Jul 042011
 

Noo, olekski olnud liiga lihtne, kui Abikaasa kõhuviirus oleks ainult tema eralõbuks jäänud. See tuli küll nii täpselt pärast saunapidu, et esiti ei osanud halva enesetunde põhjustajaks küll viirust, vaid liigset alkoholi pidada, kui olemine aga järgmiseks hommikuks paranenud polnud, siis tekkis kahtlus, et võib-olla on ikka midagi muud.

Ühesõnaga Abikaasa oli täitsa rivist väljas ööl vastu reedet ja terve reedese päeva, laupäevaks oli juba parem ja laupäeva õhtuks täitsa hea. No ja siis pühapäeva hommikul, kui Abikaasa pizzat tegi, tundsin mina, et kõhus keerab… No muidugi, eks, just siis, kui ma olen tükk aega pizzast unistanud.

Plika sai ühe öö vahepeal kodus olla, siis saatsime ta jälle vanaema juurde tagasi. Ja no üldiselt ütleks, et läks isegi hästi, eelmiste kõhuviirustega olen ju haiglas lõpetanud. Seekord oli inimlikum, ehkki eilse päeva veetsin ma voodis ägades ja aeg-ajalt (no olgem ausad, üsna tihti) vannitoa vahet käies. Õhtuks tuli esimest korda nii inimese tunne, et julgesin ennast diivanile poolistukile lesima sättida, et rohtu juua (varem oleks see raudselt välja tulnud, isegi vesi ei tahtnud pidama jääda) ja korra arvutisse piiluda.

Ja kuna mul õhtuks hirmus värske ja kerge isu tuli, siis tegi Abikaasa ainsat lubatud jooki – haput rabarberikisselli. Oo, imehea. Ja siis me vaatasime veel isegi kaks osa House’i, sest ma olin terve päeva pikali olnud ja õhtul ei tahtnud uni tulla, selg ka valutas.

Täna hommikul on juba üsna kobe olemine, ehkki väsin kohutavalt kiiresti. Poiss otsustas ekstreemsusi proovida ja pool kuus ärgata, vahelduva eduga on ta üsna viril ka olnud. Aga no Abikaasa temaga tegeles, kaheksa paiku enne tööle minekut pani juba välja magama, nii me siis magasime Poisiga poole kümneni. Siis oli ta vaheldumisi jälle väga heas ja väga virilas tujus, mina väsisin vahepeal nii ära, et tukkusin maas teki peal, kuni Poiss vannitoas laamendas, ühe paiku sain ta jälle magama ja kustutasin oma hirmsat nälga suure klaasi kisselli ja suure tüki pizzaga. No ma alustasin hästi tasakesi, aga kõht ei protestinud kuidagi, nii ma siis ei suutnud vastu panna ja sõin selle tüki lõpuni. Nüüdseks on pool tundi möödas ja siiani ei ole midagi juhtunud, loodame parimat :P

Aga ma nüüd lähen viskan jälle külili, tuleb ju lapse magamisaega ära kasutada ja võimalikult palju puhata.

  2 Responses to “Viirus üle elatud”

  1. mul olid kah mehad nädalavahetusel pärnu kandis ja poiss jäi juba reede õhtul 40 kraadisesse palavikku ja laupäeval sai aint võsas istuda kui issi võistlustel oli :)
    ikka hitmus haigus seal teie kandis :D
    aga pühapäeval kui koju tulid, siis juba küsis süüa ja tundub et haigus jäigi sinna, ülejäänud pereliikmed pole veel sellesse õudsesse tõppe jäänud.

  2. Heh, see siis ongi ikka Pärnu värk jah. Mina (random tsikk, viimasel ajal miskipärast seda blogi lugema hakanud :P ) tartlasena olin ka eelmisel neljapäeval Pärnus ja koju jõudes algas öösel ikka rõve disko, pole kunagi niiviisi maomahla välja öökinud. Järgmine päev ka ainult lesisin kurnatult ja hädaldasin seljavalu pärast, õnneks läks jah see viirus üsna kiirelt üle. A noh, Pärnus oli ikkagi tore :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)