastamine, nii et kolm korda sain Nopri oma ostetud, üks kord Selverist tavalise.

20. Hiina kapsas – €3.25, 820 g. Oli Maxima mahenurgakeses, küll Hollandi oma, aga no värske isu oli ja sai võetud. Ma ei kujuta ette, seda ei saaks vist talvevaruks külmutada ka… No üldiselt, ega mul eriti vahet pole, kas süüa hiina kapsast või lehtsalatit, seda saab vähemalt aasta läbi eestimaist, ehkki ma ei tea, kui puhas see Grüne Fee siis ikkagi on (oma kodulehel väidavad, et ei kasuta keemilisi väetisi ja puha, aga kuulsin kuskilt, et taimed kasvavad tselluvilla vms sees – või mul jäi valesti meelde ja see oli hoopis midagi muud, aga igatahes mitte midagi väga vaimustavat).

Hea küll, ma rohkem põhjalikult kirjutada ei viitsi, teeme lühemalt. Makaronid (€3.07, 400 g, mahe, Tootsipeenra), sibul (€3.06, 1,5 kg – kaks korda sain maheringilt, nüüd neil otsas ja viimati ostsin Maximast poole kallimalt Itaalia omi), kartul (€3, 5 kg – mahering), tatrajahu (€2.80, 1 kg – mahering), keefir (€2.70, 4 kg – tavaline poest), ürdisegu (€2.64, mingi Santa Maria oma, ostsin ainult sellepärast, et saada veskiga purk :P), pipar (€2.62, 40 g, mahe terapipar, Tšehhi päritolu), porgand (€2.50, 2 kg, mahering), ploominektar (€2.42, 3 l, Leedu oma suures klaaspurgis, jäätisekokteili jaoks), valge nisujahu (€2.20, 2 kg, mahering), värske räim (€2.20, 2 kg, turult), speltanisu helbed (€2.11, 1 kg, mahering – ühe teise tootja helbed olid liiga suured ja neist tehtud putru Plika ei söönud, aga need on perfektsed hommikupudru jaoks – Plikale piisavalt pehmed, minu jaoks piisavalt tükilised, ma jahuseid putrusid ei kannata), spelta lihtjahu (€2.11, 1 kg, mahering – lihtjahu on selline jämedam ja tervislikum, mitte täitsa peen ja pehme, panen kookidesse üle poole seda ja ülejäänu tavalist valget, et kerkiks), melon (€1.92, 1,1 kg – täitsa tavaline, Abikaasa ostis, ise poleks hoolinud), tomatipasta (€1.90, 2×500 g, ICA mahesari Rimis), kohupiim (€1.75, 500 g, mahe, Saidafarm), lehtsalat (€1.70, 2 potti, Grüne Fee), sidrun (€1.46, 3 tk, 436 g, mahe), maitsestamata jogurt (€1.32, 2x400g, mahe, Saidafarm – juuretiseks, kui oma jogurtist võtta unustasin või see enne halvaks läks), tomat (€1.29, 258 g, Hispaania – sattusin Mahedas Margis peale ja tuli isu, ostsin mõned), purustatud tomatid (€1.21, 500 g, ICA mahesari Rimis), murulauk potis (€1.20, Grüne Fee), laim (€1.18, 382 g – tavalised, koogi sisse), kaerahelbed (€1.09, 1 kg, mahering), apelsinimahl (€1.08, Largo – Plika haiguse ajal soovitati talle mahla joota), kurk (€1.05, 328 g, Luunja), rukkihelbed (€1, 1 kg, mahering – mõtlesin putru teha, aga ilmselt ei maitseks, seega viskan lihtsalt paar peotäit leivataignasse), krõbuskid (€1, 2×150 g pakid, mahe, Balsnack, rukki ja spelta), leib (€1, 500 g, mahe, Vändra Leib – polnud siis veel ise leivateoni jõudnud, aga supi kõrvale oli ometi vaja), frillice salat potis (€0.99, Grüne Fee), rukkijahu (€0.90, mahering), odrajahu (€0.89, mahering – üritasin sellest hommikuputru teha, aga päris rõve oli, peaks vist karaskit küpsetama või miskit, praegu seisab niisama), küpsetuspulber (€0.82 – tavaline ja ühe kahjuliku E-ainega, aga nii palju kui ma olen lugenud, siis päris sooda-sidrunhappe seguga polevat ka päris nii hea, et ma ei teagi – praegu igatahes kasutan, sest ökopoes polnud), odrakruubid (€.82, 1 kg – tavalised Veski-Mati omad, sest Abikaasa unustas ütlemata, et otsa said ja tuli meelde alles siis, kui mulgi pudru tegu pooleli ja mina parasjagu poes, polnud aega mujalt mahedaid otsima minna), valge šokolaad (€0.80, 100 g – koogi sisse oli vaja ja mahepoes polnud, ostsin siis Maximast kõige odavama, edaspidi on plaanis proovida ise teha, paistab lihtne), peet (€0.75, 780 g, mahering), kohvikoor (€0.74, 2×200 ml, Selver – jõime kohvi alguses vähe ja piimaga, aga koorega ikka parem, nii et lõpuks hakkasime jälle ostma), idandussegu (€0.67 poole paki eest, emaga jagasime, ta ostis Tallinna Mahemarketist, kui ma nüüd idandada ka viitsiks :D), küpsised (€0.45, 180 g – koogi sisse oli vaja ja ei jõudnud ise küpsetada, tavalised Kalevi omad), porrulauk (€0.45, 266 g – tavaline, mahedat pole paraku Pärnus saada), küüslauk (€0.41, 80 g, mahering, üleminekul mahetootmisele), mustrõigas (€0.34, 170 g – mahering, tavakasvataja, aga peaks puhas olema – järgmine kord ostan rohkem varuks, sellest saab mõnusat salatit), kaalikas (€0.25, 158 g – mahepoest, Eesti oma).

Piimatooteid kokku 67 liitrit ja 6.8 kg (vs 58 ja 15 kg – võtan siin ja edaspidi eelmise kahe kuu kokkuvõttest poole) – piima jõime sama palju, aga juustu ei ostnud üldse ja maitsestamata jogurtit ka pea üldse mitte, tegin ise (ja veel muidki asju – jäätis, toorjuust, kohupiim, kondenspiim). Väga hea!

Lihatooteid 4,8 kg (vs eelmine kuu 7,5 kg) – vähem, väga hea, lisaks puhtam kraam. Võib rahul olla, tahaks muidugi veel paremini.

Kala 2,8 kg (vs eelmine kuu 500 g) – rohkem, väga hea, aga võiks veel palju rohkem olla.

Puuvilju 16,68 kg (vs eelmine kuu 3,8 kg) – üle nelja korra rohkem, suurepärane! Küll veidi üksluine valik, aga vähemalt suurelt jaolt mahe. Lisaks tarbisime muidugi ohtralt sügavkülma varutud marju ja toormoosi, mis ostudes ei kajastu.

Kartuleid 5 kg (vs eelmine kuu 5,5) – sama.

Juurikaid ja värsket kraami 11 kg + viis potti värsket kraami, ei kujuta ette, palju see kaaluda võiks (vs eelmine kuu 5,5 kg) – poole rohkem, väga hea. Aga võiks muidugi veel enam :P

Ise tegin: kolm liitrit jogurtit, kaks liitrit hapupiima, 300 g toorjuustu, 600 g kondenspiima, 4 liitrit jäätist, 2 pätsi leiba.

Lisaks küpsetasin 12 korda, sooja sööki tegime 15 korda – ise ka imestan, et nii vähe (loogiline oleks iga päev süüa teha, eks). Ok, väljas söömas käisime ühe korra, hiinakas. Viimase Salvesti purgisupi tegime ka kapist ära. Ja eks me käisime vahel (vana)vanemate juures söömas, vahel panid nad meile toitu koju kaasa, vahel tegime suurema portsu, nii et saime mitu päeva (mulgi puder, supid jne). Kuna kellaaeg on liiga hiline, siis ei hakka praegu enam toitudest põhjalikumalt kirjutama – kui aega saan, tuleb postitus konkreetsete toidu nimetuste ja retseptidega.

  18 Responses to “Edusammud toidurindel”

  1. Maxima mahenurgaga seoses üks põnev avastus. Kapsas – seal on tk hind, 900 g 2,99 eur. Kõik kapsad aga ei kaalu nii palju. Mina ostsin 1,1 kg kaaluva kapsa 2,99 eur, samas oli teine kapsas seal pisut üle 700 g. Üpris naljakas, kuidas nad nii sis nüüd müüvad. Õunu ja muud ma pole kaalunud veel, aga jah..

  2. Kusjuures olen minagi mõelnud, et kuidas need kapsad ja kiivid kõik ühe kaaluga olla saavad… Pole aga üle kaaluda viitsinud.

    Kartuli-porgandi-sibula-kapsaga on üldse keeruline – need ju kasvavad ka Eestis ja olen varem saanud täiesti norm hinnaga kodumaist mahekaupa. Nüüd aga jäi maheringile pikk vahe (enne käis iga kahe nädala tagant, nüüd lõpuks helistasin ja tuli välja, et see olevat liiga tihti, seekord jääb suisa neli nädalat) – mul on kõik juurikad ja kuivained otsas, päris kehvasti. Ostsin eile Maxima eest laadalt suvalist Eesti kartulit, porgandit poest tavalist Eesti oma (hinnavahe oli kirves, ei hakanud mahedat välismaist ostma), kapsa oleks vist isegi ka tavalise ostnud (sest seekord oli see puhtalt supi sisse, mitte Poisi püreeks), aga need tavalised olid nii hirmsuured, võtsin ikka väikese ja maheda.

    Ühesõnaga… Kuni ma TEAN, et mahering on kord kuus, seni ma teaks ka rohkem varuda. Eks ma küsin üle, millised vahed tulevikus plaanis ja pigem varun igaks juhuks rohkem. Aga mis muidugi kapsasse ja sibulasse puutub, siis neid enam pole ja tundub, et poest ka kodumaine ja mahe otsas. Eks jällegi tuleb ise õigel ajal varuda, siis pole probleemi. Väga huvitav, kui adekvaatsed varud ma suudan sel sügisel tekitada, kas tuleme kevadeni välja :D

  3. Helveste hind on igatahes minu leituga siin Tallinnas teil Pärnumaal odavam.

  4. Ohh, oleks meie söögiarve kuus 265 euri …… Meil lähevad arved ikka sinna 400 euri kanti.
    Optimeerimine ja kulutuste üles kirjutamine aga näitab, et lastele pole võimalik vähem piima osta ja vähem süüa anda. Meie teeme 30 või 31 korda kuus sooja süüa, vahel saab isegi 2 korda päevas tehtud.

  5. Ma teen umbes 25 korda kuus sooja toitu. Igast pajaroad ja supid on järgmisel päeval minu arust paremad näiteks. Aga üle 200 euro ikka ei kulu. Samas eks mul abikaasa sööb palju tööl ka – pikad päevad jne.

    Hakkasin ka see kuu tsekke alles hoidma. Andsid selles osas eeskuju, et peaks jälgima mida ja kui palju tarbime. Aitäh!

  6. tahaks ka ni odavat liha ja puuvilju. meie mittemahe liha on teie seast poole kallim ja mittemahedad puuviljad teie mahedate hinnaga. peaks äkisti eestisse sööma tulema… :P

  7. Ma täitsa soovitan neid kapsaid kaaluda. Noh, tore oli saada 1,1 kg kapsas ja maksta 900 g eest :D, kuid 700g kapsast ei tahaks küll ja siis 900g eest maksta. Hind on ikka kirves.
    Minuga pole juurikaonu ühendust võtnud veel, ootangi, et kas ikka tuleb. Saaks jahugi ja kartulit. Ta võiks tõesti kindla graafiku säädida, oleks praktilisem ja mõistlikum.
    Liha kohta – ma tarbin tunduvalt vähem liha viimasel ajal. Kohe see ei juhtunud, kui mahetoidule üle läksin, aja jooksul. Üks koht, kust tekib kokkuhoid siis. Piima ja piimatooteid ei tarbi pea üldse enam. St piima vaid pannkookide tegemiseks vahel ja vahukoort jäätise tegemiseks. Hapukoor on ainus, mis meil pidevalt olemas on (sellest saab ka pannkooke tehtud vahel). Jogurtid ja kohupiimakreemid on menüüst jupp aega väljas. Väga suur kokkuhoid.
    Piima mittetarbimine on täiesti teadlik otsus, uuritud ja kaalutud.
    Sellega kaasneb ka see, et hommikuhelbeid ja müslisid ei osta, väga harva tuleb ette. Jällegi kokkuhoid.
    Võilevad on samuti ära jäänud, nädalavahetuseti ampsame vahel.
    Kallis osa ongi puuviljad ja pähklid-mandlid-seemned, mida meil väga armastatakse süüa. Aga need teevad ainult head. Toorsalateid armastame samuti ja need lähevad ka kalliks thtipeale.
    Magusat tarbime vähem, ma isegi ei küpseta enam nii palju enam.
    Ühest küljest hoiab kokku, kuid teisest küljest on jälle asju juurde tulnud.

  8. Efka, see Pihlaka talu mees tegi oma maheringi Tallinnas juba enne, kui Pärnus üldse alustas, kõik mu kuivained pärinevad sealt. Nad on FB-s ka olemas, seal on kontaktid jne.

    Ma olen nüüd õige mitmeid raamatuid lugenud ja teoorias üsna tugev – tean, mille poole püüelda. Aga harjumuste muutmine ei lähe väga kiiresti, tasapisi on kergem. Umbes 80%-l inimestest on mingil määral kaseiini- ja gluteenitalumatus, nii et suur osa inimkonnast oleks tegelikult tervemad, kui nad piima- ja nisutooteid ei tarbiks. Otseseid vaevuseid meil aga õnneks pole, nii et selles mõttes ei ole vajadust päeva pealt midagi ära jätta. Tean, et kõike saaks asendada alternatiivsete toodetega, aga see oleks liigne sebimine ja rahaliselt ka tüütu, eriti Eestis, ei näe mingit mõtet – sest, nagu öeldud, otseseid vaevusi pole.

    Piim on meie pere suurim sõltuvus, selle joomist ilmselt niipea vähendada ei suuda. Hapendatud piimatooted on vähemalt kasulikumad, kohukesi jms me ei osta üldse, kohupiimast vahel ainult küpsetan. Küpsetamine on asi, mida ma kohutavalt naudin ja ehkki ma täiesti teadvustan endale, et oleks hea vähem nisu ja magusat kraami süüa, siis hetkel pigem küpsetan 2-3 päeva tagant kvaliteetsetest koostisainetest kooki ja teen ise jäätist, kui ostan neid samu asju, kommi-šokolaadi jms kraami poest. Magusaisu on meil endiselt suur, esialgu rahuldan seda nii. Tasapisi tahaks hakata harvemini küpsetama ja magusavajadust pigem puuviljadega rahuldama (mida me ju praegugi teeme… suvel, kui värsket kraami rohkem, siis jääb koogitamist ka kindlasti vähemaks).

    Lihast – me ei tunne vajadust iga päev liha süüa, see on hea. Ja kui välja arvata seapraad jõulude ajal, ei ole ka absoluutselt vahet, kas sööme looma-, sea- või kanaliha. Kui leiaks koha, kust saaks mahekana, siis ei sööks sealiha enam üldse, lihtsalt hetkel on selle ostmise võimalus Abikaasa töö kaudu ja me oleme mugavad :P

    Ja näiteks hommikuvõileivad ning kohv, see on minu jaoks hetkel veel meeletu emotsiooni küsimus, mõnus päeva algus. Üle päeva putru ja võileibu süüa on okei, aga täitsa loobuda ei taha. Iseküpsetatud leib siis… Ja värske kraam peal… Või kui saab mõne väiketootja puhtamat suitsuvorsti või -sinki… Või kui ükskord ise pasteeti tegema hakkame.

    Ideaalis oleks soojemal ajal puhtalt toortoiduline ja tarbiks kohalikku kraami. Külmemal ajal lisaks igasugu pajaroad ja hautised, vahel ehk ka veidi liha. Piimatooted ja nisu jätaks üldse kõrvale, muid teravilju vahetevahel putrudes, leivas jne. Aga no see on ideaal, ma ei usu, et ma üldse kunagi selleni jõuan. Ühtki suurt isu endale keelata ei taha, õnneks need isud on mul võrdlemisi mõistlikud :)

  9. Läätsedest parimad on punased või kollased, meie ostame aasia poest, Eestis vist ei leidu. Olenevalt sordist peab enne keetmist leotama.

    Maailma parim läätsepada :):
    Keeda läätsed, u 300g, leotusvees pudruks, (maitseasi, missugune koostis peale läheb) lisa sool ja kurkum – u 1tl. kuumuta pannil õli, lisa sinepiseemned ja köömnejahu, prae sibula-2 ja paprika-1 punane, 1 roheline – tükid. Lisa purustatud tomateid pool purki või tükeldatud värske tomat. Lisa läätsepuder ja sambar – 1spl, kuumuta.

  10. Ma avastasin õudusega, et meil ikka kulub umbes 500 euri 3-liikmelise pere peale.

    Tegelt ma tahtsin soolast rääkida. See Himaalaja sool on ikkagi kõige parem, sest sisaldab teistest vähem naatriumi, kuid samas muid kasulikke mineraalaineid. Meresoolad ei ole ka head, sest mered on ikkagi saastunud ja eks seda satub ka soola.

  11. Tänud, uurin kohe seda pihlaka värki.
    Nad mul isegi FBi like listis olemas aga nende süsteemile pole pihta saanud.

  12. Kohv ja võileivad olid minulgi emotsioon päeva alguses. Aga mingist hetkest tundsin järjest enam, et mulle ei maitse enam kohv nii nagu enne. Ja nii ta vaikselt keris, kuni jäin tõsiselt grippi. Pärast seda enam ei taha. See oli jaanuari lõpus. Praegu paneb tass kohvi mul käed kohutavalt värisema juba, kuigi joon ka rohelist teed. Vot ja tänu sellel on see võileivasöömine vähenenud. Oma leiva küpsetangi tavaliselt nädalavahetusteks vahelduseks pudrule :)

  13. Ma loodan, et mul läheb ka nii – et isu jääb vaikselt vähemaks ja lõpuks enam eriti ei tahagi. Just seesama mõte, et nädalavahetusel ehk ainult, kui siiski. Mõistus ju teab, et kohvi joomine pole väga hea, ehk emotsioonid saavad millalgi ka aru :D

    Aga kuni isu on, seni ikka joon. Või noh, katsun üle päeva putru ja võileibu, nii palju ma võin ennast korrale kutsuda küll :P

  14. Mulle jäi see piima koorimine silma. Minuti töö ja lihtne ka. Kohvikoor kohe olemas või vahukoor. Väga kerge vaevaga saab võid kah ja palju maitsvamat kui see Saaremaa oma ongi.
    Ja kuna mina ei ole ei teadlik mahe ega öko vaid lihtsalt maakas puhta toidu peal, siis jääb üks asi mulle segaseks – kuidas saab näiteks Hollandist toodud kapsas üldse mahe olla? Juba ainuüksi kulutatud kütus peaks igasuguse mahelõhna sealt eemale peletama. Ja no et ka tõesti mahe on.. kindel ikka või? Tean täitsa omast käest, et isegi kodupeenralt ei pruugi sada prossu mahedat kapsast saada, sest see on ka kapsausside lemmik ja kuidagi tuleb kõigepealt neist lahti saada.

  15. Olen piima pealt koort lusikaga ära riisunud küll, aga esiteks ei suuda ma seda teha piisavalt efektiivselt, teiseks läks see koor mul paari päevaga külmkapis imelikuks (muidu panin kohvi peale küll), kolmandaks võtab see minu koguste juures rohkem kui minuti – kuus liitrit piima külmkapis sellistes laia suuga anumates, et seda koorimist mugav teha oleks… Ühesõnaga tehtav, aga tüütu. Eelistaks eelkooritud piima.

    Või tegemisest ei tea küll midagi, praegu ei viitsi uurida ka.

    Kas mahetoode on ikka mahe? Oeh, tuhandeid kordi äraleierdatud küsimus, ma ei jõua enam vastata :D

    Mahemärgi saamisele eelnevad väga ranged kontrollid kasvatamise ja tootmise igas etapis, seda ei anta lihtsalt niisama. See võtab aega ja raha ning kui märk käes, kontrollitakse toodangut ka edaspidi tihedalt.

    Jah, mõned arvavad, et kogu mahetoodang tuleb ühest tehasest ja ühelt liinilt, ainult pakendid on erinevad ning et mahejuurikate ainus erinevus tavalistest on see, et tavatootja väetab päeval, mahetootja öösel. Kui ikka uskuda ei taha, siis ei peagi, igaühe enda valik.

    Mahepõllumehed ei kasuta taimede kasvatamisel sünteetilisi väetisi ega (sünteetilisi) taimekaitsevahendeid. Kahjureid tõrjutakse mehaaniliste vahenditega (nt kaitseloor) või bioloogiliste vahenditega (looduslikud vaenlased). Viimane nõuab mitmekesist põllumajandusmaastikku, et need vaenlased saaksid seal elada.
    Taimede tugevdamiseks kasutatakse ka taimeekstrakte ning komposti kääritatud ekstrakte. Umbrohutõrjeks eelistatakse vaheltharimist ning leegitamist. (http://www.rimi.ee/lisaleht/view/mahedalt-parim)

    Mis puutub transpordikilomeetritesse, siis jah, otse loomulikult on kõige keskkonnasõbralikum toituda kohalikult. Kui mul on aga varakevadel valik, kas teha oma 8-kuusele püreed Hollandist toodud mahemärgiga ehk garanteeritult lisaainetevabast kapsast või Eesti tavalisest kapsast, mille puhul ma ei saa kindel olla, kui puhtalt see kasvatatud on, siis jah, ma valin esimese variandi. Aga nagu ma ka kuskil eespool kommentaarides kirjutasin, siis ega mullegi ei meeldi osta välismaa mahekraami, mida ka kohalikult saaks. Vahel paraku tuleb valida kahest halvast parem – kui mahe kohalik kraam on otsas, siis valin oma alla aastasele lapsele pigem maheda ja välismaise kui tavalise kohaliku.

  16. Minu pere on piimajoomiselt sinu perega suhteliselt võrdne, kõik on maapiim. Toon samuti kuus liitrit korraga ja otse kolmeliitrisest purgist koorin. Lasen tavaliselt üleöö seista (no üks purk ikka seisab, kui teisele kohe küüned taha aetakse) ja siis koorin kastmekulbiga. Sellega on lihtne, lusikaga jah jääb nälga. Ja või.. Seesama riisutud koor tuleb mingisse purki surada, kaas tugevalt peale ja loksutama. Pole ka minul võimasinat ega midagi. Vähem kui poole tunniga on koorest saanud või ja vedelik. Või loputan vee alt läbi ja hõõrun jämesoola sekka. See viimane võib ka vabalt ära jääda.

    See kahtlus mahetoidu kohta ei tulnud mul tegelikult päris õhust. Mitte et oleks loogiline, et kogu maailm elab pettuses ja vales, aga-aga.. Äri on äri. Näen seda kõrvalt, selles on asi. Olen näinud mahepiima koorimist ja veega segamist. Osteti ja kiideti. No küllap oli poepiimast siiski etem. Olen võrrelnud tuttava mahekaubaporgandit iseenda kasvatatud porgandiga (sort sama, isegi seeme ühest pakist), minu oma lisandiks ainult kribake sõnnikut ja mulda kaevatud adru. Kodune läks rutem käest ära, mahe omal oli mingi saladus taga – seisis nagu ilmasammas. Ise eelistan iga kell juurikaid (ja ka muud söödavat), mis on suvalise vanainimese käest ostetud või oma peenra peal kasvanud. Aga jah, eks igaüks usub, mida ta usub ja õigus on kõigil. Ma selle linnastunud kraamiga eriti kokku puutunud pole, sellepärast on raske vaielda ka. Aga ma täitsa usun, et see sinu poolt viljeletav suund on linnas elades ikka väga tubli samm. Et siis edu!

  17. Mnjah, nüüd, kus sa või tegemist mainisid, siis tõepoolest – tean ju väga hästi, et vahukoore tegemisel ei tohi liigselt vahustada, läheb võiks. Peaks täitsa ära proovima, kui jälle maapiima saan. Ja koorekulp kuluks kah ära – ei tea, kust sellist asja leida võiks :)

    Mis puutub mahetootmisesse, siis muidugi on see äri ja kindlasti on ka seal pettureid. Sestap eelistan igal võimalusel väikseid ja kohalikke tegijaid. Pärnus on mahering, kust saan kartulit, porgandit, peeti, sibulat, küüslauku (viimased kaks on nüüdseks küll otsas), kuivaineid ja veel muudki – kõik kohalik kraam ja väiksematelt tootjatelt. Enamik seal pakutavast kraamist on märgiga ja see on minu jaoks siiski oluline. Ega ma turu müüjat rohkem usaldada saa – sealgi müüakse igasugu jama.

    Osta välismaist mahekraami, mis Eestis ka kasvab, on tõesti hädaabinõu, ega mulle seda teha ei meeldi. Praegu on lihtsalt see aeg, et kõik kohalik mahe on otsas ja titt alles nii pisike, et tavalist ei taha osta. Üldiselt ikka eestimaine, jah.

    Ideaalne oleks võimalikult palju ise kasvatada ja kõike muud osta usaldusväärsetelt kohalikelt, kelle puhul oleks siis tõesti teada, mil viisil nad kasvatavad – 100% usaldus, et tegu on puhta kraamiga, sel juhul poleks märk sugugi oluline. Kuna eriti linnas pole neid usaldusväärseid tootjaid aga sugugi nii kerge leida, on mahering hetkel meie jaoks parim lahendus :)

  18. Noh, mahe võib ju tähendada seda, et pole kasutatud taimekaitsevahendeid jms, kuid keegi ei räägi sellest, et milliseid toitaineid see mahetoodang sisaldab – mineraalaineid jms.

    Kui muld on õiges tasakaalus väetatud mikroelementidega (ma ei mõtle siin mingit lämmastiku jms-ga üle uhamist), siis see tähendab, et ka sellel saagil on õiges tasakaalus ained. Sest kui taimel pole mullast midagi võtta, siis ei saa kasvada ka eriliselt väärtuslik saak.

    Praegu on ka Eesti mahetoodangut uurides leitud, et nitraate on liialt (EMÜ avalikustas just ühe uuringu). Ja mujal maailmas on orgaanilist viljelust uurides kindlaks tehtud, et kui taimed on õigesti väetatud, siis kujunevad neil endal putukate vastu nö kaitsemürgid ja mingeid keemilisi tõrjujaid ei ole üldse vajagi.

    Ja ei maksa üldse arvata, et ainult kusagil koduse sõnniku peal maru mahedalt kasvatatud toodang ongi see kõige parem, sest sõnnikus oni liialt lämmastikku ja nitraate, aga mitte magneesiumi ja muid mineraale, mida taimed vajavad.

    Ja miks lähevad osad köögiviljad külmkapis mädanema ja osad mitte? Need, mis ongi saanud NPK-d nendel tekibki roiskumine.

    Eesti mahetootmine on üleüldse üks naljanumber. Mingit erilist saaki nad ei saa ja seetõttu ongi tooted ka kallid. Mujal maailmas tehakse väetamist tasakaalustatult, eriti just orgaanilises viljeluses, kuid sealsed mullateadmised ei ole siiani kahjuks jõudnud.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)