Oct 302011
 

No kurja küll, ma loodan, et Sütevaka leiab oma algklassidele kiirelt uue koha, nii et kõik Plika kooliajaks juba korralikult toimiks.

Aga kuidas saaks panna lapsi järjekorda lasteaeda, mida alles looma hakatakse? Ei tea ju, kas kõige kodu lähedasemasse saab, see sobiks ka väga hästi, kui seal alles järjekorda tegema hakatakse, siis peaks ju rohkem lootust olema… Või mis?

Oct 302011
 

Oh, kuidas ma armastan külalisi, nende auks saab alati kodu korda. Ühesõnaga Kristi kirjutas ja ütles, et tuleb Pärnusse, mina vuhtisin terve eilse ja pool tänast päeva koristada. Sai üle tüki aja põhjalikult ette võetud – elutoa põrandat pestud, lastetoa vaipu klopitud, põhjalikult vannituba küüritud ja kõike muud. Nüüd kõik särab ja on korras ja hea on olla.

Eriti mõnus on see, et Plika sünnipäeva eel oleks pidanud suurema puhastuse nagunii ette võtma, nüüd jääb see vaev ära. Ja täna leidsime juhuslikult talle sünnipäevaks printsessikleidi ka. Rippus kapis, ootas parajaks saamist – avastasime, et ongi. Abikaasa töötas mäletatavasti Londonis pruutkleite disainivas firmas, seal oli keegi väikestele lilleneiudele kleidid tellinud, aga polnud välja ostnud vms, need olid seal vist mitu aega seisnud, taheti ära visata, Abikaasa tõi siis hoopis koju. Teine kleit on sarnane, aga veidi suurem. No eks te nädala pärast näete pilte :P

Kusjuures Kristi polnud tänase päeva ainus külaline, Kaidi käis ka õhtul läbi – mõlemaga sai mitu tundi mõnusalt jutustatud, ehkki jah, pool ajast nõudsid küll lapsed tähelepanu endale, klassika.

Kurk on valus ja hääl kähe. Ja viimased ööd on lühikeseks jäänud, nii et täna tuleb väga varajane magamaminek. Minu jaoks on enne keskööd väga varjane :P

Oct 282011
 

Kui ma Poisile õhtul tissi annan, ta pärast seda oma voodisse panen, toast ära lähen ja ukse sulgen, siis ta laliseb mõnda aega ja jääb lõpuks ilusti magama. Täna aga tegin selle vea, et eeldasin vaikusest magamist ning läksin Plikat voodisse panema, Poiss oli aga üleval. Minu tuppa tulles tahtis muidugi kohe sülle, minu ignoreerimise peale oli joru lahti. Laulsin Plikale tema kaks laulu ära ja tulin tulema, küll siis läks alles kisa lahti – alguses lihtsalt kõva, hiljem juba hüsteeriline. Ja kui ma üldiselt olen kindlalt seda meelt, et hüsteerilist nuttu ei tohiks ignoreerida, siis seekord ma olin väsimusest nii sooda, et ütlesin lastele head ööd ja jalutasin minema. No ei tea, võib-olla sai nüüd eluaegsed hingehaavad, aga kurat, SAAGU ARU, et magama jääda tuleb ISE – ka siis, kui keegi teine veel toast läbi käima juhtub.

Tahaks hakata neid koos magama panema. Tahaks õhtuse tissi üldse ära jätta, selle asemel peaks olema hambapesu, hommikusest tissist piisab küll :D Aga ma pole seda kõike seni teinud, sest tean – Poiss jääb ise magama vaid siis, kui on rutiin tiss -> voodisse -> ise toast ära, nii et kedagi teist seal pole. No hea üldse, et jääb, eks, aga…

Ma ei teagi, mis ma teen. Mõtlesin, et üritaks esimese asjana teda päeval toas magama harjutada ja kui see juba kombes, ehk siis läheb õhtuste rutiinide muutmine ka kergemalt – no selles võtmes, et siis on tissita toas iseseisva magama jäämise kogemus juba olemas.

Aga ma ei viitsi isegi seda päevast korda veel tuppa harjutama hakata, sest nii kuradi mõnus on, kui topin ta soojalt riidesse ja kärusse, lükkan akna taha ja 3-4 tundi on garanteeritud vaikus majas. Ma lihtsalt ei viitsi veel selle asemel tubase unega jamama hakata.

Aga igavesti ma seda edasi lükata ei saa. No kui lumi maha tuleb, siis ehk :D

Oct 282011
 

Ma olen sarjasõltlane. Mitte küll nii suur nagu Daki ja mõned teised, ma ei jõuaks/viitsiks elu sees igal hooajal kõiki uute sarjade tutvustusi läbi lugeda, et siis kõiki huvitavaid päriselt vaatama hakata (ehkki loen selleteemalisi postitusi alati huviga), aga siiski… Mul on oma lemmikud, need peavad olema alati otsast peale õiges järjekorras vaadatud ja otse loomulikult tuleb uusi osi igal nädalal netist tõmmata – kohe, kui need on kaugel ameerikamaal esimest korda eetris olnud.

Seoses Poisi sünniga oleme oma sarjarongist täitsa maha jäänud, vaid suurimad lemmikud Gossip Girl ja House on järje peal. America’s Next Top Model ka, aga see on mu sooloprojekt, Abikaasa kiikab vahel üle mu õla. Tal on oma sooloprojektid ka, viimane oli Farscape. Ja siis näiteks Kyle XY ja Smallville, mida me ühisele lemmikule Roswellile väärilist järglast otsides koos vaatama hakkasime, aga mina miskist hetkest enam ei viitsinud. Nende puhul kiikan mina vahel üle tema õla :P

Aga on veel Dexter, Weeds, Eureka ja My Family. Esimest kolme vaatasime vahepeal juba jooksvalt, aga nüüdseks oleme ühe-kahe hooajaga maas, My Family on alles poole peal.

Tahaks ikka järje peale saada. Mõtlesin, et vaataks järele ja paneks täpselt kirja, palju igast sarjast vaatamata on, äkki see motiveerib. Või vastupidi. Ma olen ausalt öeldes mõelnud nii Dexteri, Weedsi kui Eureka puhul, et peaks need ka äkki Abikaasa sooloprojektideks jätma (mida esimesed kaks alguses olidki, lihtsalt hakkasid mulle üle õla piiludes nii meeldima, et vaatasin tagantjärele kõik esimesed osad ise ära ja edasi juba koos), samas tahaks neile veel ühe võimaluse anda, sest no… Ikkagi meeldisid ju. Väga.

Dexteri eelmisest hooajast saime kaks osa vaadatud, edasi ei jõudnud. Seega on vaadata veel kümme viienda hooaja osa ja hetkel neli uut osa, see arv suureneb iga nädal. 14×50 minutit and counting.

Kuna Weeds on suvesari, siis sellest oleme juba kahe viimase suvega maas – seega vaadata on vaja viies ja kuues hooaeg, kokku 26 osa. 26×30 minutit.

Eureka on ka suvesari, aga seal, vaatan, on kolmas ja neljas hooaeg venitatud kahe suve peale. Seda vähem vaadata :D Kolmanda saime läbi, nii et ainult 20 osa neljandat. 20×50 minutit. Tegelikult võivad esimesed üks-kaks osa sealtki vaadatud olla, täpselt ei mäleta.

No ja siis veel My Family 6-11 hooaeg. Ma ei viitsi osi kokku lugeda, umbes kümme tükki igaühes, mõni siia-sinna. Ca 60×30 minutit.

Ja nii tahaks ju üldse mõnd uut ja põnevat sarja alustada! Liisi jutust noppisin tulevasteks välja Brothers & Sisters ja Revenge, neid tahaks näha. Ja just tuli meelde, et tahtsin ju Glee ka üle vaadata, see võiks täitsa minna. Aga seda kõike kindlasti mitte enne, kui kõik vanad sarjad on “eest ära” vaadatud.

Isegi telekast tunnen natuke puudust. Tantsud tähtedega eelmisel hooajal elasin ema juures ja avanes esimest korda võimalus seda vaadata, nüüd tahaks jälle, aga see on nii lollil ajal, et külla minna ei saa. Otsesaadet järgmisel päeval netist vaadata pole üldse see. No ja Kodutunne, see on ka netis kahenädalase viivitusega, tüüüüütu. Peaks jälle proovima, ehk saaks ikka digiboksi kuidagi arvuti taga ka tööle.

Pole midagi mõnusamat, kui õhtuti pärast laste magamaminekut kaisus üks-kaks-kolm osa head sarja vaadata. Ainult et muid asju tahaks ju ka arvutis teha, minul on näiteks vaja blogi aasta lõpuks ära kolida, ma olen oma graafikust nii maas, et ei tohiks siin sarjadele mitte mõeldagi.

Filmide list, mida vaadata tahaks, on ka üsna pikk, aga sellele ma parem ei mõtlegi.

Raske on see arvutisõltlase elu :D

Oct 282011
 

Üleeile varahommikul ärkasin äratuskella peale. Panin selle kärmelt kinni, et mitte Poissi üles ajada ja sain siis šoki – teda polnudki. Kobasin paaniliselt pimeduses ja kui üles leidsin, siis jooksin itsitades fotoka järele. No ta oleks pidanud magama meie vahel, pealagi vastu patja, umbes nii, see oleks olnud loogiline koht.

IMG_0044

Täna hommikul ärkasin üles. Vaatan ringi – Poisi ja Abikaasa asemel magab mu kõrval hoopis Plika. Hetke pärast päterdab Poiss rõõmsalt uksest sisse. Küsisin: kus issi on? Poiss vastab: töö! No päriselt ka, ütles nii :D Läksin vaatasin, ongi ära tööle läinud. Helistasin siis ja küsisin, mis värk on. No me olla kõik nii sügavalt maganud, et ei tahtnud häirima hakata. Ja pilti tegi muidugi kah.

IMG_0048

(Lapsed magavad öösiti oma voodis, aga Poiss kolib 5-6 paiku tissi otsa ja kui Plika varahommikul virilalt ärkab, siis Abikaasa toob ta vahel meie voodisse, et ta seal edasi tukuks)

Ma ei teagi, mis on ebatavalisem – kas see, et MINA enne Abikaasa äraminekut ei ärganud või et Poiss seda ei teinud. Plika on ainus, kes meie peres tihemini kauem põõnata saab.

Peaaegu kõik Poisi väljendid algavad t-tähega. Kui Abikaasa tuleb töölt, jookseb talle vastu ja ütleb ülirõõmsalt ja erutunult: tii! Kui ta mind liiga kõvasti patsutab ja ma selle peale ütlen, et tasakesi, tee pai, siis ta teeb pai ja ütleb: tai! Kui midagi tahab, siis sirutab käe ja ütleb: täh! Ja no tegelt ka, täna ütles töö :P Kaks korda :P Emme ja mämm on ka sõnavaras. Aasta ja 2,5 kuu kohta vast piisab küll.

Oct 282011
 

Krt, mina ei mängi. Tegin oma kõrvarõngastele aluse, mille idee mul juba aastaid meeles mõlkus ja inspireerisin sellega nii mitmeidki teisi, sealhulgas Dakit. Ta sai nüüd enda oma valmis ja see näeb sadatuhat korda parem välja.

MUST. BUY. MORE. EARRINGS!

Ma olen muidugi terve hunniku ära andnud, peab tõe huvides mainima. Aga siiski, ainult KAHEKSATEIST PAARI. Dakil on peaaegu VIISKÜMMEND.

Homme lähen poodi. URR.

:P

Oct 272011
 

Hakkas FB-s silma, üks tuttav küsis, kus Pärnus müüakse. Ma polnud näinud ega kuulnudki sihukesest jubinast :D

Einoh, ma pean tunnistama, et õunakoogi tegemisel on õunte puhastamine kõige tüütum ja aeganõudvam osa. Kuivatada ei viitsinud samal põhjusel. Ja noh, koogiteo teeb veel aeglasemaks see, kui õunte puhastamise ajal on kõrval kaks ablast last, kes kõik tükid enda suhu topivad. Plika keeldub koorega õuna söömast, Poisil pole veel praegu selle jaoks piisavalt hambaid. Ega see mulle küll ei meeldi, koores on ju kõikse rohkem vitamiine. Aga mis sa hing teed, kui koorega ei sööda, söögu siis parem kooritult kui üldse mitte. Ja koorimine ON tüütu. Kui koorima ei peaks, siis selle tavalise õunalõikuriga saaks söömiseks küll kerge vaevaga mõnusad tükid. Teen sellega õunakoogi jaoks ka, aga need viilud jäävad liiga paksud, tolle koorijaga oleks mõnusalt peenikesed. Ühesõnaga koogi ja moosi tegemiseks ja lastele, kes pole nõus koorega sööma, oleks mõnus küll.

No ma sellegipoolest ei tea, kas ma viitsiks selle eest €22 maksta :P

Oct 262011
 

Ma juba eile õhtul tundsin, et olemine on imelik – pea paks ja kurgus selline tunne, et hakkab varsti valutama. Läksin vaatasin peeglist, oli punane jah. No kuristasin soolaveega ja lootsin, et ehk läheb üle.

Täna hommikul oli täiesti jube olla. Pea oli kohutavalt paks ja tuikas, kurk samamoodi, olemine üleüldiselt s*tt, palavik 37.9. Õnneks sai Abikaasa veidi kauem kodus olla – lapsed ära sööta ja nii edasi. Ja ta sai lõuna ajal ka kodus käia, et jälle lastele süüa anda ja Poiss õue magama panna. Ja õhtul tegi süüa nagunii… Ja koristas isegi köögi täitsa ära, see on tavaliselt alati minu kohustus.

Ühesõnaga mina olin täna diivanikaunistus. Konkreetselt terve päeva olen voodis vedelenud ja teed joonud. Palavik läks päeva jooksul väiksemaks, pea hakkas rohkem tuikama, lisandus seljavalu… Õndsad olid need hetked, kui ma sain mõneks ajaks päriselt magama jääda, siis oli ärgates palju parem.

Lapsed mängisid üllatavalt hästi omaette – vahepeal oli muidugi kisa ka, aga üldiselt said hakkama. Poiss käis vahepeal minu juures nunnutamas, süles hoida teda ju ikka jõudsin.

Õhtul oli valust ja ebamugavast olemisest sihuke kopp ees, et võtsin korraga kaks paratsetamooli. Siis õnnestus veidikeseks jälle magama jääda ja ärgates, oh imet, oli esimest korda inimese tunne. Sõin hea isuga õhtust ja nüüd olen isegi üleval olnud.

Arvan, et see oli mingi ühepäevane värk – üsna kindel, et homme jälle terve. Jumal tänatud, et Abikaasal oli täna võimalust meie eest hoolitseda, järgmised kolm päeva ma teda praktiliselt vist ei näegi, sest tal on mingi tähtis üritus. Nii et läks hästi…

Oct 242011
 

Õeke ajas mulle kuu aega tagasi hirmsa riidemähkmeisu peale ja et seda natukenegi rahuldada (enamik vajalikku kraami oli ju olemas), lubasin  katsetada täielikku tavamähkmevabaks saamist, et oleks õigustust mõned mähkmed juurde osta.

Noo, ma siis ostsingi. Neli AIO-t. Kaks uut ja peenikest, kaks vanemat ja kulunumat. Ühtlasi otsustas Poiss millalgi selle kuu jooksul hakata päevas ainult ühe une magama, nii et sealt läks kohe paksemate mähkmede vajadus hulka väiksemaks, järsku oligi nende varu enam kui piisav.

Proovisin Imse paljukiidetud AIO-t ööseks, no hommikul oli küljealune igatahes niiske. Lükkasin öise riidemähkmenduse edasi, sest suht igal hommikul oli ka paksem kraam püksis ja selle kinni hoidmisega on ju veel kehvemad lood.

Ühesõnaga mõtlesin, et sammuke edasi on juba see, kui ma päeval üldse ühekordseid ei kasuta. Ja see õnnestus suurepäraselt – nood neli soetatud AIO-t olid absoluutselt hirmmugavad just igasugusteks külas ja väljas käimisteks – kui oli vaja vahetada, siis panin lihtsalt prügikasti asemel kilekotti ja tõin koju pesemiseks, mingit muud vahet võrreldes ühekordsetega polnud.

Aga nüüd mul on augusti alguses soodushinnaga soetatud neljast pakist Muumi mähkmetest ainult paar tükki alles, ühtlasi jõudsin eile lõpuks nii kaugele, et lõikasin septembri lõpus soetatud fliisitükist välja kõik linerid oma fitted mähkmete kuju järgi – selleks, et naha vastu jääks täies ulatutses fliis, mis hoiab pepu kuivemana. Ja viimasel ajal on Poiss oma suured hädad pigem hommikusse lükanud.

No ja siis ma mõtlesingi, et prooviks uuesti öist riidemähkmendust. Seekord ei pannud AIO-t, vaid oma vana truu Motherease’i trukkidega fitted mähkme ja mähkmekatte. Lisaks paar froteest boosterit suurema imavuse jaoks ja kõige peale siis terve mähkme ulatuses uus fliisist liner.

Haa! Ja hommikuks oli küljealune täiesti kuiv! Haa! Ja kui ma mähkme ära võtsin, oli seal indeed igasugust kraami, nii peenemat kui paksemat, KÕIK oli ilusti sees püsinud, ei ühtki lekkimist. On ikka jumala tõsi see, et head fitted mähkmed hea kattega istuvad kindlamini, kui igasugused AIO-d – siis on ju ühe asemel kaks asja, mida saab ilusti ümber pepu sättida, et igasuguseid lekkeid vältida. Ja viimane on eluliselt oluline just öösiti, sest mul pole mingit tahtmist iga päev tudukombesid ja linu pesta, lapse keset ööd ümber mähkimisest rääkimata.

Kusjuures mähkme tagumine osa selja vastas oli täiesti kuiv, poistel kipub see ju ikka nii olema. Pean mõtlema, kas saan kuidagi nii sättida, et booster oleks just mähkme esiosas, tahapoole pole ju üldse lisaimavust vaja.

Neid Motherease’i häid trukkidega fitted mähkmeid on mul viis tükki, boostereid vist kuus – froteest või puuvillast, üks on mikrokiust ka. Pole ühtki ise ostnud, õelt sain kaks tükki, ülejäänud on mähetega kaasa tulnud. Ei ole midagi superimavat, aga tundub, et kui õigesti sättida (näiteks üks kahekordselt mähkme esiossa, arvan ma), siis täitsa piisab. Iga kolme päeva tagant pesen pesu nagunii.

Tundub, et see muumipakk jääb mõneks ajaks meie pere viimaseks. Mis tähendab omakorda, et Plika hakkab ka kohe-kohe mähkmevabu öid harjutama. mis omakorda tähendab, et vähemalt esimesed ööd saan ma kindlasti tal pidžaamat ja voodipesu vahetada… Aga ehk ta harjub kiirelt.

Kui Poiss kunagi potil käima hakkab, siis ilmselt pean küll talle jälle ööseks püksmähkmed ostma, neid saab kergelt üles-alla tõmmata, öösiti riidemähkmeid kogu aeg potil käimiseks ära kiskuda oleks tüütu… No eks näis, pole mõtet liialt ette mõelda :P