Jan 092012
 

Käisime Tallinnas. Haidel ja Liisil külas. Emotsionaalne nädalavahetus, nagu nad alati olema kipuvad. Positiivse poole pealt kallid inimesed ja mõnusad jutuajamised, negatiivse poole pealt üks õnnetu õnnetus ja ühe väikese inimese valu tunnistamine (õnneks lahenes kõik hästi), lisaks tavalised pinged seoses väikeste laste ja pikemate autosõitudega.

Turvatool jäi kah ostmata, sest kõige tõenäolisem valik Concord on müügil vaid Beebimaailmas ja ega mul ometigi ei tulnud pähe enne laupäeva hilisõhtut kontrollida, kas nad üldse pühapäeval lahti on. Ei teagi, mis nüüd saab, Pärnus pole ühtki mind huvitavat mudelit müügil ja enne ostmist tahan neid ometi näha ja võrrelda, Beebimaailmas oleks kõik olemas olnud (no vähemalt veebis olid :P). Peab vist varsti jälle Tallinna minema.

Aga tore oli ikkagi, nii tore. Tahakski tihemini Tallinnas käia. Tahaks ise Nõmmel elada. Seekord oli tõeline talvemuinasjutt, Pärnus pole veel pooltki nii lahe.

Hoopis teisest teemast: mul on kohutav kirg kinnisvara vastu. No näiteks kui tuttav räägib mõttest müüa maha korter ühes linnas ja osta kodu teise ning et probleem on üsna suure laenuga, mis esimesega seotud on, lähen mina kohe portaalidest uurima, palju teised samasugused korterid maksavad, küsin tema korteri eripärade kohta ja mõtisklen, milline võiks olla optimaalne hind, kuidas korterit sättida, et sellest võimalikult ahvatlevad pildid teha, kuidas kirjutada võimalikult haarav tekst, mis rõhutaks selle korteri ainulaadsust, kas annaks veenda panka, et nad oleks nõus samast laenust teist korterit finantseerima jne.

No ühesõnaga, ma olen kinnisvarafriik. Sellest ma üldse ei räägigi, et senini hoian Pärnu kuulutustel aeg-ajalt silma peal – endal kodu ammu olemas, aga ikka on vaja vaadata, mida pakutakse. Kas äkki on nüüd midagi ägedamat jne.

Ma pole maakleri elukutset kunagi tõsisemalt kaalunud, peamiselt sellepärast, et see eeldab juhilube ja isiklikku autot, mul pole kumbagi. No vähemalt load on plaanis ära teha, autot muretseda aga niipea küll mitte. Ja ma tean, et maakleri elu pole ka mitte meelakkumine… Aga no… Kinnisvara on NII põnev! Kas annaks veel kuskil töötada, et sellega niiviisi kokku puutuda? Mingit erialast haridust mul ju pole ja ei tea, mis see ka olema peaks. Või mis ameteid peale maakleri veel olla võiks.

Oleks palju raha, siis ma investeeriks selle kinnisvarasse. Mulle tohutult imponeerib mõte osta halvas seisus perspektiivikaid kohti, et need üles vuntsida ja välja üürida või maha müüa. Jajaa, ma tean, et see oleks kõik üks k*pp ja igasugu probleeme oleks kindlasti palju, aga see oleks nii äge!

Kutsumuse otsingud on ühesõnaga endiselt täies hoos. Üks teine põnev suund terendab ka silmapiiril, aga kuniks midagi konkreetsemat kuulda pole, peab ju hoolega edasi mõtlema – vanemahüvitis hakkab lõppema ja raha ei kasva puu otsas… TÖÖLE vaja minna!

  2 Responses to “Nädalavahetuse mõtted”

  1. Aga miks mitte maakleriks? Mulle on seda ametit kaks korda pakutud, ometi pole ka ju sellist haridust. Kui meeldib, siis hakkadki. Load tee muidugi ära. ja ega see auto nii kole ka pidada ei ole, sõltub ju kus ja kui palju sõidad. Kui maakler, siis peab auto muidugi midagi tanki laadset olema, kinnisvara ju ka tihti pärapõrgus, nt Koonga vald, kus teedega on kehvasti, aga isegi Paikusel võib Linnuriigis auto katki sõita aukudes.

  2. Mul sama küsimus, et miks mitte? :) Tundub, et sa oled oma kire ära tundud, mis võiks veel parem olla, kui kui sellest saaks ka elukutse. Blondiin Molly just ka siin natuke aega tagasi kurtis Pärnu maaklerite kvaliteedi üle – nad ei taha millegipärast nimelt potentsiaalsete ostjatega suhelda (ja nad tunnevad huvi veel kallite villade vastu). Nii, et go for it! :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.