Jun 302011
 

Ma ei tea, mis värk on, aga mul on viimasel ajal kogu aeg lõpmata mõnus olla. Tähendab, eks ma iga päev lähen vahel ikka närvi ja pahandan kellegagi, aga seda juhtub tavalisest oluliselt vähem, valdava osa ajast olen eluga hirmus rahul.

Tõenäoliselt on asja taga remondi suhtes ümber otsustamine. Plaanisime liiga suurt tükki hammustada, ei jõudnud aga neid plaane kuidagi valmis ja kogu aeg oli rõhuv tunne, et tuleks kähku palju suuri otsuseid teha. Nüüd on sellised plaanid, mille välja mõtlemine ja ellu viimine on puhas rõõm ning asjad liiguvad mõnusalt edasi – ei pea üle pingutama, sest nendega jõuab ka aeglasemas tempos suve jooksul valmis. Võib rahulikumalt võtta, aga samas oleme viimasel ajal just rohkem ära teha jõudnud kui enne – ikka sellepärast, et nüüd käib jõud asjast paremini üle.

Eile oli Abikaasal niisiis vaba päev. Kutsusime Kaidi isa külla, et ta meie elektrisüsteemi lõpuks üle vaataks (olevat paras porno) ja ütleks, kuidas me saame seda ajutiselt nii palju putitada, et teisel pool pesumasinat ja sügavkülma hoida, ilma et korgid läbi läheks. Abikaasa peaks nüüd täna-homme materjalid ära ostma ja mõne päeva pärast saab sellega loodetavasti ühele poole.

Ema oli Tallinnas, kus ta käib alati bussiga, nii et saime tema auto päevaks kasutada. Kutsusime Abikaasa ema ja õe siia lapsi hoidma, et ise esikusse nagisid/mütsiriiulit/vms otsima minna ning mõned uksehinged ja muud taolist nodi osta. Kuna mööblipoes olid kõik riiulid ja nagid jube kallid ning välimuselt mingit muljet ei jätnud, torkas pähe hoopis kasutatud mööbli poodides üks tiir teha. Ma ükskord Tagega käisin, helistasin talle mälu värskendamiseks, ühe poe asukoht oli ununenud. Käisime Riia mnt Shalomis ja Aleksandri pubi vastas asuvas Samaarias, kus kohtasime Abikaasa ema endist töökaaslast, kes ütles, et Tallinna mnt Humana maja allkorrusel on nüüd ka üks uus pood Sõbralt sõbrale, lõpetuseks läksime siis sinna.

Ma alati nois kasutatud kraami kauplustes vaatan ja vaimustun ja imestan, MIKS ma peaks ostma mööblit uuena kalli raha eest, kui seal on palju ägedamaid ja odavamaid asju. Nagisid ja mütsiriiuleid liigub muidugi nii vähe, et need ostetakse kiirelt ära ja me ei saanud midagi, aga igasugu ägedaid diivaneid ja tugitoole ja lihtsalt toole ja laudu ja kappe (eriti meeldisid meile mõlemale nurgakapid) ja kõikvõimalikku muud nodi… Kui midagi sellist vaja peaks minema, siis läheme kindlasti uuele tiirule.

Sõbralt sõbrale poest ostsin ma paar asja küll. €1.60 eest mõnusalt suure puulusika, €3.20 eest musta seeliku, 96 sendi eest Plikale põlle (see on küll väheke suurematele mõeldud, aga õnneks liiga suur pole, ta oli sellest vaimustuses)… Ja €20 eest vaiba. Jajaa, täitsa sünteetilise vaiba. Ja uskuge mind, see oli täiesti plaaniväline ost, aga see lihtsalt hakkas silma ja hakkas meeldima ja kui me veel lõpuks tükk aega arutasime, kas osta või mitte, siis tegi müüja veel natuke alla ka (€22 -> €20) ja noh, nii me selle ära ostsimegi. Vaatasin kaltsuvaipu ka, mis olid muidugi veel kümme korda odavamad, aga üsna väiksed ja värvid ei meeldinud väga.

Pood meeldis igatahes väga, nii tore, et Pärnusse selliseid kohti juurde tekib.

No ja siis ma läksin veel Humanasse, et piiluda, kas seal ka äkki kaltsuvaipu on ja helistasin viie minuti pärast Abikaasale, kes oli vahepeal oma õelapse üle tee asuvast lasteaiast ära toonud, et mingu nad autoga koju, ma tahan veel pikalt ringi vaadata ja võin hiljem bussiga järele tulla. €3 päev oli ja ma proovisin mitukümmend asja selga, lõpuks ostsin ainult kaks – põlvpüksid ja velvetseeliku, mõlemad istuvad ideaalselt, ma olen väga rahul.

Kui ma lõpuks koju jõudsin, avastasin köögilaualt ämbri ja suure kasti maasikaid. Küsisin hämmastunult, kust need tulid – Abikaasa ema oli meie maasikapeenrad tühjaks korjanud :D Meil on päris palju maasikaid jah, aga mina korjasin siiani kausi päevas ja ainult kõige tumepunasemaid, enda meelest olin korralikult korjanud… No vat siis. Kasti andsime neile kaasa, ämbri puhastasin ära ja saime kaheksa karpi toormoosi sügavkülma. Ja meil peaks sealt veel päris palju maasikaid tulema, ehk saame see aasta ilma turult talvevarude ostmiseta läbi.

Lisaks oli Abikaasa ema meie porgandipeenart rohinud, kartuleid mullanud ja hunniku tilli korjanud – no lapsed ju magasid, tal oli igav :D Tema on ühesõnaga meie aiahaldjas.

Oma käikude tulemusena otsustasime, et kui säästuremont, siis säästuremont, tuleb ikka mööbel ka ise teha. Nägime ühes kasutatud mööbli poes kitsast ja kõrget valget riiulit, mille eest €30 küll maksma ei kippunud (€10 ehk oleks maksnud), aga mis andis idee teha ise meile veel sobivamates mõõtudes riiul ja see valgeks värvida, meil peaks sobivat materjali olema küll. Nagide koha pealt juhtis Tage mu heale ideele, vot selline on plaanis teha. Eks näis kas meie plaanidest ka asja saab, praegu tunduvad igatahes vägagi teostatavad :)

Ja lõpetuseks veel puhast rõõmu laste une teemal. Ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii või Plika ongi hakanud jälle paremini magama jääma. Me enam väga ei sunni ka – lõunal läheb voodisse kahe paiku, õhtul kümme-üksteist. Lõuna ajal võib ta tund-poolteist omaette rääkida, aga toast välja eriti ei tule ja lõpuks jääb magama. Õhtuti saab endaga üsna hästi ise hakkama, sellist nuttu ja jorinat nagu eelmisel suvel enam absoluutselt pole. Eks ta ikka tahab natuke meie tähelepanu ja väsinuna viriseb kergemini, aga üldiselt on superluks, muidu me ei lubaks tal mingil juhul nii kaua üleval olla.

Poisi kaks viimast ööd on ka üsna imelised olnud. Üleeile oli ta õhtul üsna vara väsinud ja sai juba kaheksast voodisse pandud, uinus seal kohe ja ärkas hommikul veerand seitsmest rõõmsalt. Eile õhtul käisid lapsed Abikaasaga küla peal ja jõudsid koju peale üheksat, nii et Poiss sai magama alles kolmveerand kümme – uinus jälle probleemideta ja ärkas rõõmsalt pool kaheksa!!! Ma ise muidugi olen programmeeritud kuue-seitsme vahel ärkama, nii et ma ülejäänud aja vedelesin voodis ja vaatasin kella :P Igatahes superluks, ei mingeid öiseid ärkamisi.

Plika ajal ei tulnud selle pealegi, et võiks proovida, mis juhtub siis, kui jätta ta oma voodisse ja ise oma magamine teise tuppa kolida. Äkki oleks temaga samamoodi läinud ja poleks nädalapikkust üsna vaevalise algusega öist tissivõõrutust vaja olnudki? No eks lapsed on erinevad ka… Igatahes kolmandaga ma enam ei kõhkleks, katsetaks juba nooremagagi eraldi tubades magamist.

Ühesõnaga… Mis ma nüüd tahtsingi öelda… Suvi on mõnus :) Ja homme on reede, mis tähendab, et Abikaasa on varsti jälle kaks päeva kodus… Ja siis veel viimane töönädal ja siis on puhkus ja remont :D

Jun 282011
 

Kui Poiss oma esimest und magas, sõime meie Plikaga hommikust – pasteedisepikut piimaga ja hiljem aias tekil lesides magustoiduks kausi maasikaid. Hommikul enne kella kümmet oli veel mõnusalt soe, mitte liiga kuum.

Lõuna ajal läks Plika ema ja tema mehega turule, Poiss magas oma teist und ja mina korjasin maasikaid, see läks sujuvalt üle rohimiseks.

Kui Plika tagasi jõudis, sõime lõunat ja tema läks ka tuttu. Meie emaga rohisime veel tükk aega. Umbrohi oli vööni :D No ok, see oli väike kunstiline liialdus, aga julmalt kõrge ja julmalt palju oli igatahes, ega ma pole siin varem õieti rohinudki. Ilm ei olnud kõige hullem, tuul aeg-ajalt jahutas ja päike käis pilve taga ka, kahekesi oli ütlemata mõnus aeda puhastada.

Kui Abikaasa õhtul koju jõudis, oli ta lastega väljas, nii et mina sain rahus koristada. Siis käisin rattaga poes jäätist ja pizzamaterjali toomas. Tagasi jõudsin siis, kui Poiss juba oma õhtuputru lõpetas – kuna ta magas oma päevauned tavalisest varem, oli ta õhtuks päris väsinud, juba kaheksaks sai voodisse ja jäi ühegi piuksuta tuttu.

Mina läksin veel aeda rohima, Abikaasa tegi pizzat. See sai imemaitsev, mahlane ja rohke kattega, sõime kümne minutiga pool suurt plaaditäit ära. Magustoiduks olid maasikad jäätisega.

Nüüd läheb Plika ka magama ja siis hakkame House’i vaatama – viimasest hooajast on teine pool nägemata.

Ja homme on Abikaasal vaba päev :)

Jun 282011
 

Kõik sai alguse sellest, et Plika jäi neli päeva tagasi meie voodisse lõunaund magama ja üle pika aja juhtus õnnetus, nii et pidin lisaks voodipesule ka teki pessu panema ja kattemadratsi maha võtma. Ühesõnaga voodi oli kasutuskõlbmatu, siis panin juba Poissi magama ja ei tahtnud seal enam sättida, otsustasime üheks ööks elutoa diivanile kolida. Plika magas Poisiga ühes toas – oma voodis, nagu tavaliselt.

Poiss ei ärganud sel ööl kordagi! Kell oli 6:38, kui ma teisest toast nuttu kuulsin, minu rinnad olid selleks ajaks juba parajad õhupallid.

Sellise hämmastava tulemuse peale otsustasime järgmiseks ööks ka elutuppa jääda. Seekord hakkas Plika keset ööd nutma, Abikaasa läks teda rahustama ja nad jäid kahekesi suurde voodisse magama. Poiss hakkas nelja paiku nutma, andsin talle tissi, pärast seda magas seitsmeni ja ärkas siis üle pika aja rõõmsalt – ei hakanud tissi enam andmagi, tegin kohe putru. Abikaasa hiljem rääkis, et Poiss oli ärganud voodi nagisemise peale, kui Plika siples.

Kolmandal ööl ärkas Poiss poole kolme paiku – sai tissi, magas siis poole seitsmeni ja ärkas rõõmsalt.

Täna, neljandal ööl, ei ärganud kordagi. Hommikune äratus oli 6:16 ja virilavõitu, tõstsin tissi otsa, et saaks veel veidi tukkuda.

Ühesõnaga… Polegi vaja mingit öist tissivõõrutust, häiriv tegur oli meiega ühes toas magamine. Kuna kahel ööl neljast Poiss üldse ei ärganudki, ei näe ma mingit põhjust hakata seda ühte tissikorda ekstra ära võõrutama, sest kui ta juba ärkab, siis röögib täiega, süles rahustada ei anna, sipleb metsikult… Kuni see üks kord on ainult ÜKS ja mitte iga öö, siis ma ei näe sel kräunutamisel põhjust – las sööb, saab kiiremini tagasi magama.

Magamegi siis nüüd nii kaua elutoa diivanil, kuni lastetuba valmis saab. Abikaasa puhkus algab 11. juulil, lisaks nädalavahetused enne seda ja ehk nädala sees ka mõni vaba päev… Ei jõua ära oodata!

Jun 272011
 

Pärast uue ja lihtsama plaani paika panekut hakkasin Abikaasale nagu uni peale käima, et teeme juba midagi ära ka, nüüd ja kohe. Nädalavahetusel käisime poodides, eile ja täna remontisime. Ja ega ma ju ei kannata oodata, kuni täitsa valmis saab, juba praegu peab pilte näitama.

Aga alustame väiksematest asjadest. Vannituppa ostsin uue dušikardina ja vaiba. Taaskord sai tõestust mu olematu sisekujundusoskus ehk ostsin esimese hooga vaiba, mis kohe üldse ei sobinud – no ma kartsin ka, et see võib juhtuda, aga lootsin, et äkki läheb :D Seal ühtki väga sobivat tooni polnud nagunii, selles oligi põhiline häda, oli igasugu ilusaid vaipu, aga meie vannituba on nii idiootset värvi. Igatahes ei sobinud kohe üldse, õnneks olid need aga täpselt selles mõõdus tükid, mis emalgi vannitoas on, värvid sobisid ja emale meeldis muster ka. Nii andsingi siis talle ja läksin ostsin meile uue… Kõige koledama, mis seal oli, aga see oli ainus ühevärviline ja sobib meie koledat värvi punasele põrandale. Pilti ei pane, sest pole midagi erilist :P Aga dušikardin on sihuke:

CIMG4113

Rääkides hinnavõrdlustest (sest ma ju ei tahtnud palju kulutada) – vaiba meetrihind oli ehituspoodides €7-8 kandis, aga Jyskis soodukas €2.99/3.49 (olenevalt mustrist). odavamad normaalsest riidest dušikardinad olid ehituspoodides kõik ühe sarja omad €10-11 (muid ja kallimaid oli muidugi ka), Jyskis oli suurem valik ja hinnad €7-12 vahel, minu oma oli €8.99. Ühesõnaga Jysk tegi selles vallas ehituspoodidele silmad ette.

Viimati Londonist Eestisse kolides tõime ühe ümmarguse laua kaasa. See seisis meil siiani teisel pool ja kokku panna ei saanud, sest mingid poldid olid kadunud – see on meil raudne laks, et KÕIGEL kolitaval mööblil, mis selleks puhuks lahti võetakse, on pärast kõik kruvid-värgid kadunud. No igatahes Abikaasa nüüd muretses lõpuks need poldid ja pani laua kokku, vahetasime köögilaua välja. Ma vaatasin, mul polegi pilti sellest, milline meie köögilaud viimased kuud välja on näinud, sisse kolides oli selline:

CIMG1949

Seda lauda sai pikendada ja meil oligi ta kogu aeg piklik, no ja see jõle laudlina, selle asemel oli vana ja väsinud mummuline vakstu, mille ma ema käest sain, selline:

CIMG2175

Jyskis jäi silma üks kollane ümmargune laudlina (€8.99), küll õhem kui vakstu, aga mitte tavalisest riidest, vaid lapiga puhastatav… Ilus kollane, ostsin siis uue laua peale, seda ei oleks saanud köögis kindlasti ilma katteta jätta:

CIMG4111

Toolid tahaks kah korda teha või välja vahetada, ma mingis kasutatud mööbli poes nägin igasuguseid… Selle teeme ka varsti ära.

Aga kõige olulisem – säästuremont koridoris, mis oli konkurentsitult kõige jõledam ruum meie elamises, mistõttu ma otsustasin, et on täiesti õigustatud selle putitamisele raha kulutada, ehkki aasta-paari pärast seda koridori isegi enam ei eksisteeri… Sellest tulenevalt sai ka tõesti kõige odavamad vahendid valitud.

Enne:

CIMG1970

CIMG1971

Nüüd:

CIMG4109

CIMG4110

Põhimõtteliselt lihtsalt läksime vaatasime alustuseks kõik ehituspoodide PVC katted üle, eelkõige muidugi hinnad. Enamikes poodides olid soodushinnad €5 m², tavahinnad €7-10 ja rohkem. Aga K-Rautas olid kõige odavamad m² hinnad €1.80, €2 ja €2.66. Esimesed olid suht koledad pruunid, aga see valge musta sigrimigriga meeldis meile mõlemale kohe – see oli siis €2.66. Kokku maksis €23 ja veerand jäi üle – lihtsalt see oli neli meetrit lai, ei andnud kuidagi vähem osta.

Tükk aega vaidlesime ja ei suutnud otsustada, kas panna tapeet või värvida. Lõpuks otsustasime, et värvime, on kergem ja erilist hinnavahet ei tule (kaasa aitas see, et kõige odavama hinnaga norm välimusega tapeete oli alati ainult viimased rullid alles, poleks jätkunud). Espakist saime 4,7-liitrise potsiku Vivacolori valget värvi €18.90 eest, see oli kliendikaardihind ja kaart oli emal, täishind oli vist €23.90. Ja siis veel €4.79 eest väike potsik nõksa kangemat värvi liistude ja uksepakkude jaoks ning €1.40 eest kolm pintslit. Ülejäänud kraam (rullid, alused, maalriteip) oli meil olemas.

Ahjaa, ostsime alguses pikemalt mõtlemata PVC katte jaoks liimi ka, aga kodus vaatasime, et polegi vaja, jääb niisama ilusti liistude alla kinni, milleks vaeva näha. Tšekk on alles, saab vast tagasi viia ja selle raha eest midagi muud valida, kokkuhoid €7 :)

Nii et koridori säästuremont läks maksma veidi alla €50 – nüüd on muidugi veel nagisid vaja, aga nendesse võib investeerida ja valida selle mõttega, et tulevasse esikusse ka sobiks.

Eile kella kahe paiku hakkasime pihta, jõudsime õhtuks seinad kaks korda värvitud, lisaks uksed ja uksepiidad ja esimene kiht liistudele (too kangem värv kuivas kauem), PVC panime täna õhtul, ühe ukse ja mõned iluparandused ja liistud teist korda kah täna… No värvisin ma juba päeval, kui Poiss magas ja Plika õues mängis.

Nüüd tuleks pruunid uksepakud valgeks värvida, üks uks veel korra üle värvida, mõned iluparandused ilmselt veel… Ja lülititele ümbrised tagasi panna (aga need on esiteks jõledad ja teiseks Plika mängis nendega, nii et ei teagi, kus need praegu on, ehk ostame hoopis uued) ja nagid leida ja… Siis ongi kõik.

Seinu lähedalt ärge muidugi vaatama tulge, s*tast ikka saia ei tee :D Me ei viitsinud pinda ette valmistada ega midagi, nii et ebaühtlust ja auke on küllaga. Aga üldmulje on okei, sellest täiesti piisab. Jõledast tumedast kirjust koridorist sai avar ja hele – kohe palju mõnusam tunne on.

Säästuremont oli minu jaoks mõnus kogemus, ma ei mäleta, millal ma üldse viimati remonti tegin, ilmselt põhikooli ajal sai kodus veidi uksi-aknaid värvitud ja tapeeti pandud, ühesõnaga igasugused mälestused on kustunud. Hakkama saime!

Eks ma panen uuesti pildid, kui lõplikult valmis on.

Protected: Jaanipäev

 plika, poiss  Enter your password to view comments.
Jun 242011
 

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Jun 242011
 

Seekord on põhirõhk meie peenardel ja grillinurgakesel.

CIMG4012

CIMG4013

Ma tahaks näha, kas need päevalilled kunagi õitsema ka hakkavad! Need seemned kinkis Kessu mulle kunagi sünnipäevaks, see pidi olema märts 2009 :)

CIMG4014

CIMG4015

Meie kartulimaa:

CIMG4017

Ja lõpetuseks õrritamise mõttes üks kausitäis magusaid maasikaid kah:

CIMG4071
Jun 242011
 

Me siin kaalusime ja arutasime nii ja naa ning leidsime lõpuks, et kõige mõttekam on suurem renoveerimine veel aastakese edasi lükata. Alguses tundus küll, et pool aastat praegustes oludes elada on maksimum, siis tuleb ikka kõik korda teha, aga teha on vaja rohkem, kui plaanisime, raha on vähem, kui plaanisime, see tavaline variant :) No alguses meil oli ju lootus oma eelarvega hakkama saada, siis sai selgeks, et ikka laenu vaja ja mitte vähe… No ja selle laenu küsimisega on nii, et me mitte ei tahtnud seda teha. Lisaks kõik need suured küsimused, kuidas mida teha… Ja nagu näha, siis kogu värk hakkas venima, kolmandik suvest on varsti läbi ja…

Ühesõnaga järsku tundus igati loogiline ja ainuõige suured plaanid aasta võrra edasi lükata. Järgmiseks kevadeks/suveks on kõik säästud koos (eks näis, palju üldse õnnestub koguda, sest elu on plaanitust kallim ja väiksemaid asju me teeme ikka nüüd ka) ning loodetavasti enam-vähem selge, milline meie pere rahaline seis pikemas plaanis olema saab. Sest kui mu vanemahüvitis ära lõppeb, ei elaks me oma praeguste väljaminekutega praegusest Abikaasa palgast äragi… Ja me oleme niigi üsna kokkuhoidlikud. Nii et mõningad säästud on kohased, lisaks on mul käppelt vaja mingi töö leida, lisaks oleks Abikaasal vaja palgatõusu või uut parema palgaga tööd. Me selle kõige nimel siis hakkamegi töötama – et kui laenu küsimiseks läheb, oleks ikka rohkem kindlustunnet selle tagasimaksmise suhtes (ehkki olid täitsa välja mõeldud variandid, mis siis, kui ajutised raskused tekivad… Aga ikkagi. Tahaks ise hakkama saada).

Aga plaane on meil selleks suveks ka küllaga. Need plaanid me saame oma olevasolevate säästudega Abikaasa puhkuse ja õekese ning tema mehe abiga vast ka tõepoolest ellu viidud, suuremad oleks ilmselt kurku kinni jäänud. Meil on praegugi plaane nii palju, et ma arvan, kõike ei jõua.

Esimesed plaanid on mul üldse õues. Aed olgu, kuidas on, sellest on mul praegu suva. Muru saame niidetud ja midagi panime maha, lilli on metsikult ja üldse on kõik metsik, peaks harvendama maasikaid kunagi sügisel ja sada muud asja, aga nagu öeldud, see mind ei huvita veel. Abikasa ema vahepeal käib ja teeb midagi :P

Mina tahan lastele mängunurka. Meil muidu on krunt sihuke piklik ja ära jagatud umbes nii, et tagumine pikk kolmandik on meie aiaosa, maja on tänava ääres ja selle kõrvalt on naabrite osa kuni meie osani ja siis vahepeal on mingi ühine maa… Ja akende all hoovi pool on ka meie, sest noh, meie aknad ju… Sinna tuleb meil tulevikus terrass, praegugi saame seal istuda, lihtsalt ust veel pole ja terrassi ennast ka mitte :D Aga laud ja toolid, mingid vanad ja suvalised.

Muidu on meie aiaosa tagapool, garaaži taga ja sealt edasi, aga ma tahaks, et lapsed mul ikka silma all oleks. Otsevaates meie terrassilt on üks maalapike, kus praegu on hunnik tuhaplokke ja muud näga ja siis lihtsalt muru. Naabritega sai räägitud, see on ühine maa ja me võime sinna teha küll. Tuli välja, et kõik need plokid ja tellised ja praht on meie oma, memme pärandus. Et need plokid olla ristiks kaelas, neid on juba kolm korda ümber laotud, et ette ei jääks, memm tahtis vist kunagi uue kuuri ehitada neist.

Kuur olevat meil vildakas… Ma ei tea, mina seda ei näe, Abikaasa ütleb, et on ära vajunud. Abikaasa ema arvas ka, et plokkidest võiks laduda müüri ümber, aga minu ja teiste meelest pole kohane teha puukuur kivist. No ikka puidust peaks olema. Minu meelest pole praegusel veel niiväga häda, näeb ju täitsa kobe välja, peaks natuke putitama ja käiks veel küll… Ja kui kunagi uus, siis ikka ka laudadest. Need plokid on vaja aga kiirelt eest ära saada – kas maha müüa või siis puukuuri taga on täpselt sobiv nurk, kuhu need laduda, seal praegu nagunii midagi asjalikku pole, kuur on garaažiga kõrvuti, aga sellest lühem, nii see nurk tekibki. Mina laoks need plokid sinna, oleks silma alt ära ja üldse ei häiriks ega jääks ette, aga vajadusel oleks olemas. Ma küll ei tea, mis neist tegema peaks, sest teise garaaži jaoks pole kohta ja meil pole autotki… Aga no maha müüa või ära viia lasta ilmselt nii kiirelt ei saaks, ümber ladumine oleks kõige kiirem (muidugi seda räägin mina, Abikaasa peaks neid tassima või kahekaupa kärutama sinna kuuri taha).

Näe, see on meie kuur, sellest paremal on naabrite garaaž:

CIMG4011

See foto on pildistatud meie “terrassilt”, vasakul ribake naabrite garaaži, tuhaplokkide hunnik ja muu praht, tulevane mängunurga koht. Liivakast, nagu näete, on olemas, saime Abikaasa sugulase käest, kel lapsed juba nii suured, et enam seal ei mängi, nüüd oleks ainult liiva veel sisse vaja.

CIMG4009

Mängunurk teisest küljest pildistatuna:

CIMG4019

Ja natuke lähemalt:

CIMG4020

CIMG4023

Kui nüüd tuhaplokkidest ja tellistest ja muust prahist lahti saaks, siis paneks liivakasti garaaži seina äärde ja terrassilt vaadates paremale saaks panna kiikede jaoks puu, no teate, nagu tagurpidi V-täht, nagu need ikka on. Praegu on kiik naabrite poolel, sest seal on ainus sobiv kõrge puu, kus nendel ka enne kiik oli, praegu mängib Plika nende poolel olevas väikeses liivakastis, kus pole mitu aastat liiva vahetatud ja mis pole eriti puhas… Naabrid küll ise lubasid panna meil kiigu sinna, aga ma ikka tahaks, et me ei peaks kogu aeg seal olema, privaatsuse värk, ma eelistaks, et nemad saaks rohkem rahu ja… Teate küll.

Korvpallikorvi tahan ka garaažiseinale, Plikale sobivale kõrgusele, ta sattus mänguväljakul sellest vaimustusse, aga seal on ju kõrgel ja suured lapsed mängivad, aias ta saaks ise ka.

Ühesõnaga tuleb mängunurk puhtaks teha, liivakasti liiv muretseda (kuskilt järelkäru rentida ja karjäärist osta vms, ma nats uurisin seda asja netist, leidsin kasulikke nõuandeid, ehituspoes pidavat liiga peen liiv olema ja kottidena kallis ka, aga ma niisama küll kuskilt võtma ei lähe, ehkki paljud seda teevad, karjäärist osta on odav ka), mingid palgid kiikede jaoks (see on ilmselt väheke keerulisem, aga vast mitte kontimurdev) – kiiged on olemas, titekiik meil ja naabritel tavaline, nad kindlasti lubaks selle panna ka, praegu me selle asemele panimegi oma kiige ja nende kiik on meie kojas (neil endal lapsed ammu suured, 7-aastane lapselaps vahel käib külas). No ja see korv peaks ka lihtne olema.

Ma hellitan liumäe mõtet ka, aga no konks on selles, et meil on tegelikult mänguväljak siinsamas, poleks nagu mõtet kopeerida… Seal on olemas ka liivakast ja kiiged (aga mitte titekas) ja liumägi… Et ühest küljest nagu mõttetu topelt teha, samas ma ei viitsi tundide kaupa mänguväljakul passida ja lapsed pole veel niipeagi nii suured, et neid sinna üksi saaks saata. Nii et odavate vahenditega mängunurk aias on igati kohane. Liivakasti saime tasuta, liiv on odav, palgid kiikede jaoks pole vast ka väga kallid, kui saaks kuskilt odavalt liumäe… Siis ehk.

Oh, ja meil on uut väravat vaja, praegune sõideti kunagi puuauto poolt viltu, see on tõeline kööbakas. Naabritega muudkui räägime, et peaks ja peaks, aga keegi midagi ei tee. Tuleb see teema konkreetsemalt ette võtta!

Aga liiguks nüüd tubaste plaanide juurde. Lastetoa saame me vabalt teha – sinna, kus ta tulema peabki. Seda kütab ahi, mille uks on vannitoas – see talv me ei kütnud, polnud vaja, aga olemas see on ja toimib, saab siis köetud. Kui suure remondi teeme, tuleb poole suurem vannituba, millest kindlasti ahju kütta ei taha ja uus ahi teise kohta, aga praegu on ju võimalus olemas, ei pea midagi muutma.

Sooja mõttes on muidugi kõige halvemini, soojustamine oleks suureks abiks olnud. Aga saime esimene talv hakkama, saame nüüd ka. Elutoa radikad ei läinud eriti soojaks, aga asi võis olla selles, et need olid lülitatud suverežiimile (mingi kangi keeramine kuskilt) – memm täpselt ei mäletanud, mis ja kus :D Me nüüd nagunii laseme pliiti parandada, uue pudeli panna, et sooja vett jälle saaks, siis lastakse süsteem tühjaks ja… See mees, kes parandama tuleb, jagab asja, eks ta siis vaatab radikaid ka. Ehk oli asi selles kangis, siis oleks kohe palju soojem :P

Akende suhtes otsustasime, et pole kindel, kas tahame renoveerida, nii et esialgu ainult kitime ja tihendame. Silikooni panna ei julge, saime koolitusel teada, et muidu on tore, aga kui tahaks hiljem klaasi eemaldada, siis peaks selle purustama, sest silikoon on nii tugev. No aga äkki me ikka otsustame tulevikus need aknad renoveerida, mitte uued panna, siis oleks see halb. Ühesõnaga kittimisest piisab küll. Ja kui siis korralikud tihendid ka panna, peaks nii ka juba veidi soojem olema.

Ja Poiss pole enam roomav beebi, selleks ajaks ta juba käib. Lastele soojad riided ja sussid ning ongi korras. Saame hakkama :)

Kui varem ma ei viitsinud mingite mööblikatetega või fotodega seintel absoluutselt mässama hakata, sest nagunii ju kohe teeme remonti, siis nüüd tunnen, et selleks üheks lisa-aastaks, mis vähemalt renoveerimiseni jääb, tahan küll kohe praegu olemasolevat ilusamaks teha, sest ma pole ikka üldse rahul. Mulle ei meeldi pruunid toonid ja elutoas muud polegi. Tumepruuni sektsiooni tõstame välja, see läheb kunagi külalistetuppa, aga praegu lihtsalt mujale. Asemele paar heledamat mööblitükki, mis meil on – üks suurem nurgakapp ja raamaturiiul. kirjutuslaua vahetame võib-olla veidi väiksema vastu, kaks arvutit peaks sinna ära mahtuma küll, see väiksem on tegelikult tavaline valge köögilaud, aga sel on vähemalt üks sahtel – ma nii tunnen puudust sahtlist, et saaks kõik jama arvutilaualt sinna ära tõsta, et poleks näha seda kraami! Ideaalis tahaks suuremat ja sahtlitega lauda, aga palju maksta ei raatsi, kui peaks odavalt ette jääma või kellelgi üle jääma, siis ehk.

Diivanitele-tugitoolidele kavatsen katted peale õmmelda (kui keegi mu õmblema õpetada suudab :D) või õmmelda lasta – ehk ei tule ka viimasel puhul väga kallis, kui ma odava riide ja õmbleja leian. Ja kardinad kindlasti uued, kõigisse kolme tuppa – samuti ise ja odavast riidest õmmelda. Ja fotosid ja pilte seinale.

Kuna põrandad on külmad, peaks talveks ilmselt siiski vaibad maha panema, aga ma tõesti, TÕESTI ei taha seda jõledat pruuni vaipa, mis siiani elutoas oli! Äkki saab neisse kahte tuppa ka mingid odavad normaalsemat värvi vaibad, tuleb laojääkidel ja tühjendusmüükidel silm peal hoida, sellega on veel veidi aega ka, praegu pole vaja.

Tapeedid on kõiges kolmes toas muidu heledad ja täiesti okeid, aga elutoas on radikate ja sektsiooni taga jube kole vana tapeet, see tuleks üle kleepida mingi sarnase heledaga – üks terve lühem sein ja 135 cm riba radikate tagant. Veel mängin ideega panna uus tapeet koridori, millest pärast remonti saab küll suuremas osas vannituba, aga praegu on see meie ainus esik (tore esik küll, jope riputamiseks peab köögist läbi minema) ja ühtlasi pääseb praegu selle kaudu lastetuppa. Koridor pole ju üldse suur, sihuke kitsas, ei kuluks palju tapeeti (loe: raha ja aega), võib ju mingi kõige odavama osta. Sest seal on kaks erinevat ja väga jubedat tumedat tapeeti ja sama jube linoleum, selle võiks ka välja vahetada. Ühest küljest jah – ainult aastaks, aga kui saaks tõesti mingid laojäägid, kõige odavamad, siis ma usun, et see aasta ilusa heleda koridoriga oleks seda väikest raha ja vaeva väärt. Ja olgem ausad, alati on võimalus, et aasta venib kaheks või veel pikemaks :P Ja see jube nagi, mis esikus praegu on, selle asemele mingid suvalised lihtsad odavad nagid, mis näevad paremad välja ja mida on rohkem, seda ruumi annaks seal otstarbekamalt kasutada.

Vannitoas peab kraanikausi ja poti korralikult kinnitama, praegu logisevad… Ja seebialuseid on vaja… Ja uue dušikardina ehk ka… Ja põrandale memme jäetud riidest mattide asemele midagi suuremat ja sellist… Kummisemat. Teate, sihuke pehme mõnus kummisest materjalist vaip, müüakse mõõduga jyskis ja mujal. Põrand on nii külm, et ilma vaibata on halb isegi suvel, aga riidest on meil praegu esiteks koledad ja teiseks märjaks minnes ebapraktilised (aga lastega on ikka pidevalt vesi põrandal).

Köögis peame laua välja vahetama, sest nüüd, kus Poiss ka kohe meiega koos sinna taha mahtuma peab, jääb praegusega kitsaks. Mõõtsin, meie Londonist kaasa võetud ümmargune laud mahub kobadega sinna asemele ära küll ja kui neid tüütuid nurki pole, peaks paremini neljakesi laua ümber mahtuma. Muud paraku köögis eriti teha ei anna… Ehk pliidi kõrval asuva tugitooli asemele mõni sobiva kõrgusega kapp panna, et saaks natuke tööpinda juurde.

Ahjaa, elektriga peab ka midagi natuke tegema – võimsust on meil piisavalt, kuskilt lepingust tuli välja, et 20 amprit (oli vist), kaitsmeid ja värke lihtsalt vähe… Laseme Kaidi isal üle vaadata ja natuke siit-sealt uuendada, et saaks rahulikult sügavkülma ja pesumasinat töös hoida jne.

Lastetuppa on vaja väikeseid toole ja võib-olla lauda ka (meil siin mingid väiksemad lauad on, aga ühel üks ja teisel teine häda, ei tea, kas saab asja, kasutatult müüakse ka lauda-toole enamasti koos, näis, kuidas kujuneb), muu kraami kombineerime olemasolevast. Meil siin igasugu jaburaid mööblitükke on, peab neid ainult värvima – pole küll veel otsustanud, milline lastetoamööbel olema peaks… Ma mingi valge fänn pole, samas väga erksad toonid poleks ehk ka head… Mingi kreemikas kollane või roheline või… Ah, ma ei tea. Ja mingid nunnud maalingud peale. Kes neid küll teeb, mina ei oska :) No kunstiandega sõpru meil on, ehk tulevad appi.

Lastetuppa on kindlasti pimendavat rulood vaja, selle lihtsalt tellime kõige odavama ja lihtsama. Plikale tahaks tegelikult hullult suure tüdruku voodit – no sellist pikendatavat… Aga üldse ei taha selle eest maksta :P Kui saaks odavalt, siis ostaks, aga kui ei saa, magavad praegustes edasi. Hetkel polegi häda, aga mingist hetkest võiks Poisil olla võimalus ka ise voodist välja käia, aga tema võrekal niiviisi pulki ära võtta ei saa. Siis oleks hea tema Plika omasse kolida ja Plikale uus voodi… Aga no sellega kannatab vajadusel ka veel aastakese. Korralikke tekke-patju on vaja lastele, Poisi padi muidugi alles tulevikuks, aga ma ostsin suurpuhastusturult neile mõlemale isegi voodipesukomplekti, nüüd selle järgi võiks siis sobivas suuruses tekk ja padi ka olla, praegu on Plikal emalt saadud väike padi, mille ainus püür on praktiliselt ribadeks ja ei lähe enam puhtaks, tekid mõlemal suvalised ja tekikotte siiani ei kasutagi ja… No ammu on plaanis norm tekid ja voodipesu osta, pole lihtsalt tegudeni jõudnud.

Rohkem ei tulegi esimese hooga meelde, aga nagu näete, siis plaane on piisavalt :P Abikaasal on juulis kolm nädalat puhkust ja augustis tuleb õekese pere paariks nädalaks, millest osa nad meid aidata lubasid. Ma arvan, et igasuguse mööbli korda tegemine võtab päris korralikult aega näiteks, aga sellega tahaks ühele poole saada – kui ei saa suurt remonti teha, siis vähemalt teeme mööbli ilusaks.

Alustasin uut kampaaniat sellega, et mõõtsin elutoa täpselt üle, joonistasin plaani ning kõik mööblitükid said ka paberile joonistatud ja välja lõigatud. Nüüd ma üritan siis uut elutuba kujundada, aga üldse ei õnnestu – mina ei tea, kas on tuba nõme või mööbel vale :D Aga küll ma lõpuks hakkama saan. Ja siis tuleb sedasama teha lastetoaga, aga seal on hetkel nii palju mööblit ja koli sees, et ei mahu midagi mõõtma. Maja plaanil on küll mõõdud olemas, aga ma tahan täpselt sentimeetri pealt üle mõõta, siis on kindel, et hiljem ikka kõik ära mahub.

Loodan, et saame järgmise kolme vaba päeva jooksul üht-teist asjalikku ära tehtud… Siis veel kaks nädalat ja siis juba täie rinnaga peale. Need praegused plaanid meeldivad mulle ikka palju rohkem, neist käib jõud üle :) Nüüd on veel aasta, et suuri plaane rahulikult paika panna, teate ju küll, üheksa korda mõõda…

Ema küll muretseb, et väljaminekud kasvavad koos lastega ja nii võibki remont tegemata jääda, aga no igati loogiline on ju mitte nii suurt värki praegu ette võtta, kui tuleviku rahaline seis alles lahtine on. Kas me seda maja ostes tõesti liiga suure tüki hammustasime, eks see selgub tulevikus, praegu oleme küll endiselt oma kodusse väga armunud ja kui mõlema tööga on sotid selged, küll siis saab vast laenu võetud ja kõik vajalik ära tehtud. Praegu teeme elamise küll ajutiste vahenditega ilusamaks, aga eelkõige vannituba ja köök jäävad kogu aeg karjuvalt meelde tuletama, et TEHKE REMONTI! Seda ma küll ei usu, et me olemasolevates oludes nii ära harjume, et suur remont sellepärast venima jääks, ma ainult sellest unistangi… Lihtsalt aastake veel plaanimiseks ja rahalise seisu parandamiseks. Küll me jõuame, me ju veel noored :)

Jun 222011
 

Sel mai lõpu nädalavahetusel, kui Pips külas käis, oli Pärnus kevadine suurpuhastusturg. Me ei mõelnud üldse niiväga ostlema minna, pigem lihtsalt jalutama… Aga noo, muidugi juhtus nii, et ma ostsin igavese hunniku asju. Me muidugi jõudsime alles üsna lõpus kohale, ehk ongi hea, kes teab, kui palju muidu ostnud oleks.

Ahjaa, enne, kui me üldse turule jõudsime, jäi tee peale ette see jabur kingapood vana turu juures ja ma ostsin endale €15 eest valged plätud. Need on ilusad ja tundusid poes igati mõnusad, paraku ei osanud ma tähelepanu pöörata sellele, et nad on mulle pealt veidi laiad, seega ei ole ikka nii hea käia, kui ma arvasin. Mõtlen, äkki saaks kingsepp need veidi kitsamaks teha, peaks uurima. no õnneks polnud kallid.

CIMG3785

Ja turusaak… Mitte et ma nüüd päris täpselt mäletaks, aga ma ARVAN, et see pluus maksis €1:

CIMG3751

Esimene pluus oli 50 senti, teine 80 senti (ja ei ole veel Plikale paras, ootab oma aega), müts oli 50 senti, sokid ostsin kah teel turule ühest hiina poest, iga paar €1:

CIMG3756

Kõik mütsid olid 50 senti tükk. mul polnud ju lapsi kaasas, nii et lasin Abikaasal nende pead ära mõõta ja ostsin proovimata, suht ehku peale, need numbrid ei näita ju kunagi midagi. See punane oligi praktiliselt väike… Poisi pea oli vist 47,5 ja Plikal 52,5, aga nad saavad eduliselt üksteise mütse kanda.

CIMG3759

Lastel pole siiani olnud rohkem voodipesu kui mõned kummiga linad ja Plikal üks padjapüür, mis tuli kaasa emalt saadud väikese padjaga. Tekkidel kotte ei olnud, kasutasime niisama. Kui ma aga nüüd neid nunnusid voodipesusid nägin, siis ei suutnud vastu panna ja ostsin. Sinine on lina ja padjapüür, lepatriinudega tekikott, padjapüüri müüjal polnud, aga ta andis kaardi ja ütles, et ma helistaks, tal on see kuskil kodus olemas… Sain selle hiljem tasuta kaasa :P Maksin kokku €4.50:

CIMG3761

Mõõte ma ei mõistnud muidugi küsida, ega ma ei teadnud ka, mis olema peaks… Kodus tuli välja, et need on ikka päris väikesed, imiku omad. Aga roosa baikatekk, mis minu ajast alles on, läks ilusti lepatriinudega tekikoti sisse, ainult ühe ääre keerasin veidike kahekorra… Ja padjapüür läks täpselt Plika padja ümber, nii et temal on nüüd nunnu voodi. Sinisest linast on plaan lasta tekikott õmmelda, mille teine pool tuleks ühtlaselt tumesinine, siis on ka ilus komplekt. Padjapüür on küll mingis haigemas mõõdus – mulle tundub, et nois laste voodipesu mõõtudes polegi üldse mingit loogikat, igaüks teeb nii, nagu endale parem tundub.

Kõrvarõngad olid €2 vist… Või äkki veel kallimad? No ma lihtsalt ei suutnud vastu panna, nii vahvad nägid välja. Kodus ma muidugi tõdesin, et minu tumedate juuste taustal ei paista nad väga välja… :P

CIMG3780

See seelik oli eriti hea leid, sildil oli hind vist €4.50, aga ma jõudsin selle letini nii lõpus, et kõik asjad olid €1.

CIMG4061

Seelikud, sukad ja kõrvarõngad on mu nõrkus, ma ostan neid kuhjade kaupa kokku, ehkki ei kanna praegusel eluperioodil pea üldse. No küll ma kunagi lähen tööle ja kannan neid kõiki nii, et vähe pole :P

Aga ostuteemaga jätkates, too müüja, kellele ma pidin helistama, et padjapüür saada, tal on kodus just parajas vanuses lapsed, kellest muudkui õiges suuruses riideid üle jääb, mis Plikale ja Poisile sobivad. Ta ütles, et kaasas oli tal vaid murdosa asjadest, et ta võib hiljem muid ka näha tuua, kui mul midagi konkreetselt vaja on. Ja tema plikad olevat ka hästi peenikesed nagu minu omagi – mul oli just Plikale pükse vaja, temaga on pidevalt probleem, et selleks ajaks, kui püksid vööst parajad on, on sääred juba lühikesed.

Nüüd enne Kristaga pildistamist avastasin ma, et kellelegi pole midagi selga panna, nii ma talle uuesti helistasingi ja ta tuli enam-vähem samal õhtul ja tõi peale padjapüüri veel kaks suurt kotitäit riideid, mida ma Plikale selga proovisin ja päris mitmed välja valisin, kokku maksin kogu selle kraami eest €25. Kasutatud riiete kohta ehk mitte kõige odavam, aga arvestades seda, et need mulle koju kätte toodi, olen ma väga rahul :P Esimesel pildil on Poisi, teisel Plika riideid (tegelikult teise pildi rohelise-kollasega mütsi kannab ka Poiss rohkem). Enamik on praegu parajad, mõned aga tulevikuks ka.

CIMG4057

CIMG4059

Jun 222011
 

Mitte et need teemad poleks siit juba sada korda läbi käinud, aga väikeste lastega on elu pidevas muutuses ja muutused võiks ometigi üles tähendada. Mul on nimelt kombeks tagantjärele kõik halb unustada ja ainult head mäletada, järsku ma hakkaks muidu kolmandat last oodates arvama, et esimesed magasid paremini, kui nad seda tegelikult tegid. Ei, see kolmas on alles kunagi kaugemas tulevikus plaanis, aga seda rohkem ma ju selleks ajaks unustan :P

Söök, tiss ja uni on kõik omavahel seotud, sestap need ühte postitusse panna tulebki. Ma kohe mõtlen, millest ja/või kellest oleks kõige targem alustada.

Olen maininud, et Poiss sööb nüüd väga hästi. Hommikul ja õhtul putru, lõunal ja pärastlõunal püreed. Viimane pudrupulber sai täna hommikul otsa, õhtul proovin talle nüüd kaerahelvestest teha. Saime Abikaasa emalt kohviveski ja puha, jahvatasin peenemaks. Samas Plika ei taha isegi nendest peenikestest putru süüa, Abikaasa oli eile osa tema pudrust ära söönud ja ütles, et kesti on palju. No vaatame, mis Poiss arvab, ehk oma hea isuga ikka sööb. Plika sõi hea meelega speltahelvestest putru, aga need said otsa ja mul muud vaja polnud, ei hakanud selle ühe asja pärast tellima… Mahering siis, kaerahelbed on ka sealt. Tundub, et nende kaerahelbed võib pudrumaterjali hulgast maha kanda, vähemalt Plika pudru puhul. No ehk Poiss sööb, tatratangu on mul veel ka…

Kui alguses sõi Poiss ainult magusat püreed, siis nüüd mulle tundub, et ta seda enam eriti ei tahagi, soolane läheb palju paremini kaubaks. Ma mõtlesin, et äkki ta lihtsalt pole näljane – pärast esimest und saab ju 220 g soolast, pärast teist und pakun magusat. Samas kui selle asemel soolast anda, siis läheks nagu küll… Ja samas  jällegi mitte nii suur purk kui enne – õigemini me saame selle purgi õhtu jooksul tühjaks küll, aga sel juhul läheb lõpp alles siis, kui peaks hakkama talle juba putru keetma. Aga magusat ei söö ta poole väiksematki ära. No ma ei tea :) Magusa söömine on ju nagunii üle hinnatud, ma siis äkki ei pakugi talle enam seda? Ostan äkki mingi väiksema soolase variandi pärastlõunaks, mõne 4-kuuse variandi, 125 g vms… Ma mõtlen natuke, praegu tõi Abikaasa igatahes veel mõned magusad. Kui Poiss ei taha, siis Plika sööb need hea meelega ära, ta alati käib Poisi söötmise ajal nillimas ja nõuab ka tita toitu.

Aa, kamapalle või muid taolisi krõbuskeid pakume ikka ka. Neid ta pigem lutsutab ja laseb siis suust välja, aga mõne ilmselt sööb ikka täitsa ära. Leib ja Saib on tõelised hitid, neid nätsutab ja sööb lõputult. Hea lihtne ka kätte anda, ise siis toimetab, ei pea toitma. Ainult hiljem põrandalt puru kokku pühkima :)

Plika lemmiksöögid on Saib pasteedi või juustuga, makaronid, kartul ja kotlett :D Vähemalt neid ta nõuab. Kala maitseb ka. Igasugu suppe ja juurikaid sööb vahel väga hea isuga ja vahel üldse mitte. Igasugu magusat muidugi alati väga hea isuga.

Oeh, aga söögitegemisega on meil kehvasti. Mida soojemaks läheb ilm, seda vähem me viitsime. Kui jätta kõrvale pizza (mida ta on viimase kuu jooksul ikka kolm-neli korda kindlasti teinud), siis ma ei mäleta, millal Abikaasa viimati kodus süüa tegi. Ja mina, noh… Kui ma PEAN tegema, siis ma teen makarone. Nojah, need on vähemalt need Eesti mahedad täisteramakaronid :D Aga ikkagi. Mina muud teha ei viitsi. Kartuleid näiteks, need juba lähevad pehmeks ja kasvatavad võrseid – keegi lihtsalt ei söö neid. No varsti saab oma aiast juba värsket kartulit, see on teine tera. Seda ilmselt teeb küll ka pigem Abikaasa, aga see on nii maitsev, et on motivatsiooni teha.

Ahjaa, riisi taasavastasin ka enda jaoks. Seda on sama lihtne teha kui makarone – ma aurutan, ei pea kontrollima ega segama ega põhja kõrbemist kartma. Teen seda tavaliselt siis, kui koju on siginenud kotlette või liha või muud taolist, mis nõuaks seda põhilist kõrvale… Siis on riisi aurutada kõige mugavam. Abikaasa riisist suuremat ei hooli. Mina jumaldan riisi, aga ma ei oska sellest mingeid keerulisemaid asju teha, te võite mulle nüüd öelda, kuidas wok on kõige kergem asi maailmas… Ma ei viiiiiitsi. Ma lihtsalt ei ole söögitegemise natuur, nii nagu teile ei meeldi midagi muud teha. Ma pigem näiteks koristan :P

Abikaasa toob töölt ka tihti süüa, siis me söömegi seda. Sihuke lugu siis. No suvi, eks. Küllap külmemal ja pimedamal ajal kokkame jälle rohkem.

Leiba ma ei viitsi üldse küpsetada enam, Abikaasa ei tohi kõrvetiste pärast süüa ja minust on saanud meeletu Saibi fänn. Seda läheb meil meeletult, tavalist saia ei osta tervislikkuse kaalutlustel enam ammu. Saib on niiii hea ja pehme… Ja hommikul peavad mul ikka olema kohv ja võileivad, ei saa minust pudruinimest, ehkki ma võin paar korda aastas innukalt uuesti proovida. Minu jaoks on maitsvad võileivad ja kohv lahutamatu osa positiivse hommiku emotsioonist, tehke või tina. Nii ma siis teen kõigepealt Plikale putru ja söön siis ise hiljem võikusid. Kui eriti laisk olen, teen Plikale ka leiba… See tähendab Saibi.

Isegi jäätist ei viitsi enam teha, oleme jälle ostnud. Samas see on vilets vabandus, et ei viitsi ja on keeruline – ei pea ju ise kondenspiima keetma, võib poest osta, on küll valgest suhkrust, aga kui teha tavalisest kondenspiimast ja Nopri vahukoorest, on igatahes kümme korda etem, kui poe lurrid, mida me jälle ostnud oleme. Nüüd sulas külmkapp ka üles ja külmetab seega paremini, ma võtan lähipäevil ennast kokku ja proovin jälle ise teha. Kui saaks lõpuks eraldi sügavkülma siia (ammu on jutt, et peaks, aga tegudeni kuidagi ei jõua), siis külmuks see jäätis kindlasti normaalselt ära ka.

Aga liikudes söögi juurest tagasi laste juurde, siis järgmiseks tissist. Plika jäi omal ajal tissi otsa magama ja miski hetk lõpupoole mulle tundus, et ta ei saa kunagi isu täis ja läksin iga kord jumala närvi – siis me ta ära võõrutasimegi. Alguses öistest, siis õhtusest, lõpuks hommikusest ka (sest hommikul on ju kõige olulisem kauem magada ja selle nimel oli vaja tissi pakkuda). No ma nagunii olin juba rase ka ja organism pidi puhata saama, lõppkokkuvõttes sai Plika tissi 1a2k ja minu meelest oli see täiesti piisav.

Poisiga olid mul suured plaanid, et saab nii kaua kui tahab. No et suuremana (1+) ainult hommikul ja/või õhtul – mitte rohkem, mitte päeval ja öösel. Aga et saagu kohe kaheaastaseni kui soovib. Tegelikult ma mõtlesin ikka juurde ka, et kui mul peaks ikka kõrini saama, siis…

Ja teate, mul on nüüd Poisiga ka vahel tunne, et appi, ta sööb nii kaua, ma enam ei jõua. Ehkki tegelikult see pole üldse NII kaua. Aga vist on kauem kui enne… Õhtuti just. Magama ta jääb muidu oma voodis ise, ehkki mulle tundub, et ta on hakanud rohkem vigisema selle juures. Vahel, kui on eriti väsinud, jääb juba tissi otsas ka. See selleks.

Ööd ei ole head. Liiga tihti ärkab ja ma ei viitsi koolitada. Me oleme nüüd otsustanud, et kui Abikaasal juuli esimeses pooles puhkus hakkab, siis kolin mina mõneks ajaks elutoa diivanile ja tuleb öine tissivõõrutus. Enne ei hakka pingutama, varajased ärkamised ja tööle minemised teeks asja keeruliseks. No ja puhkuseni on veel ainult kaks ja pool nädalat :)

Lõunaunedesse jäämine nõuab ka järjest pikemat kärutamist. Alguses jäi enamasti ise, siis kõigutasin viis minutit, siis kümme, nüüd enam kõigutamine ei kõlba, pean õues ringiratast sõitma. No veerand tundi tuleb ka vahel ära. Aga ma jällegi ei viiiiiiitsi midagi muuta… Sest see on ju nii valutu ja ta ikkagi jääb. Ja magab ilusti pikalt, kaks korda päevas. Pärast hommikust ärkamist on 2,5-3 tundi üleval, siis magab sama kaua… Siis on jälle sama kaua üleval ja magab 1,5-2,5 tundi. Õhtuti ma panen ta magama 20-21 paiku, olenevalt sellest, kui väsinud ta tundub. Hommikuti on hakanud vahel kauem magama, ükspäev oli meil siin rekordiline kolmveerand kaheksa äratuseks, tavaliselt aga ikka enne seitset.

Ma üritan tagajärjetult meelde tuletada, millal Plika päeval ainult üht und magama hakkas… Mitte ei tule meelde, blogist järele vaadata ka ei viitsi. Mäletaks nagu, et Londonis kohe algusest peale, aga ta oli siis ju alles 10-kuune, sama vana kui Poiss praegu, ei kujutaks kuidagi ette, et Poiss ühe unega hakkama saaks. No lapsed on erinevad ka. Ma igatahes endiselt mõtlen, et ma enne ei viitsi seda kärus unetamist ära võõrutada, kui Poisil ainult üks päevauni järel on. Ma usun, et see juhtub enne, kui ilmad väga külmaks lähevad, siis oleks suurt last juba ebamugav paksude riietega kärusse toppida.

Plika unekoolitasime vahepeal teist korda välja, aga nüüd on ta jälle veidi käest läinud – Abikaasaga rohkem kui minuga. Aga peamiselt paneb teda ikka Abikaasa magama. Ehkki vahel mulle tundub, et jälle on ta iga õhtu ära ja mina üksi pean laste magamisega mässama. Muidu polekski midagi, aga Plika ei saa aru, et kui ma Poisile tissi annan, siis tema peab teises toas oma asju tegema, räägi talle enne, palju tahad, otsi talle kui huvitav tegevus tahes, miski hetk on ta ikkagi magamistoa ukse taga “emme emme” karjumas, siis tuleb sisse, Poiss vahib söömise asemel teda, mina lähen närvi… Alati palun Plikat kõigepealt ilusti mitu korda, et mine teise tuppa, emme paneb venna magama ja siis tuleb ka. Enamasti ta ei kuula – irvitab näkku, ronib suure voodi peale ja lollitab. Lõpuks ma tavaliselt ikka karjun ja ähvardan teda vannituppa luku taha panna… See ei mõju ka enne, kui ma teen kehaga liigutuse, nagu hakkaks tõesti tõusma ja tulema (Poiss samal ajal tissi otsas, mäletate) – siis Plika põgeneb.

Nii kurb on, et ainult karjumine ja ähvardused mõjuvad, aga ma ei ole suutnud midagi paremat välja mõelda. Kui Abikaasa on kodus, siis on teine asi, aga mina üksinda nende kahega lihtsalt teisiti ei saa – just siis, kui Plika teeb midagi keelatut ja mina olen samal ajal Poisiga kinni. Ah, ma tean, ma peaks muul ajal Plikaga rohkem tegelema ja siis ta oleks üksi ka parem laps… Ikka viga minus, eks :)

No igatahes, magamine. Plika lõunauni on nihkunud ühelt pigem kahe-kolme peale. Ma enne ei viitsi panna, kui ta ikka haigutab ka. Vahel ta protesteerib kõvasti, aga enamasti ikka läheb. Hilisem lõunauni on selle poolest ka oluline, et siis ma saan õige varsti Poisi ka õue panna ja siis on endal vaba aeg – näete, praegu ka. Nii hea on rahus süüa ja blogi kirjutada :P

No ja magama läheb Plika siis ka hiljem. No enne üheksat mitte kunagi, vahel ka kümme või isegi üksteist. Eks me sellepärast laseme nüüd nii kaua olla, et ta saab endaga rohkem ise hakkama ja meie saame ikka oma asju teha… Samas rahulikust filmiõhtust ja keelatud magusa salaja söömisest ju nii ikka midagi välja ei tule :D No aga suvi ja valge on ju, küll ta pimedamal ajal hakkab jälle varem minema.

Kui mina Plikat magama panen (Abikaasat pole siis reeglina kodus), siis ta jääb suht hästi. Ma muidugi väga vara ei viitsi ka, aga kui ma ükskord kümnest või veidi hiljem ta kiirelt pessu viin ja siis voodisse panen, on alati argument, et kell on nii palju, sa peaks ammu magama, ma laulan ainult ühe laulu ja siis lähen ära. ma ju ei viitsi pikalt :D Ja Plika jääb tavaliselt ilusti voodisse, ehkki magama jäämine võtab aega – vahepeal käib mõne korra toast väljas ka, kalli või tassi sisse vett nõudmas (tal on magamistoas oma notsuga tass, kus on alati vesi).

Kui Abikaasa on kodus, siis enamasti paneb tema Plikat magama ja teda ka nõutakse… Ja siis ta ikka räägib muinasjuttu ja läheb pikemalt ja Plika rohkem vist lollitab ka ja nõuab näiteks suurde voodisse – minuga ta ka korra nõuab, aga kui ma ütlen ei, siis jääb ikka oma voodisse. Tegelikult vahel ronib sealt salaja meie voodisse ka, kust me ta siis magama minnes avastame. Ja nüüd viimasel ajal läheb Poisi uni järjest kergemaks, mitu õhtut on Poiss ärganud ja nutma hakanud, kui Plikat magama panna. Pole just meeldiv.

Nojah, igatahes me ei viitsi veel kord unekooli ette võtta, ehkki absoluutselt igal õhtul, mil Plika jälle suuremalt jaurab ja meie närvid läbi on, siis mõtleme, et peaks. Aga nagu Poisi öise tissivõõrutuse plaanid on seotud Abikaasa puhkusega, siis Plika parema magamise plaanidel on ka oma tähtaeg – lastetuba :) Sellega läheb veel kuu-paar, me Abikaasa puhkuse ajal hakkame tegema (meil remondiplaanid muutusid, aga sellest ühes teises postituses). Kui lastetuba valmis, siis ei saa Plika näiteks magama minnes enam nõuda suurde voodisse, see pole enam samas toas. Ja üldse siis rutiin ilmselt veidi muutub. Seni aga katsume niisama läbi ajada, sest nii hull veel pole, et midagi muuta või koolitada viitsiks.

Ahjaa, Poiss ja tiss… No mulle tundub, et kaks aastat küll välja ei venita. Praegu ta saab vahel päeval ka – no kui mulle tundub, et see aitaks, teeks tuju paremaks või nii. Vahel jälle ei saa üldse, kui meelde ei tule või kui ma pikemalt ära käin. Targad raamatud ju ikka ka soovitavad, et mingi piimanorm tuleks kätte saada… Nii et jah, kahe ja poole nädala pärast hakkame öiseid söömisi võõrutama, vähemalt aastani saab hommikul ja õhtul kindlasti, ilmselt vahel ikka päeval ka… Ja sealt edasi… Ausalt, ma arvan, et ma seekord ka kaua ei viitsi. Mida vähem ta tissi saab ja mida rohkem tavalist toitu sööb, seda vähem ma viitsin. No ehk tulevad veel mõned kuud peale, näis. Ma käigu pealt otsustan :)

Vot sellised lood on siis meie peres magamise ja söömisega. Mugavus maksab, me oleme väga mugavad. Teate ju küll seda ütlust, et kuni sa midagi muuta ei viitsi, pole olukord järelikult veel nii hull, järelikult asi toimib. No meil ongi praegu nii.