Protected: Lepatriinud

 plika  Enter your password to view comments.
Jan 312012
 

This content is password protected. To view it please enter your password below:

Jan 312012
 

Meil oli autokoolis hiljuti esimene töö, üldsätted ja mitte kõik 101, vaid ainult 34 punkti. Trükkisin need arvutisse, lugesin paar korda läbi ja tegin töö ära, neli viga oli, seitse lubatud. Täna sain teada, et olin meie seitsmesest grupist ainsana läbi saanud. Hämming. Polnud ju nii raske… Aga egolaks küll, eks. Pisike asi tegelikult, aga siiski.

Abikaasa oli kolm päeva ära, mul oli kah puhkus. Näiteks jätsin reede õhtul pesemata hunniku nõusid, sest EI VIITSINUD, muidu ma ikka endale sellist asja ei luba :P Olin kolmeni üleval, tõusin hommikul pool kaheksa lastega, tegin neile putru, pesin nõud ära, kütsin elamise soojaks, viskasin hunniku briketti pliidi alla ja läksin enne poolt kümmet tagasi voodisse, kust käisin välja ainult vajadusel laste tülide lahendamiseks, päriselt tõusin alles 12.15, et lastele lõunat anda ja nad magama saata, et siis ise hommikust süüa. Ka nii saab :D

Süüa tegema ei pidanud, sest jääke oli piisavalt, aga Kaidi pidi külla tulema, seega oli hea põhjus kooki küpsetada – mm, kui hea sai.

Pühapäeva hommikul magasime kõik kaua, lapsed ärkasid peale kaheksat, voodist välja saime lõplikult üheksa paiku, siis panin leivataigna hapnema ja jogurti valmima, päev möödus mõnusalt, õhtul oli tuba leivalõhna täis, magama sain jälle öösel kell kaks.

Lastega oleme väga hästi läbi saanud, eile õhtul ja täna hommikul oli natuke draamat, aga saime needki intsidendid ilusti lahendatud. Kui nad täna magasid, lahendasin netis liiklusteste, ma olen küll jube lohe, kes ei viitsi õppida enne, kui viimasel minutil, aga peab ennast ikka sundima :D

Õhtu oli raske, sest Abikaasa oli reisist väsinud ja tal oli rets kurguvalu, mistõttu ta oli üpris kannatamatu, aga lapsed polnud teda ju mitu päeva näinud ja eriti Plika elas seda välja… Sai siin tülitsetud ja emotsioonid olid laes, hiljem oli aga üpris valgustav seda Kristinaga MSNis lahata, sain asju enda jaoks natuke selgemaks mõelda ja rääkida.

Probleemid on sellised huvitavad asjad. Meie pere kõige olulisem probleem on see, et me ei suuda alati laste lolluste või halva käitumise peale rahulikuks jääda, läheme liiga kergelt närvi. Liiga tihti on nii, et üks karjub, teine rahustab ja see roll vaheldub pidevalt. Ja siis on veel mingid mustrid, mingid kindlad asjad, mis järjest rohkem närvi ajavad ning mõttetult karjuma panevad… Kui neid asju poleks, siis me oleks õnnelikud ja ei läheks laste lolluste peale närvi ja kui me oleks õnnelikud, siis lapsed ei käitukski halvasti. Kõik on seotud, eks :D

Järelikult peab oma probleemid kiiremas korras ära lahendama. See eeldab aega, mil me saame rahulikult värske peaga rääkida, selline aeg on teatavasti ainult Abikaasa vabadel päevadel laste lõunaune ajal ja seda eeldusel, et kõik on terved ja muidu heas tujus. Ma palvetan nüüd selle eest, et Abikaasa nädalavahetuseks terveks saaks, muidu lükkub kogu see jama LIIGA kaugele.

Vähemalt jõudsin asja analüüsides selleni, et rääkimine siiski töötab. On mõningaid kokkuleppeid, mis hoolimata mitmekordsest üle rääkimisest ikka väga hästi toimida ei taha, aga selle taga ongi vist hoopis teised probleemid, mille kadumisel laheneks ka ülejäänud iseenesest. Ja mõned probleemid oleme näiteks väga eduliselt ära lahendada suutnud – näiteks toidu küsimuse, menüü planeerimine toimib super hästi ja sel teemal enam tülisid pole. Samuti Abikaasa ületunnid – nende kirja panemine toimib ka ja õnneks on kõige hullem kuu möödas, nüüd jälle rahulikum.

Vat ja nüüd ongi nii, et kui need probleemid ära lahendatud, kerkivad esile järgmised, mis polnud enne nii põletavad, sest teised asjad olid hullemad :D Mitte et me siin ainult probleemitseks, eks, häid asju on ikka ka väga palju, aga no on ka negatiivset, millega tuleks tegeleda. Meil õnnestus neljapäeval tibake rääkimist alustada, aga aega oli vähe, nii et sai ainult ühe olulise teema juurde ja siis pidime juba jutuajamise ootele panema. Pärast tänaõhtuseid sündmusi suutsin Kristina abiga asjad enda jaoks veel sutike selgemaks mõelda, nii et kui me nüüd lõpuks rääkida saame, siis suudan hetke põlevamad jamad loodetavasti lühidalt ja asjalikult kokku võtta, et siis kiirelt lahenduste otsimisele keskenduda. Abikaasa on õnneks hästi mõistlik mees, küll napi jutuga, aga saab aru, et rääkimine on vajalik ja ei keeldu sellest.

Ma ootan põnevusega, mis jamad siis välja ujuvad, kui praegused probleemid ka lahenduse leiavad. No ehk lõppevad nüüd ükskord otsa ka :D Muidu polekski midagi, aga laste kuuldes tülitsemine ja nende peale närvi minemine PEAB lõppema. Nii et oleks vaja palju kvaliteetaega, et pikalt rääkida. Kiiresti. No ehk sel nädalavahetusel.

Mainisin vist mingi hetk tagasi hästi lühidalt, et teen statistikat eelmise aasta toidu kohta. No ikka sellist väga üksikasjalikku, alates kõigist erinevatest toiduainetest ja nende täpsest kogusest kuni selleni, mis tavaline, mis mahe, mis puhas ja mis poodidesse me kõige rohkem oma raha jätsime. Issand, see on nii põnev ja nii ajamahukas, ma naudin seda täiega, ainult et ööd jäävad tänu sellele lühikeseks. Mul on kuude kaupa kokkuvõtted tehtud, nüüd teen aasta kokkuvõtet ja siis saan tulemusi igati analüüsida. Areng on nähtav, indu tuleb järjest juurde ja ma ei jõua ära oodata, et saaks aasta pärast kokkuvõtteid võrdlema hakata.

Kodu suurpuhastus on hetkel pausi peal, sest statistika kõrvalt ei jagu aega, sellega õnneks ei tohiks enam kaua minna, siis koristan edasi. Ja siis on veel autokool ja blogi kolimisega pean jätkama, võtsin eesmärgiks kasvõi 5-10 postitust päevas üle vaadata, muidu ma ei jõuagi kunagi. Nüüd olen juba targem ja tean, et üle pingutada ei tohi.

Pallid on puhkehetkedel hea lõõgastus, aga praegu on jälle mingi nõme tase, 109, õnneks Anti on minust kenasti maas ja Nadja ainult paar taset ees, ma hetkel ei viitsi üldse mängida ja aega ongi mujale tunduvalt rohkem vaja. Avastasin näiteks, et “Minu Moskva” ootab lugemist, tähtaeg 1. veebruar ja pikendada ju ei saa. Homne päev möödub raamatu seltsis!

Ühesõnaga tegemist on ülearu. Ja juba on jaanuar läbi ja issand, ma peaks ju varsti tööle minema! Ja Plika pole lasteaias käinud üldse, sest haiglane ja… Ah, ma ei tea, mis saab, no ausalt, ei jõua mõeldagi sellele praegu. Küll kõik laabub kuidagi :P

Jan 272012
 

Mina olen elav näide sellest, kuidas kõik mahetoitumisega seotud “keeruline” on ainult mõtetes kinni. Olen küll juba mitu hea aastat järjest rohelisema mõtteviisiga, aga ometi tundus/tundub mulle nii paljude asjade puhul, et “see on ju NII keeruline, mina seda küll teha ei viitsi”, kui aga lõpuks ära proovin, siis tõden, et on tõesti nii lihtne, kui räägitakse.

Jogurti, hapukoore ja leiva tegemine näiteks on lihtsad, ehkki kunagi ma arvasin küll, et mina ise elu sees leiba teha ei viitsi, vaat kui masina saaks… Aga näe, tuli välja, et sõtkumine pole kohustuslik, see mulle ei meeldinud, segan tainast vispliga ja teen leiba nii mis mühiseb.

Üks asi, mis veel keeruline tundus, oli idandamine. No et kui just spets kasti pole, siis mölla purgi poolviltu keeramisega ja… Nii sain emalt eelmise aasta märtsis pool pakki Mahemarketist ostetud idandamissegu, aga see seisis senini sahtlis (säilivusaeg oli õnneks 27.02.2012, üsna õigel ajal leidsin üles). Talvest ja värske rohelise kraami puudumisest tulenevalt tekkis idude mõte jälle pähe, googeldasin korra, leidsin Aeda postituse ja järsku tundus see nii lihtne, et paningi kohe purgi kappi.

Täna said valmis, minu vaev ja ajakulu olid seejuures üsna olematud. Mm, ma jumaldan idusid, nüüd on ainus probleem see, et ma võiks terve selle kausikese üksi nahka pista, aga inimesele vajalik päevanorm on vist paar supilusikatäit ja liiga palju polevat ka hea. Ma täpselt seda teemat ei valda, olen nagu kuskilt kunagi lugenud, peakski uuesti uurima.

Igal juhul täiesti ideaalne, mahe, värske ja kasulik kraam talvel, kus muu värske sugugi nii kergelt kätte ei tule. Lähen nüüd kiirelt ökopoodi ja ostan seekord juba suurema paki.

Jan 272012
 

Mul on juba pikemat aega readeris Majaehitaja blogi, no mulle lihtsalt kohutavalt meeldivad sellised teemad. Just lugesin postitust pelletkaminast (siin müüakse) ja no see tundub liiga hea, et olla tõsi.

Okei, ma täpselt ei tea pelletite hindu, aga on’s neil puudega olulist vahet? Puude hind ju kogu aeg tõuseb ka… Pelletid tehakse jääkidest, seega väga keskkonnasõbralik küte. Ei vaja eraldi katelt, elav tuli toas, täisautomaatne, hoiab temperatuuri, saab seadistada aja, mil töötab, sisse ja välja lülitub, saab võtta ainult südamiku ja ehitada oma maitse järgi kamina ümber… Kord päevas vaja pelleteid sisse kallata, kord nädalas tuhast puhastada. 150-ruuduse maja küttelahenduse hinnaks pakuvad €2500-3000, no meile tehti pakkumine ühele lihtpottidest ahjule €2555 :P Meil oleks kindlasti vaja keskküttekaminat, mille taga on radikad, need siis läheks ilmselt hinnale lisaks, ehkki noh, lahendus peaks ju kõike sisaldama? Aga NII odav ju ka olla ei saa. Või ma olen sõnast lahendus kuidagi valesti aru saanud?

Kui elekter ära on, siis oleks ikaldus, aga ilmselt saaks panna siis mingi aku vms pealt jooksma, palju see ju ei võta. Ma muid miinuseid ei oskagi esimese hooga välja mõelda.

No tegelt ka, see tundub liiga hea, et olla tõsi. Siin käib kindlasti igasugu inimesi, kel nupp nokib küttesüsteemide koha pealt paremini kui mul – tehke palun kriitikat, mis teie meelest veel miinused võiksid olla?

Me just Abikaasaga arutasime, et kui midagi muud sel suvel teha ei saa, siis ahju PEAME ehitama. No selle asemel võiks siis ju hoopis too kamin olla :P Siis oleks suurem vabadus ka pliidi suhtes otsustamisel – see Pioneer tuleb ikka varsti välja vahetada ja kui palju mulle ka ei meeldi idee kuumast veest pliidiküttega, siis Kalvised mind ka ülearu ei vaimusta ja üleüldse on tavaline tellistest või pottidest pliit mu meelest palju kenam. Vesi võib ju elektriboilerist ka tulla, kunagi äkki hoopis päikesepaneel…

Jan 262012
 

Tasus vaid viriseda ja juba saigi 85. tase tehtud, lohutuseks sain kolmest selle seni ära teinud sõbrast rohkem punkte ka. Aga võib-olla on see ikka Anti võlujõud – nii, kui tema minust ette läheb, teen kohe ära taseme, mis seni pole päevi õnnestunud.

Alustasin veidi aega tagasi ka jälle poolelioleva statistikaga eelmise aasta toidu kohta, numbrite ritta seadmine on sama rahustav kui pallide sättimine. Tuju on juba täitsa mõnus, et seda nüüd jätkuks!

Jan 262012
 

Ma katsun kogu aeg positiivne olla ja see lühikeste juppidena õnnestub ka, aga ikkagi on tunne, et me ei suuda ennast koos piisavalt kätte võtta ja üksi kätte võtmisest ei piisa… No lihtsalt ei jõua. Ja ma siinkohal ei süüdista Abikaasat ega midagi, me mõlemad oleme sellised pooletoobised. Mulle muidugi tundub, et mina pingutan palju rohkem, aga vahepeal lihtsalt ei jõua ja siis olen ise täpselt sama väljakannatamatu, nii et pada sõimab katelt.

Oleme terve perega haiglased. Kõigil on nohu, Plikal jube köha, minul ja Poisil väiksem köha, lastel on silmad lägased, aga õnneks mitte nii jõhkralt, et korraliku silmapõletiku mõõdu välja annaks, ehk ikka läheb paremaks, mitte hullemaks. Plikal tuli pühapäeva õhtul 38.4 palavik, mis järgmiseks päevaks sama järsku kadunud oli – ise arvan, et lasteaia kartuses. Abikaasal on kurguvalu, meil mõlemal on eile ja täna nii väsinud olemine olnud, et midagi asjalikku teha ei jõua. Pidevalt on nii, et kui üks suudab rahulik olla, siis teine on ikka täiega närvis.

Abikaasal on see nädal puhkus ja tunne on selline, et oleme enamik ajast maha kraagelnud. Homme õhtul läheb ta ära ja tuleb siis tagasi alles esmaspäeva õhtupoolikul, ma kohe üldse ei oota seda lastega üksi olemist, ema on ka samal ajal Tartus, eriti halb variant. Kui kõik oleks terved ja rõõmsad, saaksime suurepäraselt hakkama, aga praeguses seisus… Võeh. Tõsi on aga ka see, et Abikaasa pole saanud hirmammu sõpradel külas käia ja ma isegi tahan minna varsti nädalavahetuseks üksinda Tallinnasse, nii et kõik on väga aus ja õiglane. Pean hakkama saama :D No Kaidi lubas laupäeval külla tulla, ehk saan veel külalisi skoorida, siis lendab aeg kiiremini. Ja no võib ju loota, et oleme selle ajaga kõik juba tervemad ka.

Pallidega on ka ikaldus. Nadja läks minust eile KAHEKSA taset ette (ma parem ei loe, palju neid nüüdseks on) ja nüüdseks on Anti ka juba jälle ees. Mina istun endiselt 85. tasemel NAGU MINGI LOLL, ära tehtud ei saa. Motivatsioon langeb kolinal :P Pallid kusjuures olidki ainus põhjus, miks seda postitust kirjutama hakkasin, no nii südame tegi täis. Ja kui ma juba virisemas olen, siis mõtlesin kõik muud virisemised ka ära viriseda.

Okei, sai vist nüüd piisavalt :D Ehk suudan nüüd positiivseid mõtteid edasi mõelda, ainult siis on lootust, et asi päriselt paremaks läheb.

Jan 262012
 

Meil oli täna ainult paar tundi aega ja ehituspoes oli vaja ka käia, seega jõudsime vaid kahte tehnikapoodi, aga natukene selgust tuli selle käiguga küll.

Onoff “hiilgas” jälle klienditeenindusega – viisakad, sõbralikud ja positiivsed võivad nad ju olla, aga nii kunagi pesumasinate kohta uurides kui ka täna jäi mulje, et ASJAST nad seal päriselt midagi ei tea. Täna siis näiteks ütles müüja, et tema meelest üldse polegi köögikombaine, millel oleks ka mahlapress, et eks ikka mõeldi seda tsitrusepressi, mis paljudel kaasas on (no teate, see julla, mille peal pooleks lõigatud sidrunit keerutada).

Experdis oli asjalik müüja, seletas seal üht-teist, pakkus variante, vaatas kataloogist lisatarvikute hindu, andis nõu jne.

Kui sellised “tavalisemad” funktsioonid on kõigil masinatel olemas, siis meie rõhusime lisaks mahlapressile ja hakklihamasinale. nagu ma täna aru sain, siis päris õige hakkliha tegemise julla pole pea kunagi komplektis, saab juurde osta vaid teatud mudelitele üsna kalli raha eest ja üleüldse saab liha tavalise lõikuriga ka peenestada. Siinkohal lähevadki arvamused lahku – kõik on nõus sellega, et spets masinaga saab parema hakkliha, aga kui ühed väidavad, et kombaini tavalise lõikuriga tuleb jube läga, siis teised väidavad, et saab küll üsna normaalse… Noo, kõik kombainiomanikud, kes te mu blogi loete, kuidas teil liha peenestamisega lood on?

Mis puutub mahlapressi, siis selles osas tundub kõige sümpaatsem Philips HR7775. No nad ise muidugi peavadki endale reklaami tegema, aga seda soovitas too Experdi müüja ka. Poodides on selle hind €239-249 kandis, netist leidsin kõige odavamalt Pixmaniast, kust saaks koos saatekuluga €161 eest, mis on täiesti arvestatav hind.

Hea näeb välja ka :P

Nojah, muidugi tahaks ideaalis, et anumad poleks plastist, vaid roostevabast terasest/klaasist. Aga hetkel on asjalik mahlapressimise funktsioon minu jaoks olulisem, nii et olen vist nõus selle järeleandmise tegema. Veekeedukann on meil küll roostevabast terasest, seda ju kuumutab ja puha, aga blender on ka plastist kannuga, see oli lihtsalt ainus, mis oli tõeliselt mahukas. Ja noh, olgu see kombain siis, ei kuumuta ju ega hoia toitu seal väga pikalt sees…

Mis teie arvate?

Jan 222012
 

Vaatasin, et Anti on küll veel kaks taset maas, aga üldises punktiarvestuses (mul pole õrna aimugi, mille põhjal seda täpselt arvutatakse) minust ette läinud – senini olin alati esimene, nüüd äkki teine. Ega’s midagi, võitlusvaim tõstis pead, hakkasin uuesti pallitama. Kuna taseme nipid olid selged, sai nüüd rahus seda õnnelikku korda oodata, mil pallide seis klappis, tegin uhkelt ära, sain kolm tähekest ja esimese koha skooris tagasi. Ja 80 tase! Ilus ümmargune number :P

Aa, aga neid tasemeid on kokku siiski rohkem kui 134, ma ei tea, kust ma selle võtsin. Hiljuti mu meelest kuskil ütles, et mul on sada taset veel. Aga täpselt ei tea, googeldades esimese hooga ka ei leidnud.

Ma nüüd lähen piilun, milline 80 on.

Jan 222012
 

Poiss magab teatavasti lõunaund endiselt õues – mõtlesin küll talve saabudes tuppa harjutada, aga kuna ilmad on siiamaani mõnusalt soojad, pole kuidagi raatsinud 3-4 tunnisest oma ajast loobuda, öösel magab ta sellegipoolest piisavalt kenasti.

No igatahes, nüüd paari miinusega on olnud mure, et jalad on külmad, hoolimata villastest sokkidest ja saabastest. Hakkasin rohkem tekiga kinni mässima, töötas nagu küll. Täna järsku turgatas, et meil on ju JALAKOTT. Nojah :D 22. jaanuar. Parem kui 22. aprill, eks. Ja LUMI ning veidikegi külmemad ilmad tulid ju ikka alles päris hiljuti… Ehkki jalakott oleks juba novembris elu kergemaks teinud. Loll pea on nuhtlus, ma ütlen!

Eile magasin kümneni ning läksin kaheteistkümneks täikale, vahepeal sai arvuti ainult hästi korraks millegi vajaliku vaatamiseks lahti tehtud. Täika oli jälle pisike ja mõnusalt lobisemise kõrvalt sai ka mõned asjad müüdud/vahetatud. Plaani sai aga ka üks suurem, kuhu saab siis igasugu rahvast ligi meelitada, sellest  ja üldisest kodu koristamise aktsioonist innustunult ründasin lasteriiete kotte ning olin sellega õhtuni ametis. No ma olen ju hästi palju ära andnud, aga varud on üsna suured, vaatasin need kriitilise pilguga üle ja otsustasin, et Plikale pole päris 25 pikkade käistega pluusi järgmiseks kolmeks aastaks vaja, piisab ka 15-st jne. Mütse-salle-kindaid-villaseid sokke on ka märkamatult üle mõistuse palju kogunenud, mul on juba tekkinud omad lemmikud, mis on minu meelest kõige mugavamad ja efektiivsemad… Ühesõnaga nüüd on mul kolm kotitäit lasteriideid jälle, millest osa läheb ära andmiseks ja osa müüki ka. Ja Plikale leidsin kaks paari ilusaid parajaid dressipükse suuruses 98, mis hakkavad juba väikseks jääma, ma siiani ei saa aru, kuidas ma varem neid ei näinud, ma ikka vaatan regulaarselt neid kotte üle, et kas on midagi juba parajaks saanud.

Plikale on äärmiselt raske pükse leida, ta on nii peenike, et kõik pikkuselt parajad on vööst laiad. Olen viimase paari kuu jooksul silma järgi kaks paari ostnud, mis peaks sobima ja üllatus-üllatus, on siiski laiad, no lähevad siis rõõmsalt järgmisel täikal müüki. Praegusel kombeperioodil võib vabalt ka seelikute ja kleitidega käia, piisavalt soe on ikka.

Ma olen kaks õhtut järjest läinud üle pika aja magama siis, kui on tõesti suur uni ja väsimus – tavaliselt tuleb uni nii ebasobival ajal, et pole veel lihtsalt võimalik, hiljem enam ei tulegi, nii et olen poole ööni üleval ja järgmisel päeval unelen mitu tundi diivanil, et vähekegi puhata. Reedel õnnestus hoolimata vähestest unetundidest seitsmest tõusta ja terve päeva mitte pikuti vedeleda, selle tulemusena olin üheteist paiku õhtul surmväsinud ja sain normaalsel ajal voodisse. Eile tuli täpselt samasugune surmväsimus õhtul veidi enne üheksat, kui Abikaasa lapsi magama pani. Nii ma siis läksingi üheksast magama, sest unetunde on nagunii vaja tasa teha. Hea oli, et läksin, sest Plika jauras öösel ja kolmest viieni eriti magada ei saanud… Ja äratus seitsmest.

Oeh, rasked on sellised ööd, kus palju jauramist on. Igal ööl ei ole, aga kui mõnel jälle on, siis tundub, et muud polegi :D

Mulle hullult meeldib minna magama siis, kui olen väsinud, voodis olemine sellisel puhul puhas mõnu, mitte piin… Halb on aga see, et tavaliselt jääb siis midagi koristamata, aga mulle meeldib õhtul kõik korda teha, et hommikul oleks hea ärgata. No uni on koristamisest tähtsam, hommikul värske peaga edeneb see nagunii kiiremini. Ja üleüldse ma üritan nagunii kõik esimesel võimalusel ära koristada, et une tulles enam kohustusi polekski, miskipärast pole nood viimased kaks õhtut aga seda jõudnud.

Üleüldse on viimased päevad olnud energiatase madalal ja mõtted liiga mustad. Täna aitas üllataval kombel blogide lugemine, teiste ettevõtlikkus annab endalegi jaksu juurde. No ja magatud sai ju ka. Nii et praegu tunnen ennast jälle üsna hästi ja loodan, et kõik probleemid leiavad maagilise lahenduse.

Aga nüüd on kaks tundi arvuti taga puhatud (eile ju üldse arvutis ei olnudki, lugemist oli seega tavalisest rohkem), viimane aeg asjalikuks hakata. Lähen puhastan hunniku juurikaid, et need juurviljakotlettide jaoks aurutama panna ja vaatan siis, mille koristamise tuju peale tuleb :P

Ahjaa, teistele pallisõltlastele mainin ära, et 52. ja 55. tasemest järgmine õudustase on 79. See on nii lootusetult nõme, et seitse elu kuluvad hetkega ja no nii õnne asi, et lahendust ei paista… Mängimise motivatsioon on jälle null, aga Anti on juba 75. tasemel, viimati aitas 55. taseme pärast nädal aega vaeva nägemist ära teha just see, et tema minust mööda jõudis, ehk läheb seekord samamoodi :D