Jul 052011
 

Läksin korraks kööki tühja titetoidu purki ära viima ja selle 30 sekundiga suutis Poiss mu hajameelsusest lauanurgale jäetud rabarberikisselli tassi põrandale ja riidega kaetud tumbale tühjaks kallata. Plika seisis sealsamas kõrval ja vaatas pealt.

Oi, ma olin kuri. pahandasin Poisiga, et ta lollusi teeb ja Plikaga, et ta venda ei takistanud. Mhm, ma tean, et sellel kõigel polnud mitte mingisugust mõtet, aga ma olin tõeliselt nördinud :D Muudkui pahandasin ja puhisesin ja koristasin. Üks hetk kuulsin Poisi “olen eriti nunnu” häält. Vaatasin selja taha – oli ennast põrandal tekile kõhuli visanud, pea viltu maas, vaatas mulle otsa ja… Ma hakkasin kohe naerma, sest ta oli nii armas. No täiega noh, ta tegi seda meelega :D Ta TEAB, et ma ei suuda sellele vastu panna.

See on Poisil viimasel ajal ära õpitud komme – pea kellegi õlale, peopesale, diivaniäärele, padjale, rinnale või kuhu iganes mujale toetamine. Täitsa üle mõistuse armas. No ja kuna ma siis kunagi muudmoodi ei saa, kui talle seda ütlen, on ta ära õppinud sinna juurde ka nunnu hääle tegemise.

Väga efektiivne vihalahustaja :)

  2 Responses to “Väike manipulaator”

  1. Karoliisa teeb mul samamoodi. Ja see naeratus mis selle pea maha panekuga kaasneb..oeh võrratu..täpselt selline: Emme, ma olen liiga armas, et minu peale pahane olla ja ma ma olen maailma parim laps järgneva päeva :)

  2. nojah, nii nagu sündides õpivad nad imekiirelt naeratama, sest see on üks parimaid viise kuidas kindlustada oma ellujäämine – täiskasvanu kiindumuse abil, nii õpivad nad ka hiljem sellises pingelises olukorras eriti nunnud olema… nii väikesed tõesti ei talu negatiivset emotsionaalset pinget ja teevad ükskõik mis selleks, et vanemate tähelepanu mujale saada.

    ja nad tõesti on VÄGA nunnud :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)