May 242011
 

Jutt käib muidugi remondi planeerimisest.

Olime seni kuulnud igalt poolt juttu, et parem on soojustada väljastpoolt. Täna aga väitis meile üks inimene, kes jagab neid asju ka üsna hästi, et seest soojustada on lihtsam – väljast soojustades peaks aknaid ka väljaspoole nihutama ja katuseräästast pikendama ja noh, kole jääks see üleminekukoht nagunii, sest soojustaksime ju ainult alumist korrust.

Mulle seest soojustamise idee väga meeldib. Meil on ruumi piisavalt, see tubade 10 cm kitsamaks muutumine ei teeks midagi. Seest me lõhume nagunii kõik seinad paljaks, nii et poleks mingi probleem soojustus vahele panna ja siis seinad ära viimistleda. Saaks kohe kõik tehtud ja ei peaks välisilmet rikkuma. Aga ma olen siiski kahtleval seisukohal, igasugu netist leitud info ütleb ka seda, et väljast on mõttekam. Samas noh… Soojustaks praegu seest ja kunagi hiljem ehk väljast ka…?

Ventilatsioonist rääkisime selle inimesega ka. Tema arvas, et puitakendega pole mingit lisaventilatsiooni vaja, need hingavad nagunii. Pole vaja isegi siis, kui maja korralikult soojustada. Et tema elab ka puitmajas ja lasi teha ventilatsiooniavad kõigisse ruumidesse v.a. toad, aga nüüd ei kasuta neid, sest pole vaja.

Kui meil termograafiamees käis, siis ta mõõtis süsihappegaasi taset ja ütles, et see olla liiga suur. Kui me seda nüüd ütlesime, siis saime vastuseks küsimuse, kas me ikka aknaid hoidsime lahti. Nojah, keset talve mitte eriti, eks. minu meelest see ongi ventilatsiooni mõte, et ei peaks keset külma aega (mida, olgem ausad, on meie kliimas päris palju) pidevalt aknaid lahti hoidma! Ühesõnaga mis ventilatsiooni puutub, siis minu meelest ikkagi oleks vaja… Aga kuidas see kõik käib või mis maksab, pole õrna aimugi.

Lõpetuseks kirsina tordil küttesüsteem. Mehed käisid täna vaatamas ja kuulamas, mis meil juhtus. Ütlesid, et miski on umbes. Tõenäoliselt pliidi veepudel, sest see tavaliselt läheb esimesena umbe, aga seda ei saagi keegi kindlalt öelda. Tuleks välja vahetada (maksab miskine €200 ringis) ja halvemal juhul tuleb välja, et ummistus on kuskil mujal ning tuleb torud ka välja vahetada.

Noh, üldiselt jõudsime ühise järelduseni, et kui me praegu põhjalikku ja korralikku remonti teeme, siis oleks mõttekas see pliit täitsa välja vahetada, sest see on siiski üle 30 aasta vana ja kui me praegu raha kokkuhoiu mõttes kõik ära remondime ja hiljem miski nii põhjalikult tuksi läheb, et ikkagi uus osta tuleb, siis on juba palju keerulisem seda paigaldada.

Nii et meil on siis nüüd vaja põhimõtteliselt küttesüsteem nullist üles ehitada. Ma ei mäleta, kas olen kuskil maininud, et küsisime paar hinnapakkumist ahjule, pottahjule saime ühest kohast ca €2500, tellisahjule teise mehe käest €1600. Eks iga tegija kiidab ikka oma toodangut, eks, aga nood tänased mehed, kes ise ahjusid ei ehita, väitsid, et nemad ju käivad ka igal pool ringi oma töid tehes ja absoluutselt kõigil tellisahjudel on praod sees. Et nemad teeks sellepärast pigem pottahju. Argh! Me olime juba suht tellise kasuks otsustanud ja nüüd siis mõtle jälle…

No ja kuna nüüd tuleb pliit ka välja vahetada, siis põhimõtteliselt oleks võimalik ka üldse midagi kolmandat teha. Ma ei tea küll, mida, katla panemine tundub liig. Nii vähe, kui ma asjast tean, siis tahkeküttekatlaid on vist odavamaid ka… Aga meil pole siin ju katlaruumi, on miskine umbes 1,5 m kõrge kelder, millest poleks vist kasu.

Ühesõnaga hetkel tundub kõige loogilisem teha plaanitud ahi ja Pioneeri asemel osta mingi uuemat sorti sama funktsiooniga pliit (Kalvis vm, ja siis tuleb hoolega vaadata, et see ikka piisavalt võimas oleks, ma olen palju lugenud, kuidas need ei suuda piisavalt kütta).

Ahjaa, ja elutoa radikad tuleb ka välja vahetada. Teist tuba kütab praegu pliidi soojamüür, aga sellel müüril ka vist miski korralikult ei tööta, ajab sisse või maitea mis, ühesõnaga võiks põhimõtteliselt ka müüri hoopis välja lõhkuda ja panna mõlematesse tubadesse radikad. Ja siis kahesüsteemne boiler. Ja need mehed ütlesid, et ei tohiks kasutatud boilerit võtta, sest kui see on ükskord veest tühjaks lastud ja nii mõnda aega seisnud, siis seestpoolt ära ei kuiva, roostetab hoopis vms. Me sellele muidugi ei mõelnud, aga kõlab vist loogiliselt? Ja see boiler, mis me õekese käest saama pidime, on üksjagu seal juba kindlasti seisnud. Samas see kahesüsteemne boiler ei pidavat ka uuena väga hirmsat raha maksma, miski 3500 krooni ringis vms, see ei murraks.

Nii et… Peale uue ahju veel uus pliit, uued radikad, uus boiler. Ahjaa, ja siis veel see küsimus, kuidas kütta vannituba. Soovitati panna radikas, mis on samuti tolle pliidiga ühenduses ja lisaks elektripõrandaküte, mida kasutada siis, kui pliiti ei küta ja radikat seega kasutada ei saa.

Ah, mul pea jälle suitseb. Me ei tea küttesüsteemidest mitte midagi, saate aru, eks :D Väga raske on mingeid arukaid valikuid teha, ei oska varsti enam kellegi käest nõu ka küsida. Aga otsused tuleks üsna kiirelt ära teha, sest enne ei saa teha mingit projekti linnavalitsusse kooskõlastamiseks viimiseks, kui on ära otsustatud, mis küte siis tuleb.

Blah.

  14 Responses to “Järjest põnevamaks läheb”

  1. Kui Sinu juttu remondist lugeda, tundub see nii keeruline olevat :) Võib olla ongi :D
    Tore, et süvened nii põhjalikult.
    Meil on hea küttesüsteemiga…. ahi elutoas (laotud tellistest) ja plekkahi söögitoas. Lisaks pliit köögis. Ja ongi kõik.
    Tegelikult on üleval ka üks porimatti, aga see ajab sisse ja kütta ei ole võimalik.
    Ei mingeid torusid, radikaid ega muud jama. Vannitoas on elektriradikas, aga see meil talvel ainult +15 peal, et vannituba jäässe ei läheks :)
    Soe vesi tuleb 50l boilerist.
    Kunagi vahetame suurema vastu välja.

    Teil on ju palkmaja? Mina tean seda, et palkmajas seest pole mõtet soojustada, sest palk ise võtab sooja sisse ja hoiab seda. Pigem peab panema väljaspoole tuuletõkke, soojustuse ja uue voodrilaua. Nii pidi õige olema.

    Edu! Suvi on lühike, loodan, et jõuate midagigi teha.

  2. Mu vanemad, tänu saatusele, panid kahesüsteemse boileri s.t. pliiti kütmata hoiab elekter vett soojas. Samas pliiti küttes läheb radikas vannitoas soojaks, lisaks pliidimüürile.
    Ilmselt Eestis ei ole mõtet kütte ja soojustamise pealt kokku hoida, eriti veel näiteks siis, kui lapsed tulevad koolist ja vanemad on tööl, mistõttu nad ei küta :) Ma paneks kõik võimalused käiku.

  3. Eestis jäi mulle silma puupliit Norra toode. Kui juba, siis on see ju pöhipliidiks. Eriti kui elektrihind töuseb taevasse. Ise panin 5cm villa sissepoole. Tuuletusaugud vöib teha ja see ei ole kallis, saab keerata kinni.
    Hakkan just suvel ka tellisahju (Aseri) ja puupliidi ostan ja soojamûûri lasen ka laduda. Ma ei saanud aru, kas teile pakutav hind oli ahju koguhind. Minule anti materjalide loetelu ja lisaks tuleb tööhind.
    Meistri valisin nii, et nägin kûlas kellegi tellisahju ja -pliiti ja sain meistri kontaktid.
    Söbrants lasi teha ahju tundmatul-löhed sees.
    See väljast soojustamine maksab palju ja ise kûll ei tea, kunas seda saaks tehtud.
    Edu!

  4. Ahjude hinnapakkumised olid materjal + tööraha. Mõlemad meistrid soovitati inimeste poolt, kel nende ahjud kodus ja töötavad mitu aastat probleemideta.

    Puupliit on kütteperioodil kindlasti põhipliit, aga soojal ajal seda muidugi kasutada ei viitsiks. Taolistel pliitidel pole soojamüür kohustuslik ja ma ei saagi hästi aru, kas oleks parem jätta nii nagu praegu – üht tuba kütavad radikad ja teist soojamüür või panna teise ka soojamüüri asemel radikad (müür on vist tuksis, nii et uuesti laduda tuleks nagunii).

  5. Kas te naabritega kokku leppele ei jõua, et soojustustõid koos teha? Üksi meenutab see värk kilplaste värki ja soojustamine tehke ikka traditsioonilisel viisil, sest tegemist on ju palkmajaga. Kui hakkate seest poolt soojustama (ma üldse ei tea, kas üldse palkmaja tohibki), siis võite öelda head-aega palkmaja võludele. Palkmaja hoiab ju suvel jahedust ja talvel sooja

  6. Tuuletõke väljapoole on ikka oluline. Samuti korralik soojustus. Seest soojustades liigub külmasild sissepoole, on kondensvee oht ehk siis tulenevalt mädanemise oht jne.

  7. Teisel korrusel alati soojem ja naabrid enda elamist juba seest soojustanud. Nii et mis me teeme, peame tõenäoliselt tegema üksinda.

    Puitmajad on ainsad, mida VÕIB seest soojustada, kivimaju ei või. Väljast soojustamise oleks me rahapuudusel nagunii määramata ajaks edasi lükanud, nüüd on aga plaan enne seinte viimistlemist vähemalt veidigi seest ka soojustada. Eks enne saa korralikult uuritud ja spetsialistidega arutatud, et kõik kindlasti õigesti saaks, et vältida kõiki probleeme, mis sisemise soojustusega kaasneda võiks (jajah, ma eile juba lugesin ehitusfoorumitest üht, teist ja kolmandat). Natuke soojemaks saab ikka ja välimise soojustamise võib kuhugi tulevikku lükata, praegu selleks nagunii raha pole.

  8. Ainus asi, mida ma sinna sisse paneks, on roomatt ja savikrohv või lubikrohv. Muude variantide puhul tuleb väljast soojustama hakates kõik ümber teha.

  9. Kas pole mitte sellist soojustamise reeglit, et "puitmaja väljast, kivimaja seest"?

  10. Kõik materjalid, mida mina eile lugesin, väitsid igatahes küll, et kivimaja seestpoolt soojustada ei saa. Puitmaja võib, aga väljast on efektiivsem ja kõige parem oleks üldse nii seest kui väljast :P

  11. Ma ei tea ühtegi korralikku ja teadmistega ehitajat, kes soovitaks puitmaja soojustada nii seest kui väljast.

  12. Seda "nii seest kui väljast" argumenti lugesin ma vist ainult ühest kohast… Ja see oli äkki mingi firma kirjutatud? Ma ei mäleta, ei viitsi uuesti üles otsida ka.

    Seda, et kivimaja ei või, aga puitmaja võib seest soojustada, seda lugesin kindlasti õige mitmest kohast. Ja pilliroomatt oli mõttes ka. Aga eks me arutle selle kõige üle hiljem, alustuseks on vaja projektid ära teha.

  13. Mina küll pole üldse asjatundja, aga olen ka kuulnud, et palkmaja ei tohi seest poolt soojustada, kuna külmumispunkt nihkub sedasi soojustades palgi sisse (mis tähendab, et vesi kondenseerub kuskil palgi sisemuses ja määndab seeläbi seina – see siis minu meelevaldne tõlgendus, mis võib vabalt ka väga mööda olla).

    Aga kuna pole ju välistatud, et sellel jutul on tõepõhi all, siis oleks ju väga kole, kui oma tegevuse tagajärjel enda majale liiga teed. Mina soovitaksin konsulteerida meestega http://www.vanaajamaja.ee. Nad on ju spetsialiseerunud just vanadele palkhoonetele, kuigi pigem taluhoonetele, aga mis vahet seal on. Usun, et sealt saab adekvaatset nõu.

  14. Eestis lûkatakse soojustus tihedalt vastu seina, kuid öige tehnoloogia nöuab, et seal vahel oleks tuulutusvahe ja siis on näha laeski neid ûmmargusi tuulutusavasid. Soomes nii tehakse, aga siin on ka palju mööda pandud, sest 50% elamufondist on mäda ja koolides, lasteasutustes esineb hallitust.
    Uutes majades, mida ehitatakse tööstuslikult tehases valmis ja pealt nad on puust voodiga, voh, neile pannakse veel seina sisse kile???? Öeldakse höyrysulku.
    Soomes on tehtud visand, et köige rohkem soojust läheb kaduma katuse ehk lae kaudu. Soomes oleva rivimajade omanikud lasid panna lisaks olemasolevale puistevillale veel lisa ja nûûd on neil lae peal 50 cm !!! puistevilla.
    Ise paneksin sissepoole savikrohvi, kui oskaksin kuskilt need aineid loodusest hankida. Ostes väga kallis. Mooste koolituskeskus teeb kursusi.
    Mul on vaja Eestis suvila seest teha, seal on mul väljast tehtud vill+tuuletöke+laud.
    Oma maja ehitaja blogi //kiviniemenmaa.vuodatus.net/blog
    Jöudu ja edu!

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)